Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (2)

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule 05.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 30.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600695/95st tuleneva võlgnevuse summas 116 959.84 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 59 439.59 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7 871.50 krooni, leppetrahv 11 887.92 krooni, viivis 3 860.83 krooni, kahjuhüvitis 33 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 900 krooni ning menetluskulud. 03.12.2007 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostjale toimetati kohtutäituri vahendusel kohtukutse kätte 23.11.2007. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ning õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Hagiavalduse kohaselt on zzz sõlminud 30.03.2006 zzz AS-iga tarbijakrediidilepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Hageja on lepingu üles öelnud 28.11.2006 avaldusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 25.05% krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 25.05 % põhivõlalt aastas. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3 ning võla sissenõudmisega seotud kuludes üldtingimuste p 9.3. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 59 439.59 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 7 871.50 krooni, viivis kuni 28.11.2006 summas 26.24 krooni ja perioodil 29.11.2006 kuni 02.03.2007 3 834.59 krooni, kogusummas 3 860.83 krooni, leppetrahvi 11 887.92 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni osas ning hagi tuleb selles osas tagaseljaotsusega rahuldada.

2 (2)

Hageja on esitanud kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 33 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ülesütlemise korral õigust lepingu järgi loodetud intressitulule. Kohus jätab juhindudes VÕS § 416 lg 3 ja § 421 rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise osas summas 33 000 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kahjuhüvitamise nõude rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.