2-07-27154
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-27154
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu kahju hüvitamiseks • Hageja xxx (isikukood xxx elukoht xxx) • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 3000 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja 25.03.2007.a avalduse kohaselt tekitas kostja 24.03.2007.axxx elamu juures hageja sõiduautole xxx kahju 10 000 krooni. Hageja sõitis xxx elamu juures autoga haljasalale, mispeale kostja lõi autot jalaga 2 korda juhipoolse esitiiva pihta ning 2 korda juhipoolse esiukse pihta. Hageja tagurdas sõiduteele ning sõitis ära. Hageja ei märganud kostja poolt autole tekitatud kahju kohe, vaid umbes kolme kilomeetri kaugusel. Esitiivas oli mõlk ning juhipoolsel uksel jalaga löömisest tekkinud kriimustused. Hagejal ei olnud võimalik kohe kostja juurde tagasi minna, kuna
pidi minema Tallinnasse Eesti Koolinoorte Segakoori laululaagrisse. Kostja ei ole olnud nõus kahju hüvitama. Hageja pöördus politsei poole ning kostja suhtes algatati väärteomenetlus KarS § 218 lg 1 alusel. Kostja on ennast süüdi tunnistanud. Kindlustus hüvitas hagejale kahju osaliselt, hageja pidi tasuma remondikuludest kindlustusjuhtumi omavastuste osa 3000 krooni. Hagejale esitas selle summa kohta arve Fakto Auto AS. Hageja palub kostjalt omavastutuse osa 3000 krooni välja mõista VÕS § 1043 alusel. Auto parandamiseks tehtud tööd nähtuvad Parex Kindlustuse Eesti Filiaali AS arvelt, kust on näha ka omavastutuse määr 3000 krooni.
Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, tunnistades hagi 50% osas. Kostja seletuste kohaselt juhtis hageja auto haljasalale, kostja üritas hagejat takistada. Hageja peatas sõiduki pärast seda, kui kostja lõi auto külje vastu jalaga. Hageja tagurdas haljasalalt ära, tuli autost välja ja vaatas auto külje üle. Mingitele kahjudele hageja kostja tähelepanu ei juhtinud. Kostja, kes asus autost umbes 2 meetri kaugusel, kahjusid ei näinud. Hageja sõitis ära ning pärast sündmuskohalt lahkumist asus kostjat ähvardama. Hiljem sõitis kostja hageja autost umbes 30 meetri kauguselt mööda ning nägi, et auto on tõepoolest kahju saanud. Seda, kes autole kahju tekitas, ei ole välja selgitatud. Kostja leidis, et tema süü ei ole tõendatud, süüdi ei ole ta ennast tunnistanud ning kostja ei ole kindel oma osas autole kahju tekitamises. Kostja võttis omaks, et vaidlusalusele sõiduautole on tehtud remonttöid 12 635 krooni eest ning hageja on tasunud 3000 krooni. Auto omanik oli kahju tekkimise hetkel liisingufirma, mitte hageja. Kostja palus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja lõi 24.03.2007.axxx elamu juures hageja sõiduauto Nissan Almera külje vastu mitu korda jalaga. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 alusel tõendatuks. Hageja on sellistel asjaoludel esitanud avalduse politseile (tl 3, 4-5). Kohus leiab, et politseile avalduse esitamine ei tõenda iseenesest kahju tekkimist. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja võttis omaks, et hageja sõidukile on tehtud remonttöid 12 635 krooni eest ning hageja on tasunud 3000 krooni. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka Fakto Auto AS 18.04.2007.a arvega summas 3000 krooni (tl 2) ning 18.04.2007.a arvega summas 9 635 krooni. Kohtul ei ole alust arvata, et arvel nimetatud tööd on tehtud mingi muu kindlustusjuhtumiga seoses. Kostja on omaks võtnud, et tema lõi autot jalaga, on omaks võtnud ka hagi 50% ulatuses ning ei ole tõendanud, et hageja sõidukile oleks vigastusi tekitatud muul ajal. Hageja on vigastuste tekkimist tõendanud. Kuna negatiivset asjaolu tõendada ei ole võimalik, ei ole hagejal ka võimalik tõendada, et tema auto ei saanud vigastada mõnel muul ajal pärast 24.03.2007.a toimunud sündmust. Kuna kindlustus ei hüvitanud sõidukile tehtud remonditöid kogu ulatuses, on hagejal tekkinud kahju omavastutuse summas 3000 krooni.
Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostja pani toime õigusvastase teo, lüües jalaga 24.03.2007.a vastu hageja sõiduauto külge. 18.04.2007.a arvetega on tõendanud, et hageja on tasunud sõiduki remondi eest 3000 krooni, seega on talle kahju tekkinud. Kostja on omaks võtnud, et on kahju tekkimises vähemalt osaliselt süüdi. Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole viidanud VÕS § 1045 lg 2 sätestatud asjaoludele, mille kohaselt kahju tekitamine ei oleks õigusvastane ega nende asjaolude esinemist tõendanud. Poolte seletuse kohaselt sõitis hageja sõiduauto esiratastega kostja kortermaja juures olevale murule, mida ei saa pidada tegutsemiseks hädaseisundis või õigustatult omaabi kasutamiseks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 3000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.