Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-41650
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Lxxx Ixxx vastu 599,20 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve linn)
Hageja esindaja:
Pxxx Pxxx(volikirja alusel)
Kostja:
Lxxx Ixxx (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon: Hagi jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja Lidia Ivanova vastu teenustasu 599,20 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.09.2007 hageja arvelt alusetult säästnud 599,20 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud ning menetluskulud. Kostja vastus
Kostja oma 29. oktoobri 2007 esitatud vastuses hagi ei tunnista, kuna hageja nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohaldada aegumist, kuna 2002.a. tekikinud kohustusele vastav nõude aegumistähtaeg saabus 31.12.2005.a. Hageja seisukoht Hageja esitas kohtule omapoolse seisukohta, mille kohaselt on arve esitatud kostjale 17. augustil 2007 ning hagi on kohtusse esitatud 2007, seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjatelt välja mõista võlgnevus ning menetluskulud. Asja käik Kohus määras 22. novembril 2007, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ning tõendite esitamiseks tähtaja. Menetlusosalised täiendavaid tõendeid ja seisukohti ei esitanud.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Lxxx Ixxx on korteriomandi asukohaga xxx omanik alates 10. oktoobrist 2002 /tl. 6/. Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt moodustus kostjale korteri xxx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest seisuga 17.08.2007 võlgnevus 599,20 krooni /tl. 8//. Kostjale on hageja poolt 06.12.2002 saadetud arve nr 51579, mille kohaselt kostja võlgneb seisuga 30.11.2002 tarbitud hageja teenuse eest summas 599,20 krooni /tl. 10/. Hageja on kostjale saatnud 17.08.2007 /tl. 9/ arve, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale vastavalt 10.10.2002 lepingule 599.20 krooni. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on tekkinud 2002 aastal. Kohus leiab, et võlgnevus on tekkinud 2002 aastal, mida tõendab ka arve nr 51579,mis on väljastatud 06.12.2002 ja arve maksetähtaeg on 27.12.2002 /tl. 10/, hageja poolt 17.08.2007 saadetud arvest selgub samuti, et võlgnevus on tekkinud 2002 aastal. TsÜS § 151 lg 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud 10.oktoober 2002 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel, mil ta omandas korteri. Kostja on 06. detsembril 2002 saatnud arve, millest nähtub, et soojusenergia tarbimise jaotamise teenus seisuga 01.11.2002-30.11.2002 moodustab 599,20 krooni. Sega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisele järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu
tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Vastuseks hagejale TsMS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjus otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik : / allkiri/ Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.