Hageja OÜ KODULIISING (registrikood 10892531, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu), lepinguline esindaja Jaana Jostmann (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, asukoht Tallinna Vangla, Magasini 35, 10138 Tallinn)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
OÜ KODULIISING hagi XXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXlt põhinõue 718 (seitsesada kaheksateist) eurot, intress 119,91 (ükssada üheksateist eurot ja 91 senti) eurot, leppetrahv 34 (kolmkümmend neli) eurot, viivis 49,59 (nelikümmend üheksa eurot ja 59 senti) eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 50 (viiskümmend) eurot OÜ KODULIISING kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXlt menetluskulud 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot OÜ KODULIISING kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise
2-16-123169 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.02.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0259603025, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 449 eurot Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks. Punkti 3.5 kohaselt oli lepingutasu 19 eurot (tl 30). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2017 intressimääraga 22% aastas (tl 31). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 32-33).
2.03.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0208603034, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 269 eurot Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks. Punkti 3.5 kohaselt oli lepingutasu 15 eurot (tl 47). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2017 intressimääraga 22% aastas (tl 48). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 49-50).
3.Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi laenulepingustest tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 37-46, tl 54-63). 09.09.2016 saatis hageja kostjale laenulepingute ülesütlemise avaldused ja palus tasuda laenulepingutest tulenevad võlad hiljemalt 24.09.2016 (tl 34, tl 51). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 718 eurot, intressi 119,91 eurot, viivise 49,59 eurot, lepingutasu 34 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 2, § 94 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1.
5.Hageja märgib, et kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja laenulepingud üles. Kostja vastuväited
6.Kostja märkis vastuses, et asub vanglas ning ei saa hetkel võlga tasuda. Kostja saab võla tasuda peale vanglast vabanemist. Kostja palub koostada talle maksegraafik alates 10.04.2017, mille kohaselt ta tasuks 30 eurot kuus. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2
2-16-123169 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 02.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0259603025, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 449 eurot Onoff Jaekaubanduse OÜlt kauba ostmiseks. Punkti 3.5 kohaselt oli lepingutasu 19 eurot (tl 30). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2017 intressimääraga 22% aastas (tl 31). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 32-33). 03.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0208603034, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 269 eurot Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks Punkti 3.5 kohaselt oli lepingutasu 15 eurot (tl 47). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2017 intressimääraga 22% aastas (tl 48). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 49-50). Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi laenulepingustest tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 37-46, tl 54-63). 09.09.2016 saatis hageja kostjale laenulepingute ülesütlemise avaldused ja palus tasuda laenulepingutest tulenevad võlad hiljemalt 24.09.2016 (tl 34, tl 51).
13.Laenulepingutest tulenevalt oli kostjal kohustus saadud laen tagastada ning tasuda sellelt intressi. Lisaks tuli kostjal tasuda laenulepingu 0259603025 sõlmimisel lepingutasu 19 eurot ja laenulepingu nr 0208603034 sõlmimisel lepingutasu 15 eurot. Kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et ta oleks täitnud laenulepinguid nõuetekohaselt. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 718 eurot, intressinõue summas 119,91 eurot ja lepingutasu nõue summas 34 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on
2-16-123169 ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr 0259603025 ja laenulepingu nr 0208603034 punktide 3.8 kohaselt oli viivisemäär 22% aastas ehk 0,06% päevas (tl 30, tl 47).
15.Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga, so 13.12.2016 laenulepingult nr 0259603025 viivist 31,01 eurot (tl 35) ja laenulepingult nr 0208603034 viivist 18,58 eurot (tl 52), seega kokku 49,59 eurot. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on mõistlik ning hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega.
16.Laenulepingute Üldtingimuste p 1.3.2 kohaselt laenuandja sissenõudmiskulud lepingu kehtivusajal laenusaaja osamaksete tasumisega viivitamise korral on järgnevad: - iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta esmase meeldetuletuskirja saatmine on tasuta; - iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmine – kuni 5 eurot (tl 32, tl 49). Hageja palub lisaks välja mõista võla sissenõudmise ehk meeldetuletuskirjade saatmise kulu kummagi laenulepingu osas 25 eurot. Hageja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi (tl 37-46, tl 54-63). Kohus leiab, et hageja meeldetuletuskirjade tasunõue kogusummas 50 eurot on tõendatud ja põhjendatud.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 718 eurot, intressi 119,91 eurot, lepingutasu 34 eurot, viivise 49,59 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 50 eurot. Menetluskulud
18.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja 68). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.