Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14988
Tsiviilasi
Osaühing xxx hagi osaühing xxx vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht: xxx maakond); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Ahto Karotam; hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (kontaktaadress J. Koorti 16-49 Tallinn); kostja osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Veljo Varind; kostja lepinguline esindaja Aarne Akerberg (kontaktaadress Tallinna mnt 8 Pärnu).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
05. detsember 2007
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Ahto Karotam ja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk; kostja seaduslik esindaja Veljo Varind ja lepinguline esindaja Aarne Akerberg.
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord
2-07-14988 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) ja xxx osaühing (edaspidi xxx OÜ) 06.04.2006 töövõtulepingu kinnistutel xxx veo- ja kaevetööde ning täiteliiva tarnele. Tellija oli xxx, täitja oli hageja. Pooled asusid lepingut täitma. Kuna tellija viivitas esimeste teenuste eest esitatud arvete tasumisega otsustas hageja, et peatab tarned ja kaevetehnikatööd xxx objektil. Siis ilmus osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) esindaja, kes oli huvitatud tööde jätkumisest objektil. Hageja ja OÜ xxxsaavutasid kokkuleppe, mille kohaselt võttis OÜ xxx endale kohustuse tasuda otse osutatud teenuste eest kolm hageja väljastatud arvet summas 163 548 krooni. Hageja kohustus töid jätkama. Seejärel selgus, et xxx OÜ ei suuda hageja edasisi arveid tasuda. Seetõttu toimus objektil koosolek, kus osalesid hageja poolt xxx ja xxx ning kostja esindajana Veljo Varind. Koosolekul arutati, et kuna arved ei ole tasutud, viiakse tehnika objektilt ära ja peatatakse täiteliiva tarnimine. Koosolekul jõuti kokkuleppele, et kostja esindaja Veljo Varind garanteerib, et kõik hageja teenuste eest esitatud arved tasutakse tähtaegselt. Seetõttu jäi tehnika objektile ja täiteliiva tarned jätkusid. xxx lahkus objektilt ja osutatud teenuste eest jäi maksmata kaks hageja arvet summas 46 152.75 krooni. Hageja leiab, et kuna kostja oli garanteerinud hageja xxx objekti eest väljastatud arvete tasumise ja see oli aluseks tööde jätkamiseks, siis vastutab kostja hageja arvete tasumise eest. Hageja leiab, et poolte vaheline kokkulepe selle kohta, et kostja garanteerib, et kõik hageja Toompihla objektil teenuste eest esitatud arved tasutakse tähtaegselt, on leping. Kokkuleppe saavutamisega tekkis poolte vahel võlasuhe, mis seisnes hageja kohustuses jätkata teenuste osutamist ja kostja kohustuses garanteerida/käendada xxx objekti eest hageja väljastatud arvete tasumist. Hageja hinnangul on kokkulepe käendusleping seaduse mõttes. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus summas 46 152.75 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et nõude alus on ebaselge ja hagi on tõendamata. Kostja leiab, et hageja ja xxx OÜ ning hageja ja OÜ xxx vahel sõlmitud lepinguid ei ole hageja asja juurde esitanud ning nimetatud lepingutest ei saa kostja vastu nõuet tekkida, kuna kostja ei ole nende lepingute pooleks. Samuti ei vasta kostja hinnangul tõele väide, et Veljo Varind kui OÜ xxx esindaja olevat garanteerinud, et kõik hageja arved tasutakse tähtaegselt. Kostja ei ole niisugust garantiid andnud ega võtnud kohustust vastutada kolmandate isikute kohustuste täitmise eest. Hageja ei ole garantii olemasolu tõendanud ega vastavat kokkulepet või lepingut kohtule esitanud. Ka ei ole kostja käendanud kolmandate isikute kohustuste täitmist hageja ees. Kuna garantii ja käendus on erinevad mõisted, siis jääb kostjale arusaamatuks, kas hageja nõude aluseks on käendus või garantii. 13.06.2007 kohtule hageja poolt esitatud hageja ja xxx OÜ vahel sõlmitud leping ei tõenda kostja hinnangul hageja nõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.10.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja kostja vaidles hagile vastu, kohus kuulas üle tunnistaja xxx. 05.12.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu. Kohus kuulas vande all üle kostja seadusliku esindaja Veljo Varindi.
2-06-12675
II Kohtuotsuse põhjendused Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti tellija xxx OÜ ja täitja OÜ xxx vahel 06.04.2006 töövõtuleping kinnistutel Toompihla 1 ja 3 veo- ja kaevetööde ning täiteliiva tarneks. Kuna tellija viivitas esimeste teenuste eest esitatud arvete tasumisega otsustas hageja, et peatab tarned ja kaevetehnikatööd Toompihla objektil. Kuna OÜ xxx oli huvitatud tööde jätkumisest objektil, siis saavutasid hageja ja OÜ xxx kokkuleppe, mille kohaselt OÜ xxx võttis endale kohustuse tasuda otse osutatud teenuste eest kolm hageja väljastatud arvet summas 163 548 krooni. Hageja kohustus töid jätkama. Kuna xxx OÜ ei suutnud hageja edasisi arveid tasuda, siis toimus koosolek, kus jõuti kokkuleppele, et kostja esindaja Veljo Varind garanteerib, et kõik hageja teenuste eest esitatud arved tasutakse tähtaegselt. Seetõttu jäi tehnika objektile ja täiteliiva tarned jätkusid. xxx lahkus objektilt ja osutatud teenuste eest jäi maksmata kaks hageja arvet summas 46 152.75 krooni. Hageja leiab, et kuna kostja oli garanteerinud hageja Toompihla objekti eest väljastatud arvete tasumise ja see oli aluseks tööde jätkamiseks, siis vastutab kostja hageja arvete tasumise eest. Hageja hinnangul tekkis kokkuleppe saavutamisega poolte vahel võlasuhe, mis seisnes hageja kohustuses jätkata teenuste osutamist ja kostja kohustuses garanteerida/käendada xxx objekti eest hageja väljastatud arvete tasumist. Hageja hinnangul on kokkulepe käendusleping seaduse mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 46 152.75 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et nõude alus on ebaselge ja hagi on tõendamata. Kostja leiab, et hageja ja xxx OÜ ning hageja ja OÜ xxx vahel sõlmitud lepinguid ei ole hageja asja juurde esitanud ning nimetatud lepingutest ei saa kostja vastu nõuet tekkida, kuna kostja ei ole nende lepingute pooleks. Samuti ei vasta kostja hinnangul tõele väide, et Veljo Varind kui OÜ xxx esindaja olevat garanteerinud, et kõik hageja arved tasutakse tähtaegselt. Kostja ei ole niisugust garantiid andnud ega võtnud kohustust vastutada kolmandate isikute kohustuste täitmise eest. Hageja ei ole garantii olemasolu tõendanud ega vastavat kokkulepet või lepingut kohtule esitanud. Ka ei ole kostja käendanud kolmandate isikute kohustuste täitmist hageja ees. Kuna garantii ja käendus on erinevad mõisted, siis jääb kostjale arusaamatuks, kas hageja nõude aluseks on käendus või garantii. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nõuet kostja vastu. Vaidlus puudub selles, et hageja teostas töid kinnistutel xxx. Nimetatud tööde teostamiseks oli hageja sõlminud lepingud J xxx OÜ-ga ja OÜ-ga xxx. Hageja hinnangul oli neil sõlmitud kostja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille saavutamisega tekkis poolte vahel võlasuhe, mis seisnes hageja kohustuses jätkata teenuste osutamist ja kostja kohustuses garanteerida/käendada xxx objekti eest hageja väljastatud arvete tasumist. Hageja tõendab oma nõuet xxx OÜ-le 14.08.2006 ja 31.07.2006 esitatud arvetega (tl 3, 4), tunnistaja xxx ütlustega ning kostja seadusliku esindaja Veljo Varindi seletusega. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt (tl 59) sõlmisid pooled kokkuleppe juunis 2006. a selle kohta, et,“ xxx maksab ise need arved kinni, et xxx maksab need arved kinni“,
2-07-14988 hiljem selgitas tunnistaja, et tööd olid algusfaasis ja kostja lubas tasuda tööde eest, mis on tehtud pärast kokkuleppe sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja xxx ütlused on vastuolulised, tunnistaja ei ole selgesõnaliselt andnud ütlusi, kes lubas kokkuleppe kohaselt arved tasuda, kas V. Varindi isiklikult või kostja OÜxxx. Samuti on tunnistaja muutnud oma ütlusi ja selgitanud esialgu, et kokkulepe puudutas arveid, mis olid tasumata juuniks 2006. a, hiljem on ta selgitanud, et kokkulepe puudutas arveid, mis esitati tööde eest, mida ei olnud veel tehtud. Kostja seaduslik esindaja on 05.12.2007 toimunud kohtuistungil vande all andnud seletusi, et ta ei ole võtnud isiklikult ega kostja nimel kohustusi kolmanda isiku arvete tasumiseks. Ta on lubanud hagejat informeerida kostja ja xxx OÜ vahelisest lepinguliste suhete rahalisest jäägist, mida ta ka teinud on. Samuti on kostja seaduslik esindaja seletanud, et ta on xxx OÜ-le teinud meeldetuletusi arvete tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tunnistaja ütlused kokkuleppe sõlmimise kohta on vastuolulised ning kostja seaduslik esindaja on vande alla andnud seletusi selle kohta, et ta ei ole ei isiklikult ega kostja nimel võtnud kohustust tasuda hagejale kolmanda isiku arveid, siis on hageja nõue tõendamata. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on kostja vastuväited selle kohta, et hageja pole tõendanud, millisel objektil on osutatud teenuseid. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kas hagejal jäi raha saamata kostja poolt xxx OÜ-le makstava töö või xxx OÜ poolt tellitud töö eest. Kuna hageja nõue ei ole tõendatud, siis ei analüüsi kohus asjaolu, kas kohustus tekkis käendamisest või garantii andmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata ja kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda, siis tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Muud poolte esitatud seisukohad ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.