Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

05.11.2007 esitas hageja esindaja Tartu Maakohtusse hagi K.O. vastu 22 329,95 krooni nõudes 05.10.2006.a. sõlmitud laenulepingu alusel. Laenu tagastamise tähtajaks oli 31.12.2006.a. Kuna kostja omale lepinguga võetud kohustusi ei täitnud s.o. laenatud raha tähtajaks tagastanud ei ole, pöördus hageja võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks TDP Investment OÜ poole. Läbirääkimiste tulemusena sõlmis 11.09.2007.a. hageja kostjaga kokkuleppe, mille p. 1 kohaselt kostja tunnistas ega vaidlustanud võlgnevust summas 16 625,25 krooni, millest põhivõlgnevuse moodustas 12 900 krooni, viivised seisuga 11.09.2007.a. 2225,25 krooni ja võla sissenõudmiseks tehtud kulutused 1500 krooni. Võla tasumine ajatati ja nii kohustus kostja igakuiselt alates 30.09.2007.a. hageja esindaja pangakontole tasuma makseid summas 2770 krooni kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Paraku ei asunud kostja 11.09.2007.a. sõlmitud kokkulepet täitma nind võlga tasuma ning nii öeldi 12.10.2007.a. leping üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestatud viiviseid kokku 3929,95 krooni. Hageja taotleb kohtult lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka tuleviku viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, mitte rohkem kui 100% põhinõude summast. 11.09.2007.a. kokkuleppe p 4 kohaselt kohustus kostja lepingu tingimuste rikkumise korral tasuma leppetrahvi 4000 krooni. Kokku palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 329,95 krooni, millest põhivõlg 12 900 krooni, hagi esitamise hetkeks sissinõutavaks muutnud viivis summas 3929,95 krooni, leppetrahv 4000 krooni, võla sissenõudmiseks tehtud kulutused 1500 krooni. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 26.11.2007 kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-d 1, 2 ja 4 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla nii varaline kui mittevaraline, kusjuures varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega J.K. hagi K.O. vastu 22 329,95 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.