Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-33122
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
11. detsember 2007
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja õigusjärglane xxx; Hageja õiguseellane xxx
2-06-33122 põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud xxx esitas 07.11.2006 Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja laenulepingu, mille kohaselt xxx andis kostjale laenu summas 35 000 krooni tähtajaga 1 aasta. Lepingu järgselt kohustus kostja tasuma intressi 10 % ulatuses laenusummast ehk 3 500 krooni igakuuliselt. Tasumata summale lisanduvad lepingu kohaselt viivised 10 % tasumata summalt igapäevaliselt. Lähtudes heast tavast ja kohtupraktikast taotleb hageja kostjalt intressi ja viivise välja mõistmist laenu põhisumma ulatuses, so. 35 000 krooni. Vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ja ettepanekutele sõlmida maksegraafik või tasuda võlgnevus, ei ole kostja võlgnevuse tasumist alustanud ega osutanud omapoolset initsiatiivi võlgnevuse likvideerimiseks. 20.05.2005 sõlmisid xxx ja hageja nõude loovutamise lepingu nr 2006057/01, mille kohaselt xxx loovutas nõude kostja vastu täies ulatuses koos kõrvalnõuetega xxx. 07.12.2007 on saabunud kohtusse taotlus eriõigusjärglase menetlusse lubamiseks. Taotluse kohaselt on lõpetatud xxx ja xx vahel sõlmitud nõude loovutamise leping 19.05.2007 vastavalt lepingu lisa nr 1 punktile 2. xxx taotleb xxx eriõigusjärglasena menetlusse kaasamist. Kohus lahendas kõnealuse taotluse 18.12.2007 vormistatud määrusega, millega kaasas menetlusse eriõigusjärglasena xxx ning seoses eeltooduga eemaldas menetlusest õiguseellase xxx. 11.12.2007 toimunud kohtuistungile kostja xxx ei ilmunud, istungi edasilükkamise taotlust esitanud ei ole ega mitteilmumise põhjustest teatanud ei ole. Kohtukutse 11.12.2007 toimuvale kohtuistungile toimetati kostjale xxx isiklikult kätte 21.11.2007 allkirja vastu tulenevalt TsMS §-st 313. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest.
2-06-33122 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust oli kostjal kohustus tasuda intressi 10 % ulatuses laenusummast igakuiselt. Summa mittetähtaegsel laekumisel oli hagejal õigus arvestada kostjale viivist 10 % päevas tasumata summalt igapäevaliselt. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale intressidena 31 500 krooni ja viivistena 3 500 krooni. Poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt xxx andis kostjale laenu summas 35 000 krooni ning kostja kohustus võlgnevuse tagastama vastavalt laenulepingule. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. 11.12.2007 toimunud kohtuistungile kostja xxx ei ilmunud. Kohus toimetas kohtukutse kostjale xxx isiklikult kätte 21.11.2007. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 410 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et kostjalt xxx tuleb välja mõista hageja kasuks põhinõue summas 35 000 krooni ning kõrvalnõuded summas 35 000 krooni, seega kokku 70 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.