2-05-663 Andres Loidi hagi OÜ Paganini (likvideerimisel) vastu võla 113 000 krooni ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 29.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Paganini (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.detsembril 2007, avalik kohtuistung Hageja Andres Loit, esindaja Eino Tamm Kostja OÜ Paganini (enne 30.07.2007 ärinimi ServiceLine), esindaja adv. Mati Maksing Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Erkki Kask
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.06.2007 osaliselt kohtukulude jaotuse osas, so osas, millega kohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 1250 krooni riigituludesse ja jättis kulutused tunnistajatasule kostja kanda.
2.Tagastada OÜ-le Paganini (likvideerimisel – arve nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas) tunnistajatasu 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) krooni, mis oli tema poolt makstud 15.06.2005 Tallinna Linnakohtu kontole nr xxxxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas (269 krooni) ja 30.05.2006 Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094, viitenumber 3100057358 (269 krooni).
5.Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Andres Loit esitas 03.03.2005 hagi OÜ ServiceLine (praegu OÜ Paganini – likvideerimisel) vastu, paludes kostjalt välja mõista võla 133 000 krooni. Hageja täiendas 12.12.2006 nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõla koos viivitusintressiga seadusest tulenevas määras alates 01.07.2002.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2002 ostu-müügilepingu, millega hageja müüs kostjale sõiduauto Lexus GS 300, registreerimismärgiga xxxxx. Müügihinnaks
OÜ
oli 113 000 krooni, mille ostja kohustus tasuma sularahas 7 päeva jooksul alates auto ostja nimele registreerimisest. Omanikuvahetus toimus autoregistris 31.05.2002, kuid ostja jättis raha maksmata. Hageja andis 07.12.2004 kostjale aega kohustuse täitmiseks kuni 31.12.2004. Kostja leidis, et hageja peab tõendama lepingulise kohustuse mittetäitmist kostja või kolmanda isiku poolt, mis on aga hageja hinnangul määramatuse tõttu objektiivselt võimatu. Lepingulise kohustuse täitmise tõendamine lasub just võlgnikul ja hageja võlausaldajana saab seda kostjalt nõuda. Kostja vastuses viidatud asjaolu, nagu oleks hageja sõlminud sama asja müügilepingu ka kostja tollase juhatuse liikme Erkki Kasega, on hageja arvates alusetu ja väär. Autoregistri andmetel on kostja samal päeval hagejalt ostetud sõiduauto edasi võõrandanud, kuid hageja ei ole selle tehinguga seotud. Seega on hageja arvates paljasõnaline ja alusetu kostja püüe käsitleda lepingut tühisena või mõne teise isiku poolt täidetuna.
3.Kuna kostja võlg muutus sissenõutavaks 07.06.2002, saab võla tasumisega viivitamisel teistsuguse kokkuleppe puudumisel nõuda tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 järgset viivist 3 % aastas ka viivituse eest pärast 01.07.2002. Viivise suuruseks päevas on hageja arvestuse kohaselt 9,29 krooni (113 000x0,03:365). Hageja kohaldab viivist perioodi 01.07.2002–22.05.2007 eest ning viivise suuruseks on kokku 16 601,25 krooni. Hageja leidis, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 144 peatus hagi esitamisega ka viivise nõude aegumine ning kuna hagi ei olnud selle esitamise ajaks aegunud, ei ole aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, mille aegumine on samuti kohtumenetluse ajaks peatunud. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Asjas esitatud kahe ostu-müügilepingu vormistamise ajal kehtinud TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. ARK Tallinna büroos sõlmitud sõiduki ostu-müügilepingus oli ostja aadressiks märgitud Erkki Kase elukoht ning viimane andis lepingule allkirja nii enda kui kostja nimel. Erkki Kase tahe ei ole samastatav kostja tahtega. Kostja hinnangul oli hageja sellisest tahtekujundusest teadlik. Arvestades asjaolu, et formaalselt on tehingud vormistatud käesoleva tsiviilasja poolte vahel, on kostja seisukohal, et lepingudokumentides on kajastatud teeseldud tehingud, mis TsÜS § 70 lg 2 kohaselt on tühised. Lisaks eeltoodule on mõeldav ka lepingute vormistamine eksimuse või pettuse motiividel. TsÜS § 66 lg 4 sätestab, et tühist tehingut ei pea täitma. Seega pole kostjal lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja arvates ei ole 31.05.2002 ostu-müügilepingu p-s 3 nimetatud kohustis selge ja selle täitmise tähtaeg ei ole saabunud. Lepingu p 3 kohaselt tekib kostjal raha maksmise kohustus 7 päeva möödumisel auto registreerimisest kostja nimele. Kostja on hagejale esitanud tõendi, mille kohaselt auto ei ole registreeritud kostja nimele.
5.Kostja peab tõenäoliseks, et hagetav sooritus on juba tehtud kas kostja või kolmanda isiku poolt. Kostja raamatupidamise andmetel on Erkki Kask võtnud 31.05.2002 kostja kassast 113 000 krooni, vormistades ka vastava kassa väljamineku orderi. Erkki Kase selgituste kohaselt on ta selle rahasumma tasunud hagejale.
6.Kostja esitas viivise nõudele aegumise vastuväite. Aegumistähtaeg kõrvalnõudele kulgeb iseseisvalt ning TsÜS § 144 näeb ette erinormi selleks puhuks, kui kõrvalnõue ei oleks veel aegunud, kuid põhinõue aegub. Hageja ei ole enne 12.12.2006 viivise nõuet esitanud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Kohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 113 000 krooni põhivõla katteks ja 16 601,25 krooni viivisena seisuga 22.05.2007. Kohus mõistis kostjalt välja riigituludesse 1250 krooni riigilõivu ja hageja kasuks riigilõivu kulude katteks 7000 krooni. Kostja kantud õigusabikulud ja kulutused tunnistajatasule jättis kohus kostja kanda.
8.Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 11 kohaldas kohus TsK vastavaid sätteid. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et sõiduauto Lexus GS 300 registreerimismärgiga 40ZAV oli enne selle võõrandamist hageja omandis ning et Erkki Kask oli vaidlusaluse tehingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige, seega osaühingu seaduslik esindaja, kes omas õigust sõlmida äriühingu nimel tehinguid.
9.Sõiduauto Lexus GS 300 31.05.2002 ostu-müügilepingu kohaselt on sõiduki müüjaks hageja ning ostjaks kostja selle juhatuse liikme Erkki Kase isikus. Ostu-müügilepingu tekst on koostatud kostja blanketile. Asjas esitatud ARK Tallinna Büroo sõiduki ostumüügi (omaniku vahetuse) 31.05.2002 lepingust nr 148073 nähtub veenvalt asjaolu, et registripidaja poolt on sõiduki omanikuvahetus registreeritud ning kostja omandas hagejalt sõiduki valduse 31.05.2002 ja kohustus hagejale tasuma sõiduki ostuhinna 7 päeva jooksul sõiduki omaniku vahetuse registreerimisest registripidaja poolt. Kostja on asjas esitanud sõiduauto Lexus GS 300 ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja juhatuse liikme Erkki Kase isikus müüs ja AS Ühisliising ostis antud sõiduauto 120 000 krooni eest, millele lisandus käibemaks 21 600 krooni. Sõiduki omanikuvahetus on registreeritud ARK Tallinna Büroos samuti 31.05.2002. Kostja ei ole teavitanud kohut sellest, kas kostjale laekus tema poolt müüdud sõiduauto müügist saadav ostuhind. Seega vaatamata asjaolule, et kostjal oli 31.05.2002 hagejale sõiduauto eest ostuhind tasumata, võõrandas kostja tema juhatuse liikme Erkki Kase isikus selle sõiduki veel samal päeval AS-ile Ühisliising. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kinnituse kohaselt hageja ja kostja vahelist sõiduki omanikuvahetust registrisse ei kantud, kuna sõiduki omandamise päeval kasutas kostja õigust oma vara käsutada. Ülaltoodut aluseks võttes on ainetud kostja vastuväited selle kohta, et kuna kostjat sõiduki omanikuna pärast pooltevahelise lepingu sõlmimist registripidaja poolt registrisse ei kantud, puudub hagejal õigus ka kostjalt sõiduki ostuhinda nõuda, kuna tähtaeg ostuhinna tasumiseks pole veel saabunud.
10.Kostja 31.05.2002 kassa väljamineku orderi kohaselt võttis Erkki Kask väidetavalt äriühingu kassast 113 000 krooni väljamaksmiseks hagejale sõiduauto Lexus GS 300 eest, kuid hageja allkiri sellel dokumendil rahasumma vastuvõtmise kohta puudub. Seetõttu asus kohus seisukohale, et asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja on hagejale kokkulepitud ostuhinna 113 000 krooni tasunud.
11.Eeltoodu alusel on asjas leidnud veenvat tõendamist, et hageja on tema omandis olnud sõiduauto võõrandanud kostjale ning kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale ostumüügilepingus kokku lepitud ostuhinna tasunud. Asjaolu, et Erkki Kask endise kostja juhatuse liikmena on tekitanud kostjale kohustuse hageja ees, ei vabasta kostjat tema seadusliku esindaja poolt äriühingule võetud kohustuse täitmisest. Kostja poolt asjas esitatud vastuväited seoses võimaliku pettuse või eksimusega pooltevahelise lepingu sõlmimisel on kohtu arvates oletuslikku laadi ning ei tugine asjas esitatud ainsalegi tõendile ning tuleb jätta tähelepanuta.
12.Hageja viivise nõue TsK § 231 lg 1 alusel ei ole aegunud, kuna hagi esitamisega kohtule peatus ka viivise nõude aegumine kui kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kostja hageja viivise nõuet selle arvestuslikus osas ei vaidlustanud.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu oleks asjas kogutud tõenditega tõendatud müügilepingust tuleneva hageja kohustuse täitmine ja lepingus märgitud rahalise kohustuse täitmise tähtaja möödumine. Maakohus on jätnud sisulise tähelepanuta kostja vastuväited tulenevalt lepingu tõlgendamisest. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et lepinguline suhe oli hageja ja kolmanda isiku vahel. Kostja näitas, et 31.05.2002 leping on teeseldud tehinguna tühine. Maakohus on kostja sellekohastele väidetele vastamata jätmisega rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 teist lauset. Maakohus on asunud seisukohale, et 31.05.2002 müügilepingu kohaselt oli ostjaks kostja selle juhatuse liikme Erkki Kase isikus. Sellega on maakohus osaliselt nõustunud kostjaga, et ostjaks oli Erkki Kask, sest muul viisil ei saaks kolmas isik olla müügilepingu pooleks. Samas ei ole kohus otsuses andnud hinnangut niisugusele asjaolule ja selgitanud, miks ta siiski kostja järeldustega ei nõustu.
14.Otsusest ei selgu, kas ja mille alusel luges maakohus hageja täitnuks müügilepingust tuleneva omandiõiguse üleandmise kohustuse. Maakohus on küll tõlgendanud müügilepingut sel viisil, et tegemist on hageja ja kostja vahelise kokkuleppega omandi üleandmiseks, kuid sellega ei ole tõendatud valduse üleminek. Kostja hinnangul ei ole autoregistri kandel omandiõiguse vaatekohast õiguslikku tähendust. Seega on hageja jätnud tõendamata omapoolse kohustuse lepingu täitmiseks ning ostuhinna tasumise nõue on ka vaatamata muudele vastuväidetele alusetu.
15.Autoregistri kanne omab asjas tähtsust siiski seetõttu, et vastava kande tegemisega oli 31.05.2002 lepingus määratud tasumise tähtaja kulgemise algus. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud ja ka tõendanud, et vaidlusaluse lepingu esemeks olevat sõidukit ei ole kostja nimele registreeritud, seega ei ole saabunud lepingus märgitud 7päevase tähtaja kulgemise algust määrav sündmus. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 105 lg 1. Kuivõrd sõidukit ei ole kostja nimele registreeritud, siis hoolimata muudest vastuväidetest tulnuks kohtul ikkagi tõdeda, et hagis nõutava rahasumma tasumise kohustuse täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et viivise nõue ei ole aegunud. Maakohus ei märkinud otsuses õigusnormi, mille alusel võiks järeldada, et põhinõude esitamisega kohtule peatub ka kõrvalnõude aegumine. Kostja esitas viivise nõudele aegumise vastuväite 15.05.2007 menetlusdokumendis. Kostja jääb oma vastuväite juurde ka apellatsioonimenetluses ega korda siinkohal viidatud menetlusdokumendi p-des 5-8 esitatut. Hageja arvestuse kohaselt tekkis tal viivise nõude näol kõrvalnõue 01.07.2002. Sellisele nõudele tuleb kostja arvates kohaldada alates samast päevast kehtivat TsÜS-i. Tegemist on lepingust tuleneva nõudega, seega on nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat ja nõue aegus 01.07.2005. Kostja tõlgendab TsÜS § 160 lg 1 sel viisil, et aegumine peatub nende nõuete osas, mis on hagis esitatud, sh aegumise peatumiseks tuleb esitada hagiavalduses ka kõrvalnõuded. TsÜS § 144 mõttest tuleneb kostja hinnangul üksnes järeldus, mis välistab kõrvalkohustuse hilisema aegumise võrreldes põhinõudega. Kostjal ei olnud võimalust vastuväidete esitamiseks viivise arvestusele, sest hageja esitas selle alles viimasel kohtuistungil ja kohus ei andnud kostjale võimalust vastuväidete esitamiseks. Kostja leiab, et hageja viivise arvestus on ekslik ja kohus oleks pidanud seda ise otsuse tegemisel kontrollima. Kostja nõustub, et perioodil 01.07.2002-22.05.2007 on 1787 päeva, kuid viivise kogusummaks saab kostja sellisel juhul 16 597,07 krooni.
17.Kostja ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega. Eelkõige leiab kostja, et hagi tulnuks jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kui kohus kostjaga
siiski ei nõustu, siis tuleb otsust muuta menetluskulude osas lähtudes kahest aspektist. Esiteks on maakohus ebajärjekindel kõrvalnõudelt tasutava riigilõivu küsimuses. Hageja esitas 12.12.2006 kõrvalnõude 43 990,90 krooni saamiseks, märkides, et ta ei tasu riivilõivu juhindudes TsMS § 133 lg-st 2. Kohus võttis kõrvalnõude menetlusse ja väljendas seega selgelt seisukohta, et kõrvalnõude riigilõivuga maksustamise puhul tuleb juhinduda praegu kehtivast menetlusõigusest. Otsuses on maakohus asunud aga vastupidisele seisukohale ja on kõrvalnõude rahuldatud osalt, st 16 601,25 kroonilt riigilõivu kostjalt riigituludesse välja mõistnud, sealjuures on kohus juhindunud kehtivast riigilõivuseadusest. TsMS § 133 lg 2 kohaselt ei arvestata hagi hinda arvutades muu hulgas viivise nõuet, st 12.12.2006 esitatud avaldus ei muutnud juba menetluses olevat hagi hinda ja sellest tulenevalt ei olnud vajadust tasuda avalduse esitamisel täiendavat riigilõivu. Sellisel juhul ei ole aga ka põhjendatud maakohtu seisukoht riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Maakohus juhindus riigilõivu kandmise kohustuse määramisel enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg-st 1. Kohus ei ole aga käesolevas asjas hagejat vabastanud riigilõivu tasumisest, seega ei saa ka TsMS § 64 lg-t 1 kohaldada. Eeltoodud kaalutlustel leidis kostja, et pärast 01.01.2006 esitatud nõudega seotud riigilõivu tasumise kohustuse küsimust ei saa lahendada enne nimetatud kuupäeva kehtinud menetlusõiguse alusel. Teiseks on maakohus jätnud põhjendamatult kostjale tagastamata tunnistajatasud 538 krooni. Tsiviilasja menetlemisel tunnistajaid üle ei kuulatud ja tunnistajatele tasu ei makstud. Ei varem kehtinud ega praeguse menetlusõigusega ei ole kooskõlas maakohtu seisukoht, et kohtu arvele ette makstud tunnistajatasu ei pea poolele tagastama kohtuvaidluse kaotamise korral. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kohtukulude jaotamise osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
20.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: •
• • •
31.05.2002 sõlmisid hageja ja kostja, keda esindas juhatuse liige Erkki Kask sõiduauto Lexus GS 300 registreerimismärgiga xxxxx ostu-müügilepingu, lepingu järgi oli sõiduki müügihind 113 000 krooni ja see tuli tasuda lepingu p 3 järgi seitsme päeva jooksul alates sõiduauto registreerimisest ostja nimele; hageja andis sõiduauto valduse kostjale üle 31.05.2002; kostja müüs 31.05.2002 sõiduauto edasi AS-le Ühisliising; kostja ei ole hagejale ostuhinda tasunud.
21.Maakohus leidis õigesti, et kostja on sõiduauto hinna tasumata jätmisega rikkunud ostu-müügilepingut ning ta on kohustatud TsK § 249 ja TsK § 173 lg 1 järgi tasuma hagejale kokkulepitud hinna 113 000 krooni ning TsK § 231 lg 1 alusel viivise 16 601, 25 krooni.
22.Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Kostja väidab apellatsioonkaebuses ebaõigesti, nagu oleks maakohus jätnud kostja väited lepingu tõlgendamise kohta tähelepanuta, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Kostja luges kohtuotsusest ebaõigesti välja, nagu oleks maakohus nõustunud kostjaga selles, et ostjaks oli E. Kask. Kohus tuvastas õigesti, et leping sõlmiti poolte, mitte hageja ja kolmanda isiku E. Kase vahel. Samuti leidis kohus põhjendatult, et vaidlusalune tehing ei ole teeseldud ega sellest tulenevalt tühine. Maakohus põhjendas, mille alusel ta luges hageja poolt täidetuks lepingust tuleneva omandiõiguse ja valduse üleandmise kohustuse ning kostja rahalise kohustuse täitmise tähtaja saabunuks. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja viivisenõue ei ole TsÜS § 146 lg 1, § 160 lg 1 ja § 144 järgi aegunud, sest hagi esitamisega peatus koos põhivõla aegumisega ka viivisenõude aegumine. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Asjaolu, et kostja maakohtu põhjenduste ja järeldustega ei nõustu, ei tähenda iseenesest seda, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale kehtestatud nõudeid.
23.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus andnud kostjale võimalust esitada vastuväiteid viivise arvestusele. Kohtuistungi protokollist (t/lk 182-186) ei nähtu, et kostja oleks esitanud taotlusi seonduvalt hageja viivisearvestuse esitamisega, millised kohus oleks jätnud rahuldamata või tähelepanuta.
24.Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 6 järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hageja esitas kohtule viivisenõude 12.12.2006. TsMS § 139 lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 133 lg 2 järgi ei arvestata viivisenõuet hagihinna määramisel, kui viivisenõude summa on põhinõudest väiksem. Käesolevas asjas oli viivisenõue põhinõudest väiksem, mistõttu sellelt riigilõivu ei arvestata aga tasuta. Seda ei muuda asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Varemkehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaldamine on antud juhul ebaõige, kuna hageja ei olnud TsMS §-s 57 sätestatud alustel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seetõttu oli kostjalt viivisenõude rahuldatud osalt arvestatud riigilõivu 1250 krooni väljamõistmine riigituludesse ebaõige ja kohtuotsus tuleb selles osas tühistada.
25.Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta jättis kostja taotluse tunnistajatasu tagastamiseks tähelepanuta ja selle kulutuse kostja kanda. Asja materjali kohaselt taotles kostja menetluse kestel kahe tunnistaja ülekuulamist ja maksis tunnistajatasu vastavalt 15.06.2005 - 269 krooni (t/lk 42) ja 30.05.2006 – 269 krooni (t/lk 95). Asja materjali kohaselt tunnistajaid üle ei kuulatud. Algselt tunnistajana avaldatud Erkki Kask (t/lk 30) kaasati 29.11.2006 kohtumäärusega menetlusse kolmanda isikuna kostja
poolel (t/lk 126) ja 22.05.2007 kohtuistungil loobus kostja tunnistaja T. R ülekuulamise taotlusest (t/lk 183). Seega oli kostja poolt tunnistajatasu ettetasumine vastavalt varemkehtinud TsMS § 54 lg-le 1 ja praegu kehtivale TsMS § 148 lg-le 1 alusetu, kuna vastavat menetlustoimingut ei tehtud. Eeltoodud asjaoludel tuleb kostja tasutud tunnistajatasu 538 krooni kostjale tagastada.
26.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuotsus tühistamisele üksnes osaliselt kohtukulude jaotamise osas, jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluse kulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 järgi tema enda kanda. Vastustaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.