Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

oma nõudes Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 ja 2 sätestatule, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ja on hageja suhtes käitunud pahatahtlikult, mistõttu on hagejal õigus kasutada VÕS § 101 loetletud õiguskaitsevahendeid. Kohus rahuldas 15.05.2006.a. tagaseljaotsusega VV hagi I M vastu 5000 krooni saamiseks I M esitas kaja ja palus menetlus taastada. 04.09.2006.a. kohtumäärusega rahuldas kohus kaja ja taastas menetluse. 18.10.2007.a. esitas hageja esindaja kohtule hagi nõude täpsustuse, sest kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud menetluse käigus tagaseljaotsusega kohtutäituri poole, sellest oma esindajat ning kohut teavitamata ning 15.05.2006.a. tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr. 2-05-23421 tulenev nõue kostja vastu on täielikult rahuldatud ja kostja on 20.06.2007.a. esitanud tsiviilasjas nr. 2-05-23421 vastuhagi 6652 krooni saamiseks, kuna kostja poeg P M kostjaga kooskõlastamata maksis kohtutäiturile 6652 krooni. Eeltoodust lähtudes ei saa VV nõudest loobuda, vaid on sunnitud nõutava rahalise nõude asemel paluma kohtul tunnustada hageja õigust kostja vastu võlgnevuse nõudes, summas 5000 krooni. Kostja I M vastus hagile Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja paljasõnaline. Vale on väide, et tema ei ole oma kohustusi täitnud ja on seega alusetult rikastunud. Kostja väitel oli hagejal „terve pundar“ õiguslikke probleeme (probleemid oma müüdud korteriga, suure rahasumma välja laenamise ja selle mitte tagasisaamisega, konfliktid advokaadi, inkassofirma, kohtutäituriga ja kindlustusseltsiga, tüli elukaaslasega jne.). Kui kostja oli hageja probleemidega tutvunud ja nende üle pessimismi avaldanud, siis hageja käis kostjale nii kaua peale ja pakkus 5000 krooni ette, kuni kostja lõpuks nõustus hagejat aitama, kuid hoiatas teda, et tulemused ei pruugi olla sellised nagu hageja seda soovib. Hageja ise pakkus kostjale oma õiguslike probleemide lahendamise abistamiseks 5000 krooni, mille kostja vastu võttis. Hageja ei ole palunud kostjal saadud summa tagastamist. Hageja ei olnud nõus vormistama kostjale notariaalselt tõestatud volikirja, seega käis hageja kostjaga igal pool kaasas, kus oli vaja läbirääkimisi pidada. Tihti ei ilmunud hageja kokkulepitud kohta kohale. Kostja käis koos hagejaga inkassofirmas, Kesklinna Politseiosakonnas, Prokuratuuris, kohtutäituri juures, kindlustusseltsis; mõnes kohas isegi mitu korda. Kostja tegeles ausalt kõigi hageja probleemidega, püüdes kaitsta tema huve, mis näisid olevat rikutud, koostas mitu avaldust ja korrigeeris hageja avaldusi. Kostja tegevust raskendas hageja sobimatu agressiivne käitumine, mis pööras vestluskaaslasi tema vastu. Hagejal oli veel pahandusi oma töökohaga muuseumis, mille probleemidega tuli kostjal tegeleda. Ainus hageja probleem, millega kostja ei nõustunud tegelema, oli otsida üksik vanainimene, kelle korterisse hageja oleks võinud asuda elama hooldajana. Samuti tegeles hageja probleemidega kostja abikaasa Eevi M, kes tegi mitmeid telefonikõnesid ning leppis kohtumisi kokku. Kõned tuli kinni maksta kostjal endal. Hageja keeldus pöörduma oma probleemide lahendamiseks kohtu poole, vaid soovis teha avaldusi ainult politseisse ja prokuratuuri. Lõpuks asus hageja tegema kostjale alusetuid etteheiteid, võttis tagasi kõik teda puudutavad dokumendid ja lahkus rohkem kui aasta tagasi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja I M vastuhagi hageja VV vastu 6652 krooni saamiseks. Kostja I M esitas 21.06.2007.a. vastuhagi hageja VV vastu 6652 krooni saamiseks kuna hageja on tema vastu esitanud alusetu hagi, mis rahuldati tagaseljaotsusega ning pöörati hageja avalduse alusel täitmisele kohtutäituri kaudu. Tagaseljaotsus täideti I M poja P M poolt, kes tasus kohtutäiturile 6652 krooni, ilma seda kostja I M kooskõlastamata. Kostja (vastuhagis hageja) I M palub hagejalt (vastuhagis kostjalt) VV välja mõista 6652 krooni.

Samas palub ta anda talle menetlusabi ja teda vabastada riigilõivu tasumisest seoses tava-pensionäri raske majandusliku seisundiga ja vara puudumisega. VV vastus I M vastuhagile VV ei tunnista tema vastu esitatud vastuhagi ja leiab, et vastuhagi ei vasta TsMS § 373 lg. 3 kohaselt hagiavalduse nõuetele. Vastuhagi nõue on põhjendamata ning tõendamata. Kostja (vastuhagis hageja) I M ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema nõuet kostja vastu summas 6652 krooni. Maakohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud haginõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Vastuhagis jäi kostja (vastuhagis hageja) oma esitatud nõude juurde ja hageja (vastuhagis kostja) vaidles vastuhagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Kohus, tutvunud esitatud dokumentaalsete tõenditega ja kuulanud ära tunnistaja K Mi ütlused, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et VV andis oma õigusvaidluste lahendamiste nõustamiseks I M’ile 5000 krooni, seega tasuti käsundi täitmise katteks ning I M võttis eelnimetatud summa vastu. Vaidlus on selles, kas I M peale 5000 (viis tuhat) krooni saamist oma kohustusi täitis ja VV õigusteenust osutas või mitte. Hageja VV väitel kostja I M oma kohustusi ei täitnud, mistõttu oli ta sunnitud lepingust taganema ning nõudma I Milt rahasumma 5000 krooni tagastamist. Kostja I M vaidleb hagile vastu põhjendusel, et aitas lahendada VV erinevaid õiguslikke probleeme, mida VVl oli palju ja milledega tuli tegeleda, et kaitsta VV huve, mis näisid olevat rikutud. VÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Hageja VV ei ole oma hagis selgitanud, milliseid kohustusi kostja I M ei täitnud. VV ei ole eitanud, et kostja I M käis koos temaga erinevates ametiasutustes (inkassofirmas, Kesklinna Politseiosakonnas, Prokuratuuris, kohtutäituri juures, kindlustusseltsis ja mõnes kohas isegi mitu korda) VV õiguslikke probleeme lahendamas, samuti koostas avaldusi ja korrigeeris VV koostatud avaldusi. Tunnistaja K M ütlustega on tõendatud, et I M osutas VV õigusabiteenust. VV käis korduvalt nende kodus Tallinnas Ristiku tänaval ja siis läks isa igakord temaga kaasa. VV probleemide lahendamisel tekkisid VV lahkhelid isaga, mistõttu oli tunnistaja ise sunnitud mitmel korral vahele minema ja VV korterist välja saatma . VV, kui maksis need 5000 krooni isale, siis arvas, et nüüd laabub kõik kohe. Tunnistaja teadis VV probleeme, kuna aitas oma isal trükkida avaldusi ja kaebusi ja neid välja printida. VV nõudis, et kõik peab olema tema kasuks võidetud ja ta ei olnud rahul, kui isa ei suutnud lahendada tema probleeme. VV oli meil peaaegu igapäevane külaline, ta karjus meil ja pidin teda vaigistama. Samuti aitas mu ema isa, kes helistas igale poole asutustesse. Mu isa soovis, et asjad saaks aetud korrektselt. Kostja I M väitel VV keeldus pöörduma oma probleemide lahendamiseks kohtu poole, vaid soovis teha avaldusi ainult politseisse ja prokuratuuri ning lõpuks asus tegema I M alusetuid etteheiteid, võttis tagasi kõik teda puudutavad dokumendid ja lahkus rohkem kui aasta tagasi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I M on VV tema õiguslike probleemide lahendamisel korduvalt osutanud õigusabiteenust, mistõttu on ta oma kohustused tulenevalt käsunduslepingust VV ees täielikult täitnud. Seega tulnuks VV hagi jätta rahuldamata. Kuna aga antud asjas tegi kohus 15.05.2006.a. tagaseljaotsuse, millega rahuldas VV hagi ja mõistis I Milt välja 5000 (viis tuhat) krooni VV kasuks. VV pööras eelnimetatud kohtuotsuse oma esindaja teadmata kohtutäituri kaudu täitmisele ja täideti tema kasuks 07.08.2006.a. I M poja poolt ilma I M

teadmata. I M esitas kaja, mille kohus rahuldas ja taastas menetluse. 08.02.2007.a. esitas I M kohtule kohtutäitur Katrin Velleti 07.08.2006.a. täitemenetluse lõpetamise otsuse nr 2-05-23421 täiteasjas nr. 031/2006/1444, millest nähtub, et VV on tagaseljaotsusega koheselt pöördunud kohtutäituri poole selle täitmiseks, sellest oma esindajat teavitamata. 15.05.2006.a. tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-05-23421 tuleneVVV nõue I M vastu on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud, mida kajastabki ülalmärgitud 07.08.2006.a. täitemenetluse lõpetamise otsus. Vaatamata asjaolule, et VV oli juba pool aastat tagasi saanud kätte kohtutäituri kaudu tagaseljaotsusega välja mõistetud 5000 krooni, vaikis ta sellest kohtus ega teavitanud nimetatud asjaolust ka temale määratud korras riigi arvel esindajaks määratud vandeadvokaati ning jätkuvalt taotles tema hagi rahuldamist. Nimetatud asjaolus ilmneb VV pahausksus, ning millest tulenevalt kohus ei ole veendunud ka hagi asjaolude usutavuses. Eeltoodu alusel ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus et tuleb jätta VV hagi I M (M) vastu tunnustada VV nõude olemasolu I M vastu võlgnevuse nõudes 5000 (viis tuhat) krooni rahuldamata. Vastuhagi 6652 krooni saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kohus eelpool leidis, et I M osutas VV õigusabiteenuseid tema mitmete õiguslike probleemide lahendamiseks, siis seega on I M õigustatud saama ka osutatud õigusabiteenuste eest tasu just sellises ulatuses nagu algselt oli poolte vahel kokku lepitud, s.t summas 5000 krooni, mis täitemenetluse käigus I M välja nõuti. Seega tuleb VV I M kasuks välja mõista 5000 krooni osutatud õigusabiteenuste eest. Mis puutub summasse 1652 krooni, siis selle kohta kostja (vastuhagis hageja) I M ei ole kohtule ühtegi tõendit esitanud, mistõttu tuleb nõue nimetatud summas jätta rahuldamata. Seega kohus leiab, et tuleb Välja mõista VV (V) I M (M) kasuks 5000 (viis tuhat) krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005.a. Kohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi osaliselt ja vastuhagis vabastas kostja (vastuhagis hageja) riigilõivu tasumisest, siis TsMS § 64 lg.1 kohaselt mõistab kohus hagejalt (vastuhagis kostjalt) VV riigituludesse riigilõivu 250 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.