Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-24754 ( endine nr 3/33-519/05)
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
21.12.2007, Kentmanni 13, Kohtumaja
Kohtuasi
AH hagi OÜ K vastu 20 000 krooni nõudes ja OÜ K vastuhagi AH vastu 19 260.50 krooni nõudes 29.11.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja: AH- isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja Jelena Kulikova, elukoht XXX Kostja: OÜ K- registrikood XXX, asukoht XXX, esindaja Nadezhda Babarykina, lepinguline esindaja Talvo Rüütelmaa Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt OÜ K hageja AH kasuks 20 000 krooni ja 4900 krooni kohtukulude katteks. OÜ K vastuhagi AH vastu jätta rahuldamata.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 03.08.2004.a. hageja ja kostja vahel kliendi teenindamise leping,
kostja kohustus osutama hagejale teenuseid korteri asukohaga XXX, Tallinn, ostmisel. Korteri hind oli 415 000 krooni, kostjale tasuti ettemaks 20 000 krooni. Kostja poolt välja antud kviitung- orderist nähtub, et hageja tasus ettemaksu 35 000 krooni, millest hagejale tagastati 15 000 krooni oktoobris 2004.a.. Tehing ei toimunud müüja süül, hageja palub välja mõista kostjalt 20 000 krooni. Kostja vastuväited. Õige on hageja väide, et 03.08.2004.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel kliendi teenindamise leping, kuid kostja ei ole nimetatud lepingut rikkunud. Kostja kohustus lepingu punktide 2 ja 4 alusel oli osutada kaasabi, konsulteerida ostjat ning osutada abi lepingu vormistamisel. Kostja on kohustused täitnud. Tehingu mittetoimumises oli süüdi korteri müüja VG, kes ilmus notari juurde alkoholijoobes. Hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet, hageja on teadlik, et kostja ei ole omastanud temalt saadud käsiraha, vaid edastanud selle müüjale. Alusetult ongi müüja VG rikastunud, mitte kostja. Kuna lepingu punktis 6.5 oli sätestatud, et 20 000 on ettemaks, siis tagastas kostja hagejale omadest vahenditest 15 000 krooni. OÜ K vastuhagi. 03.04.2006.a. esitas OÜ K vastuhagi, kuivõrd AH on jätnud täitmata lepinguga võetud kohustused. 24.09.2004.a. ostu – müügi eelläbirääkimiste protokollis 24/9 on punktis 4.4 fikseeritud, et AH tasub 5% korteri müügihinnast OÜ – le K vahendustegevuse eest, pärast korteri Vindi 18- 111 ostu – müügi lepingu sõlmist. AH on viivituses alates 08.11.204 kuni 28.03.2006, kokku 503 päeva, mis moodustab viivise 1760.50 krooni, kuivõrd ta ei ole tasunud 17 500 krooni. OÜ K palub välja mõista 15 500 krooni ja viivised 1760.50 krooni. AH vastuväited vastuhagile. Vastuhagi ei tunnista, lepiti kokku, et kostja abistab uue korteri otsimisel, makstud oli ettemaks. Käsunduslepingut poolte vahel ei sõlmitud, korteri Vindi 18- 111, Tallinn leidis endale hageja ise. 24.09.2004.a. ostu – müügi eelläbirääkimiste protokolli 24/9 on sõlmitud müüja ja ostja vahel, mida kostja esindaja protokollis. Nimetatud protokolli kohaselt ei ole AH võtnud endale OÜ K suhtes kohustusi. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaolu, et hageja on tasunud kostjale 35 000 krooni, kinnitab OÜ K kviitung – order 3.
septembrist 2004.a. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kostja tagastas hagejale 15 000 krooni, hagetav summa on 20 000 krooni. Vaidlus on asjaolu üle, milline on pooltevaheline õigussuhe ja kas sellest tulenevalt on 20 000 krooni tagasimaksmine on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. TsMS § 229 loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ilmneb, et 03.08.2004.a. sõlmisid pooled lepingu, mis kandis nimetust ́` kliendi teenindamise leping``, hageja väidetel tasus ta ettemaksu, korteri asukohaga XXX, Tallinn ostu- müüki aga ei toimunud. Pooled leppisid lepingu punkt 6.5 kohaselt kokku, et ostja maksab müüjale müügihinna ettemaksuna 20 000 krooni, mida hageja ka tegi, tasudes selle kostjale kui vahendajale. Kostja vastuväidete kohaselt edastas ta summa VGile. Kohus asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada, tõendatud on, et hagetav summa oli käsitletav ettemaksuna, mille hageja on kostjale maksnud. Tegelikkuses tulnuks ettemaks maha arvestada ostu – müügi hinnast, kuivõrd korteri ost ebaõnnestus, on kostjal hageja poolt saadud rahasumma alusetu. Kohtuistungil selgitas hageja, et tasus OÜ K kokku 10 000 krooni teenuste eest, mida kinnitab allkiri ja 35 000 krooni, mida kinnitab order- kviitung. Kostja vastuväidete (tlk 17) kohaselt on ta VG edastanud hageja poolt ülakantud 35 000 krooni. OÜ K on esitanud hagiavalduse VG vastu, Harju Maakohtu 10.11.2006.a. tagaseljaotsusega on kostja kasuks VG t välja mõistetud 54 000 krooni. Võlaõigusseaduse ( VÕS ) § 1027 kohaselt peab isik alusetu rikastumise korral andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandaja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja tasus kostjale korteri ettemaksu, korteri ostu – müüki ei toimunud . Kohus asub seisukohale, et vastuhagi ei ole tõendatud, 24.09.2004.a. ostu – müügi eelläbirääkimiste protokolli 24/9 on sõlmitud müüja ZA ja NA ning ostja AH vahel, reguleerimaks suhteid korteri XXX müügilepingu sõlmimiseks. Nimetatud protokoll kajastab, et poolte vastastikuse nõusoleku kohaselt tehti ettepanek kostjale ette valmistada ostu – müügi leping notariaalseks vormistamiseks ning kontrollida poolte vastastikuste arvete korrektsust. VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid ( täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltel on vaidlus hagejale osundatud teenuste tasumise osas, hageja leiab, et tal maksekohustus puudub. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Esitatud protokoll ei kinnita käesoleva tsiviilasja menetlusosaliste vahelist käsundussuhet ning kohus leiab, et vastuhagiavaldus on alusetu. Samuti ei kinnita ükski kirjalik tõend, et pooled
oleks saavutanud kokkuleppe, et nõutavat summat 20 000 krooni tuleb arvestada teenuste osutamise tasuks Vindi tänava korteri ostu – müügi korraldamisel ( liidetud tlk 13). Hageja on selgitanud kohtuistungil ( liidetud tlk 13), et 10 000 krooni tasuti Vindi tänava korteri ostu – müügi vormistamisel, asjaolu, et hageja selle summa tasus OÜ K töötaja kätte, kinnitab viimase allkirjaga kinnitus ( liidetud tlk 14). Kostja ei ole teistsugust seletust nimetatud summa osas andnud. Tunnistajana andis ütlusi LS, kes on hageja ema, kelle ütluste kohaselt tasuti sularahas 10 000 krooni OÜ K töötaja LBkätte. Tunnistajana andis ütlusi ka LB, kelle ütluste kohaselt vahendas ta XXX tänava korteri ostu – müüki, leping sõlmiti ostja ja müüja vahel, kinnitas et on hagejalt vastu võtnud 10 000 krooni, Tulika tänava korteri ostu – müügi vahendamise eest. Samas kinnitas tunnistaja, et ei mäleta täpseid summasid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Hagi on esitatud 21.01.2005.a. Hageja on esitanud kohtukulu nõude tasutud on riigilõiv 1400 krooni ja õigusabi kulu kohta order- kviitungid nr 150, 600 krooni, nr 145, 600 krooni, nr 127, 600 krooni, nr 28, 600 krooni, nr 27, 600 krooni ja nr 26, 500 krooni, kokku 3500 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamise korral välja mõista kohtukulud kostjalt. Arvestades menetletud hagi ja vastuhagi peab kohus põhjendatuks hageja kasuks kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 3500 krooni.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.