21.detsember 2007.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-22291
Menetlustoiming
Lõpplahend kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ASK(registrikood XXX asukoht XXX);
ASK hagi OÜS vastu 103 812,20 krooni saamiseks.
Hageja esindaja advokaat Kersti Kägi (asukoht XXX); Kostja OÜS(registrikood XXX registreerimisaadress XXX; postiaadress hagiavalduses XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige PU (ik XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja OÜS 207 624,40 krooni (kakssada seitse tuhat kuussada kakskümmend neli krooni ja 40 senti) põhivõla ja seisuga 10.10.2007 sissenõutavaks muutunud viivistena ASKkasuks.
3.Välja mõista OÜS ASK kasuks viivis 0,1 % tasumata põhivõlast ( 103 812,20 krooni) päevas alates 11.10.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OÜS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn) 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
24.08.2006 ASK esitas Harju Maakohtule hagi OÜS103 812,20 krooni põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks. 11.10.2007 hageja esitas vastuse kostja vastuväidetele. Hagi kohaselt sõlmised pooled 29.05.2003.a. järelmaksete kliendikaardilepingu nr XXX kütuse ostmiseks tanklatest, milles on kasutatav AS K kaart. Kostjale väljastati 30.05.2003 5 kliendikaarti. Kostjal oli lepingu kohaselt õigus osta tanklatest kütust järelmaksuga, s.t. kliendi tarbitud kütust debiteeris hageja kuni kliendile arve esitamiseni ja kliendi poolt arve tasumiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal võlgnevus hageja ees kokku 103 812,20 krooni järgmiste arvete alusel: 1) 03.09.2003 arve nr XXX summas 26 249,69 krooni, maksetähtaeg 10.09.2003. Arve on osaliselt tasutud, võlgnevus 22 381,44 krooni; 2) 15.09.2003 arve nr K-15464/03 summas 33 325,95 krooni, maksetähtaeg 24.09.2003; 3) 30.09.2003 arve nr K-15664/03 summas 25 484,81 krooni; maksetähtaeg 10.10.2003; 4) 15.10.2003 arve nr K-15767/03 summas 22423 krooni, maksetähtaeg 24.10.2003; 5) 31.10.2003 arve nr K-15969/03 summas 1382,50 krooni, maksetähtaeg 11.11.2003. Kostja ei ole korduvatele meeldetuletustele vaatamata arveid tasunud. Võlga ei õnnestunud likvideerida ka I OÜ kaasabil. Kliendikaardilepingu F-441 punkti 6.1.2. alusel on hagejal õigus kliendile esitatud arve maksetähtaja ületamisel nõuda viivist 0,1 % iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast. Arvete tasumata jätmise eest on hageja arvestanud päevase viivisesumma suuruseks seisuga 10.10.2007 arve nr K-15362/35 järgi 22,38 kr 1485 päeva eest; arve nr K-15464/03 järgi 33,33 kr 1476 päeva eest, arve nr K-15664/03 järgi 25,48 kr 1460 päeva eest; arve nr K-15767/03 järgi 22,43 kr 1446 päeva eest ja arve nr K-15969/03 järgi 1,38 kr päevas 1427 päeva eest, kokku 154 122,74 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla ja viivised kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuseks kostja väitele, et hageja on nõuded loovutanud IOÜ-le, hageja teatas, et hagis näidatud arvete osas nõuete loovutamise leping hageja ja IOÜ vahel lõpetati juba 23.10.2006.a. Hageja leiab, et viivisenõue põhivõlast suuremas ulatuses ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud, kostja on jätnud pikka aega täitmata oma kohustuse tasuda hagejale saadud kütuse eest. Hageja ise on kostjale müüdud kütuse eest hankijale tasunud oma vahenditest. Kuna hageja on kostjapoolse kohustuste täitmata jätmise tõttu ka ise kandnud materiaalset kahju ning tal on jäänud saamata tulu, on põhjendatud hageja viivisnõue ka ulatuses, mis võib ületada põhivõlga. Hageja ei nõustunud kostja taotlusega vähendada viiviseid ja leiab, et hagi rahuldamise korral tuleb viivisnõue rahuldada vähemalt samas ulatuses põhinõudega.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja 14.08.2007 kirjalikus vastuses hagile leiab, et arve nr K-15969/03 osas hagejal nõudeõigus puudub, sest hagile lisatud nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on hageja sellest arvest tuleneva nõude loovutanud inkassofirmale IOÜ. Kostjale teadaolevalt on hageja ka kõikidest teistest hagis nimetatud arvetest tulenevad nõuded loovutanud IOÜ-le. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Sisulisi vastuväiteid kostja põhivõlale ei esitanud, kuid palus vähendada viiviseid. Hagis viivisesummat näidatud ei ole, kostja arvutas viivised hagis esitatud andmete alusel ja leidis, et viivisesumma ületab põhivõla. Kostja leiab, et viivisesumma on põhjendamatult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et ka põhivõlaga samas suuruses viivisenõue on ebamõistlikult suur ning palub arvestada kostja seisundit, kus ettevõte ei ole juhatuse liikme isikliku pankroti tõttu võimeline tegutsema ning kostjal puudub käive, mille arvelt hageja nõudeid täita. Kostja palub hagi rahuldamise korral vähendada viiviseid mõistliku suuruseni, milleks kostja arvates on kuni 20 % põhivõla suurusest, võttes arvesse, et Eesti pankade krediitkaartide % on 14 – 18 % aastas.
Kostja vastuväidete kohta esitatud hageja vastusele, milles hageja selgitas nõude loovutamise asjaolusid ja tõi välja konkreetse viivisesumma, kostja ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Poolte nõusolekul kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus teatas menetlusosalistele kohtulahendi tegemise kuupäeva ja määras tähtaja täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks.
2.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on pooltevahelise lepingu alusel järelmaksuga kliendikaartidega ostnud kütust ja tarbinud teenuseid, hageja on selle eest esitanud kostjale tasumiseks hagis nimetatud arved ning kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Põhivõla suuruse osas kostja hagile vastu ei vaidle, kuid leidis, et hagejal ei ole nõude loovutamise tõttu enam nõuet kostja vastu.
3.Hageja poolt kohtule esitatud 23.10.2006 IOÜ teade lepingu lõpetamisest tõendab kohtu hinnangul veenvalt, et 23.10.2006 on hageja ja IOÜ vaheline nõuete loovutamise leping lõpetatud, teate punkti 5 kohaselt on lõpetatud ka OÜ S vastu esitatavate nõuete loovutamine. Õige on kostja väide, et hagi esitamise ajal 24.08.2006 hagejal nõudeõigust kostja vastu ei olnud, sest nõude loovutamise leping lõpetati alles 23.10.2006, s.o. kaks kuud pärast hagi esitamist. Kohus leiab aga, et see asjaolu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Juba kostja 25.10.2006 vastuse esitamise ajaks oli hageja nõudeõiguse uuesti omandanud loovutamise lepingu lõpetamise tõttu. Käesoleval ajal kuulub hagis nimetatud arvetest tuleneva võlgnevuse sissenõudmise õigus hagejale.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kliendikaardi lepinguga hageja kohustus kostjale väljastama 5 kliendikaarti ja võimaldama kliendikaartide alusel kostjale tarbida kaupu ja teenuseid järelmaksuga. Kostja kohustus tasuma talle esitatud arved 7 päeva jooksul. Kuna kostja ostetud kaupade ja teenuste eest talle esitatud arveid ei tasunud, on hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks põhjendatud ja hagi tuleb selles osas rahuldada.
5.Poolte vahel on vaidlus viivisnõude suuruse üle. Hageja leiab, et viivisnõue on täies ulatuses põhjendatud. Kostja leiab, et hagis esitatud viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, taotleb viiviste vähendamist ja leiab, et mõistlik on viivisenõue 20 % ulatuses põhivõlast.
6.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on viiviste nõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid samuti on põhjendatud kostja taotlus viiviste vähendamiseks.
6.1.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Pooled on lepingu punktis 6.1.2. kokku leppinud viiviste arvestamises võlasummast nn arveviivisena, s.t. kliendile esitatud arve maksetähtaja ületamisel arvestatakse võlasummast viivist 0,1 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on toonud viivisenõude summaliselt välja 10.10.2007 seisuga. Selleks hetkeks on kostja viivitanud arvete tasumisega üle nelja aasta, sõltuvalt erinevate arvete tasumise tähtpäevadest on kostja 10.10.2007 seisuga viivituses olnud 1485 kuni 1427 päeva, kokku viivisesumma 154 122,74 kr.
6.2.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostjale on saadetud arvete tasumiseks meeldetuletusi. Hagiavaldusele lisatud nõuete loovutamise lepingust nähtuvalt on hageja pöördunud juba 2003.a. võla sissenõudmiseks inkassofirma poole. Kostja on ka ise tunnistanud, et inkassofirma on hageja arvete tasumiseks kostjaga ühendust võtnud. Seega on hageja viivitamata astunud
kohtuväliselt samme kostjalt võlgnevuse kättesaamiseks. Kostja on arved kätte saanud, samuti oli kostja teadlik viiviste tasumise kohustusest arvete tasumisega viivitamise korral. Kostja põhivõlale vastu ei ole vaielnud, kuid ei ole asunud võlga tasuma.
6.3.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 nende koostoimes võib kohus viiviseid viiviste maksmiseks kohustatud isiku nõudel vähendada mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv viivisesumma on ebamõistlikult suur. Seejuures arvestatakse eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ülemäära suureks loetakse kohtupraktikas viivisenõuet, mis ületab põhivõlga. Hageja poolt välja toodud, seisuga 10.102.007 sissenõutavaks muutunud viivisesumma ületab põhivõla ca 50 % ulatuses. Viivistel on kompensatsiooniline ja eeldatavat kahju väljendav iseloom. Hagejale pidi hiljemalt viimase arve tasumise tähtpäeva saabumisel 11.11.2003 olema selge, et kostja oma kohustusi ei täida. Kuigi pooled on viivise maksmise kohustuses ja määras lepingus kokku leppinud, ei piisa viivisenõude realiseerimiseks hageja tahteavaldusest kostjale, vaid tuleb esitada kohtule hagi. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole hageja kostjalt enne hagi esitamist viivise tasumist ka nõudnud. Hagi on esitatud ligi 3 aastat võlgnevuse tekkimisest hiljem, seega on hageja hagi suhteliselt hilise esitamisega tekitanud olukorra, et kogunenud viivised ületavad põhivõla suuruse. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kostja 2003.a. ja 2004.a. majandusaastad lõpetanud kahjumiga, alates 2005.aastast ei ole majandusaasta aruandeid esitatud. Kostjal käesoleval ajal majandustegevust ei toimu ning puuduvad vahendid võla tasumiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks on põhjendatud. Kohus vähendab seisuga 10.10.2007 sissenõutavaks muutunud viivisesummat ning mõistab kostjalt välja viivised põhivõla ulatuses, s.o. summas 103 812,20 krooni.
6.4.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et Eesti pankade krediitkaartidelt makstava protsendimäära eeskujul oleks mõistlik viivisesumma kokku 20 % põhivõlast. Kostja viidatud pankade krediitkaartide protsent on nn kasutusintress, s.o. tasu raha kasutamise eest. Hageja nõuab kostjalt viivist (viivitusintressi) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Krediidisumma tähtaegselt tagastamata jätmise korral lisanduvad ka pankade krediitkaartidele viivised. Eeltoodu alusel on analoogia pankade krediitkaartide kasutusintressi määraga ebakohane.
7.Viivist arvestatakse põhikohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesolevas asjas on hageja hagis taotlenud viivisenõude väljamõistmist protsendina põhivõlast, menetluse käigus on hageja viivisenõude summaliselt välja toonud 10.10.2007.a. seisuga. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole midagi ette võtnud selleks, põhivõlga kustutada, on põhjendatud hageja taotlus mõista välja viivised protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus on summaliselt välja mõistnud viivised 10.10.2007 seisuga, tuleb protsendina põhivõlast viiviseid arvestada alates 11.10.2007.a.
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.