Dxxx Lxxx`i hagi Sxxx Axxx vastu asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
06. detsember 2007.a
Istungil osalenud isikud
Hageja Dxxx Lxxx ja tema esindaja Mxxx Kxxx; Kostja Sxxx Axxx ja tema esindaja vandeadvokaat Exxx Bxxx; Kolmanda isiku Kohtla-Järve linna esindaja Axxx Vxxx.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja Sxxx Axxx kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.01.septembril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on korteriomandi X, 1⁄2 osa omanik. Korteriomandi teise 1⁄2 osa omanik on Vxxx Txxx. Hageja omandiõigus tekkis 13.04.2005.a pärimisseaduse alusel.
2.Hageja ei saa teostada omandiõigust vaidlusaluse vara üle, kuna seal elab kostja. 25.05.2005.a esitas hageja kostjale nõudekirja korteri vabastamiseks, millele kostja ei ole reageerinud. Hagejale sai teatavaks, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja kostja vahel on sõlmitud ebaseaduslik üürileping selle eluruumi üürimiseks.
3.Hageja palus AÕS § 80 lg 1, 2 alusel välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest korteriomand asukohaga Xxx ning jätta kohtukulud kostja kanda.
MENETLUSE KÄIK
4.11.01.2007.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohtu 05.02.2007.a kohtumäärusega määrati kostjale riigi õigusabi osutajaks advokaat, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
KOSTJA VASTUS
5.17. jaanuaril 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kasutab kostja korterit xxx, seaduse alusel. Kostjale on väljastatud order korteri kasutamiseks. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu, sest kostjaks peab olema Xxxx Linnavalitsus, kelle möödalaskmise tõttu vaidlus on tekkinud.
6.Kostja sai mahajäetud korteri, mille varem kasutasid asotsiaalid ja narkomaanid. Korteril puudusid uksed, kommunikatsiooniühendused olid töökõlbmatud, aknad õhutud. Korter oli arestitud, sest korteri võlgnevused ületasid korteri maksumuse. Kostja asus korterit taastama, teostas omal kulul remondi. Praeguseks on korteri väärtus 200 000 krooni. Vastuhagina sooviks kostja korteri eest tasutud võlgnevuste, remondi- ja ekspluatatsioonikulude tagastamist.
KOLMANDA ISIKU VASTUS HAGILE
7.Hagiavalduse esitamisest teatas kohus kolmandale isikule ja andis talle tähtaja hagile vastamiseks (t.lk. 21, 23). Kirjalikku vastust hagile kolmas isik esitanud ei ole.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGITEL
8.Kohtuistungitel hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palusid hagi rahuldada, et hageja saaks korterit vallata ja kasutada. Hageja seletuste kohaselt on ta korteris käinud ning seal on tehtud ainult kosmeetiline remont. On vahetatud välisuks, võibolla WC-pott, vann. Korter kuulus hageja emale, millest praegu kuulub hagejale 1⁄2 osa. Hageja nõuab endale korterit täielikult, kuna teine kaasomanik V. TXxx andis hagejale notariaalselt kinnitatud volikirja korteri käsutamiseks. Hageja esindaja seletuste kohaselt üürileping kostjaga oli sõlmitud ekslikult. Hageja on vaidlusaluse korteri omanik ja tema nõue tuleneb AÕS §71, §
80.Kostja vastu hagi on esitatud sellepärast, et üürileping oli sõlmitud kostjaga.
9.Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud. Kostja seletuste kohaselt ei pea ta korterit vabastama, kuna ta on seda korterit pikka aega kasutanud ja korteris elamiseks tal on KohtlaJärve Linnavalitsuse poolt väljastatud order. See on tema ainus elamispind, kus ta elab koos
2 (5)
2-06-23708 pojaga. Orderi saamise hetkel kostja teadis, et ei ole korteri omanik, kuid talle selgitati, et tal on õigus saada omanikuks tulevikus. Kostja ei teadnud, et üürileping kehtis 5 aastat. Hageja ema lahkus korterist ja jättis korteri maha. Kostja tegi korteris remondi. Kostja on tasunud kõik kommunaalmaksed ja ta käsitleb seda kui lepingu pikendamist. Kostja ei oleks teinud korterile kulutusi, kui ta oleks teadnud, et korter ei jää tema kasutusse. Kostja esindaja seletuste kohaselt praktiliselt on võimatu vaielda pärimise üle. Seadus on hageja poolel, kuid inimlikult käitub hageja ebasündsalt. Esindaja rõhutas, et koos kostjaga elab tema täisealine poeg ja seda asjaolu tuleks hagis märkida. Kostja ei pea vastutama võimude poolt tehtud vea eest.
10.Kolmanda isiku esindaja seletuste kohaselt on linn tõepoolest sellise üürilepingu sõlminud, kuigi linn ei ole selle korteri omanik. Korter oli mahajäetud ja korteril olid kõik peremehetu korteri tunnused. Maja elanikud palusid korter korda teha ja sellega midagi ette võtta. Seepärast anti korter üürile. Linn ei ole korteri omanik, samuti ei ole linn pikendanud üürilepingut, kuna tal puudub selleks õigus. Esindaja tunnistas linnavalitsuse eksimust vaidlusaluse korteri üürile andmisel. Kostjale on pakutud erinevaid variante, kuid kostja ei ole neid vastu võtnud. Esindaja leidis, et kommunaalmaksete tasumist ei saa käsitleda üürilepingu pikendamisena.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.28.08.1996.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel Kohtla-Järve linnavalitsus (kolmas isik) müüs ja Nxxx Txxx ostis kahetoalise korteri asukohaga Xxx, üldpinnaga 48 m2 (t.lk. 80). Sisuliselt oli tegemist eluruumi erastamisega, sest ostja tasus korteri eest erastamisväärtpaberi arvel olevate kroonidega. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 31.07.2006.a tõendi kohaselt N. Txxx’i avalduse alusel 09.02.2000.a avati korteri kohta kinnistusregistriosa nr 1987 ja kanti ta korteriomanikuna kinnistusraamatusse (t.lk. 11). N. Txxx suri 28.08.2004.a.
13.Hagiavalduse ja hageja poolt kohtuistungitel antud seletuste järgi ei saa hageja oma omandiõigust korteriomandile teostada, sest korteris elab kostja. 25.05.2005.a esitas hageja kostjale nõudeavalduse korteriomandi hiljemalt 25.08.2005.a vabastamiseks. Kohtuistungil kostja on kinnitanud hagejalt korteri vabastamiseks nõudeavalduse saamise fakti (t.lk. 117). Kostja keeldub korteriomandi vabastamisest, leides, et kasutab korteriomandi seaduslikul alusel.
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg3 tulenevalt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §32 lg3 tagab pärimisõiguse. Pärimisseaduse (PärS) 115 lg1 alusel oli hagejal õigus pärandi vastu võtta või sellest loobuda. Sama seaduse §130 lg1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Jõhvi notar Oxxx Bxxx juures 13.04.2005.a koostatud täiendava seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt N. Txxxi vara pärijaks on tema poeg D. Lxxx (hageja). Pärandvara, mille peale pärimistunnistust välja anti, koosnes 1⁄2 mõttelisest osast korteriomandist asukohaga Xxxx, vana registriosa nr 1987 (t.lk. 10). 13.04.2005.a avaldasid hageja ja Vxxx Txxx soovi esitada Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse palvega kustutada kinnistusregistris korteriomandi Xxx omanik N. Txxx ja kanda kinnistusregistri teise (II) jakku
3 (5)
2-06-23708 kaasomanikena hageja - 1⁄2 kaasomandist ja V. Txxx - 1⁄2 kaasomandist (t.lk. 7, 8). Seega pärandi vastuvõtmisega sai hageja 1⁄2 korteriomandi omanikuks, ta on kantud omanikuna kinnistusregistrisse (t.lk. 11).
15.AÕS §68 lg1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama seaduse §80 lg1 tulenevalt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja valdab ja kasutab hagejale ja V. Txxx kaasomandina kuuluva asja. Seega hageja on täitnud AÕS §82 lg1 sätestatud kohustust, ta on tõendanud, et kostja valdab temale kuuluvat asja.
16.Kohus saaks hagi rahuldamata jätta üksnes siis, kui kostja vastavalt AÕS §83 tõendaks, et tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt korteriomandi osa pärimise ja hagejal korteriomandi osale omandiõiguse tekkimise üle. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega tema poolt korteriomandi seaduslikul alusel kasutamise kohta. See, et 24.01.2002.a Kohtla-Järve linnavalitus väljastas kostjale korteri orderi nr 8 ja samal päeval sõlmis kostjaga eluruumi üürilepingu (t.lk. 94, 95), ei välista hagi rahuldamist. Kolmas isik oli teadlik sellest, et korteri erastamise lubamisest ja vastava ostu-müügilepingu sõlmimisest alates ei olnud ta enam vaidlusaluse korteri omanik. Kostjale korteri orderi väljastamisel ja kostjaga eluruumi üürilepingu sõlmimisel oli N. Txxx elus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §32 lg1 esimese lause alusel igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega seaduse järgi ei olnud kolmandal isikul õigust AÕS § 68 lg1 alusel võõra isiku asja käsutada. Sõlmides teisele isikule kuuluva eluruumi kohta üürilepingu, käitusid kostja ja kolmas isik seadusevastaselt. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS §66 lg2 alusel seadusega vastuolus olev tehing oli tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Kohus leiab, et omandi ilma omaniku loata või seadusliku aluseta kasutamine ja käsutamine on oluline rikkumine, mistõttu kostjaga sõlmitud üürileping on tühine.
17.Kohus peab vajalikuks märkida, et tegelikult kasutab kostja vaidlusaluse korteri koos täisealise poja Txxx Axxx (t.lk. 117), keda, hoolimata kohtu seletustele, ei soovinud hageja vastavalt TsMS §208 kaaskostjana menetlusse kaasata (t.lk. 117). Samas see asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Hageja on korteri 1⁄2 osa kaasomanik ja vastavalt AÕS §71 lg4 on tal ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, s.h AÕS §80 lg2 sätestatud õigus asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Nendest sätetest tulenevalt ei pea hagi esitama kaasomanikud koos, sest valduse kaitse hagi võib esitada ka üks korteriomanikest, kuna tal on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Sellisele järeldusele on jõudnud Riigikohus oma 23.10.2007.a otsuses 3-2-1-85-07.
18.Kuigi kostja on väitnud, et tegi korteri remondi käigus kulutusi üle 290 000 krooni (t.lk. 9699), siis vaatamata talle riigi õigusabi andmisele, pole kostja kulude tegemist tõendanud. Nõuet (vastuhagi) kulude hagejalt väljamõistmiseks pole esitatud. Kohus selgitab kostjale, et VÕS §1042 alusel saab ta esitada hageja vastu hagi ja nõuda temalt kulutuste hüvitamist ulatuses, milles hageja on seeläbi rikastunud, kui tehtud kulutused on kasulikud. Kohtukulud
4 (5)
2-06-23708
19.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §126 lg1 alusel isiku valdusest asja väljanõudmise üle toimuva vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. Kohus ei ole hagihinda määranud, hageja on nimetanud hagihinnaks 15 000 krooni ja on tasunud hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni riigilõivu. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
20.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.