Kohtuasja number
2-07-28422
Otsuse kuupäev
21.detsember 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AJ ja EK hagi OÜ K vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja - AJ(isikukood XXX, XXX) Hageja - EK(isikukood XXX, XXXX) Hagejate esindaja - adv. Piret Jesse (Advokaadibüroo XXX) Kostja - OÜ K (XXX) Kostja esindaja – adv. Aldo Kaljurand (Advokaadibüroo XXX)
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt K AJ ja EK kasuks 18 054 EEK (kaheksateist tuhat viiskümmend neli krooni). Menetluskuludest jätta riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Menetlusosaliste esindajate kulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. 16.11.2005 sõlmisid OÜ K ja AJ ning EK kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja müüs hagejatele XXX asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu
esemeks oleva kinnistu oluliseks osaks oli ka sellel paiknev ehitis, milles olid teostamata siseviimistlustööd. Lepingu lisaks nr 1 oleva ehitusprojekti X osa punkti 2 kohaselt oli lubatud paigaldada ehitisse kogumiskaev mahutavusega minimaalselt 10 m3. Peale siseviimistlustööde lõpetamist ja hagejate poolt ehitisse sissekolimist 2006 .a. sügisel selgus, et ehitisse paigaldatud reoveemahuti ei vasta ehitusprojektile. Kostja esindaja kinnitas ja tõendas, et tegelikkuses oli kostja paigaldanud ehitisse reoveemahuti mahtuvusega 5 m3. Tuginedes VÕS §-dele 108 ja 222, esitasid hagejad 15.11.2006 kostjale nõude viia lepingu ese vastavusse lepingutingimustega. Kostja nõustus hüvitama hagejatele 2,8 m3 reoveemahuti paigaldamise kulud summas 17 380 krooni. 20.12.2006 kirjale tunnistas kostja lepingu rikkumist ning avaldas valmisolekut tasuda 5 m3 reoveemahuti soetamishind 12 980 krooni. 28.12.2006 hüvitas kostja hagejatele 12 980 krooni. W OÜ poolt hagejatele 23.01.2007 esitatud hinnapakkumise kohaselt maksab lepingu eseme lepingutingimustega kooskõlla viimiseks vajaliku nõuetekohase 5 m3 reoveemahuti paigaldamine kokku 35 754 krooni. Kuna kostja läbirääkimiste käigus keeldus lisakulude hüvitamisest pöördusid hagejad kohtusse kostjalt 22 774 krooni väljamõistmise nõudes. Kostjate vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja viited lepingu p-des 1.3.3 ja 1.3.5 toodud kinnistustele asja lepingutingimustele mittevastavus nõude põhistamisel on mittekohased. Lepingu punktides 1.3.3 ja 1.3.5 toodud kinnistusi tuleb tõlgendada lähtudes sellest, et käesoleva vaidluse tekkealuseks oleva poolte vahel sõlmitud lepingu eseme oluliseks osaks oli valmimisjärgus ehitis. Ehitis ei olnud valmis. Vastavalt X osas sätestatule lahendatakse veevarustus, kanalisatsioon, küte ja elekter eraldi projektidega, vastavalt tehnilistele tingimustele. Nimetatud projektid puudusid müügi hetkel ja need tööd olid tegemata. Ehitusprojekti tuleb käsitleda kohustuse allikana, millest juhindudes tuli hagejatel ostetav pooleliolev hoone projektiga vastavusse viia. Sellest tulenevalt ei saa asjaolu, et eramu ehitusprojekti kohaselt on vajalik 10 m3 suuruse teoveepaagi olemasolu, käsitleda kui kostja kohustust tagada ehitamisjärgus hoone vastavus nimetatud nõudele. Eramu ehitusprojekti X osa punkt 2 on selgelt öeldud, et kogumiskaevud mahuga 10 m3 on lubatud ainult ajutise lahendusena. Samas ei tähendanud lubatud mahuti maht 10 m3 ainult ühe paagi suurust, vaid mahutite kogumahtu. Hageja väide, et tegelikkuses oli ehitisse paigaldatud reoveemahuti mahtuvusega 5 m3, ei vasta tõele. Tegelik paigaldatud reoveepaagi maht oli 5,5 m3. Kostja väidab, et hagejad said teada sellest, et reoveepaak on väiksem võrreldes projektijärgse mahuga 21.novembril 2005 üleandmis-vastuvõtmise aktile alla kirjutades. Kostja tunnistas oma eksimust üleandmis-vastuvõtmise aktis ning nõustus heatahtemärgina oma eksimuse (2,8 m3) ulatuses kulude kandmises. Oluline on asjaolu, et lisamahuti soetamise kohustus oleks hagejatel ka juhul kui kostja poleks kohustust rikkunud. Kostja on kohustatud hüvitama hagejatele ainult mahutite hinnavahe, mitte aga kulutusi paigaldamiseks. Kostja on hagejale tasunud vabatahtliku hüvitusena aga 12 980 krooni, mis on 5m3 reoveepaagi maksumuseks. Lähtuvalt üleandmise vastuvõtmise aktist tulenevalt oli
kostja kohustuseks paigaldada 8,3 m3 reoveepaak, mille maksumuseks on ca 7 000 krooni. Seega on kostja hüvitanud hagejatele tekitatud kahju isegi suuremas ulatuses kui see oli tema kohustuseks. Kohtu järeldused. Kohus, tuginedes asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. 16.11.2005 poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu punkt 1.3.5 järgi vastab lepingu eseme oluliseks osaks olev ehitis käesoleva lepingu lisaks nr 1 olevale ehitusprojektile. Ehitusprojekti X osa punkt 2 kohaselt ühendatakse kanalisatsioon perspektiivselt XXX tuleva tänavavõrguga vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele ajutise lahendusena on lubatud kogumiskaevud, maht min 10 m3. Vaidlus puudub selles, et kostja poolt hagejale üleantud ehitisse paigaldatud kogumiskaev oli väiksem kui 10 m3. Kohtule esitatud tõendist (arve-saateleht 40423516) nähtub, et reoveemahuti suuruseks on 5,5 m3. Vaatamata sellele, et hagejate arvates ei ole tegemist sama reoveemahutiga, mis on paigaldatud eramusse asukohaga XXX, ei ole kohtule esitatud muid tõendeid selle asjaolu ümber lükkamiseks. Seega ei vastanud reovee kogumiskaev lepingu tingimustele. Tuginedes VÕS § 101 lg 2 on kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sama paragrahvi 1.lõike punkt 3 järgi on võlgniku kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vaidlus puudub selles, et müügiobjekti olulised osad olid lõplikult välja ehitamata. Müügilepingust ei nähtu millises valmidusastmes pidid olema müügiobjekti olulised osad, kuid 21.11.2005 üleandmise vastuvõtmise akti punktis 2 on pooled kokku leppinud, et kinnistul asub valmimisjärgus suletud avadega, kivikatusega ja laudisvälisvoodriga elamuhoone (majakarp). Hoone sees on paigaldatud (ehitatud) korsten ja siseseinad. Akti punktis 5 on märgitud, et kanalisatsioonitrass XXX tänava ulatuses on valmis ehitatud ning üleandja kulud tasunud. Viimsi valla poolt lähitulevikus tsentraalse kanalisatsiooniga ühendamise otsustab vastuvõtja omal soovil. Kinnistule on paigaldatud reoveepaak mahuga 8,3 m3, mis on ühendatud hoone kanalisatsiooni torustikega. Müügilepingu lisana olevat ehitusprojekti tuleb käsitleda vastavalt ehitusseaduse § 18 lg 3 dokumendina, mille järgi oleks võimalik ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitise vastavust ehitusprojektile ja õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kuna müügiobjekti olulised osad olid alles valmimisjärgus, siis ei saanudki müügiese üleandmisel vastavuses olla ehitusprojektiga.
Pooled ei ole kohtule esitanud muid tõendeid, kui üleandmise vastuvõtmise akti, selle kohta, milline pidi olema valduse üleandmisel müügieseme oluliste osade valmidusaste. Vastavalt valduse üleandmise kokkuleppele oli kinnistule paigaldatud reoveepaak mahuga 8,3 m3 . Akti punktis 9 on pooled kinnitanud, et on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja ei oma üksteisele mistahes pretensioone. Tegelikult oli reoveepaagi maht 5,5 m3. Seega ei ole hagejad saanud sellises korras müügieset, mida nad on 21.11.2005 aktis aktsepteerisid. Kostja väidab, et tegemist oli eksitusega ning on selles osas hagejale kahju summas 12 980 krooni (reoveepaagi maksumus + käibemaks) hüvitanud. Ekslik on kostja seisukoht, et tema ei pea hüvitama reovee mahuti paigaldamise kulusid, sest lisamahuti paigaldamise kohustus oli pärast lepingueseme üleandmist hagejatel. Ehitusprojekti kohaselt oli reoveepaagi minimaalseks mahuks märgitud 10 m3. See kas hagejad hiljem paigaldavad ühe või mitu reoveepaaki ei oma asjas tähtsust. Hagejad olid õigustatud saama vastavalt 21.11.2005 kokkulepitule reoveepaagi või –paagid mahtuvusega 8,3 m3. Ning eelnevast lähtuvalt on kostja kohustatud hagejale hüvitama ka lisa reoveepaagi paigaldamiskulud. Kahju arvestamisel lähtub kohus W OÜ hinnapakkumisest, mille kohaselt 5 m3 mahuti maksumus koos paigaldamisega on 35 754 krooni. Samas tulenes 21.11.2005 aktist kostja kohustus paigaldada lisaks paak mahtuvusega 2,8 m3. Kuna sellises mahus paaki ei ole võimalik soetada, siis oleks kostja kohustus hüvitada 3 m3 reoveepaagi maksumus koos paigaldamiskuludega. Kostja ise on märkinud oma vastuses 3 m3 reoveepaagi maksumuseks umbes 7 000 krooni. Seega kuluks kinnistu valduse üleandmise vastuvõtmise seisuga vastavusse viimiseks 31 034 krooni (7 000 mahuti maksumus + 19 300 transport ja paigaldus + 4 734 käibemaks), millest tuleb maha arvata kostja poolt tasutud 12 980 krooni. Hüvitamisele kuulub kahju summas 18 054 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskuludest riigilõiv kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetlusosaliste esindajate kulud jätta kummagi poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.