Tsiviilasi nr 2-07-16201
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-16201
Tsiviilasi
AS EMT hagi Jxxxxx Pxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, elukoht Valge 16 Tallinn 19095), esindaja: Helena Purga ja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 Tallinn 10143) Kostja: Jxxxxx Pxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Välja mõista Jxxxxx Pxxxxxxxx AS-i EMT kasuks võlgnevus 8217,59 krooni ja viivis 4108,80 krooni. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Jxxxxx Pxxxxxxxkanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
Kohus tuvastas: Hageja nõue ja põhjendused AS EMT esitas 03.05.2007.a hagi Jxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.07.1998.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 9259,45 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hageja ees võlgnevus 8217,59 krooni. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmist ja lisaks võla tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise päevani 18.04.2007.a. Kostja on olnud viivituses 3027 päeva ja kostja viivisevõlg hageja ees on 37 322,91 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 8216,59 krooni. Kostja vastuväited Kostja teatas kirjalikus vastuses, et ta ei ole nõus esitatud hagiga. Kostja toob põhjenduseks asjaolu, et liitumislepingus oli kehtestatud kõneteenustele limiit 800 krooni, mida hageja põhjendamatult tõstis. Samuti oli kostja lepingu sõlmimise ajal alaealine, käis alles koolis ega töötanud. Kostja tunnistab võlga summas 9259,45 krooni. Hageja vastus kostja vastuväidetele Hageja avaldas, et liitumislepingus oli küll märgitud krediidilimiit 800 krooni, kuid krediidilimiidi ületamisel oli hagejal õigus mitte kohustus piirata kostjale teenuste osutamist. Hageja arvates ei saa kostja tugineda tehingu tühisusele, kuna ta oli tehingu sõlmimise hetkel alaealine ja seega piiratud teovõimega. Nimelt on kostja eestkostja Hxxxx Pxxxx sõlminud hagejaga käenduslepingu, mis kohustab käendajat tagama hageja nõudeid, mis on suunatud JxxxxxxPxxxxxxvastu. x Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt TsMS § 403 lg 1 alusel ilma asja kohtuistungil arutamata. Pooled on oma seisukohad kirjalikult kohtule esitanud ja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. Hageja ja kostja sõlmisid liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma. Pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1998.a, on kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg 1 järgi, kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse, ostja kohustub /.../ maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. Kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud ja pole hagejale nõuetekohaselt tasunud. TsK § 190 lg 1 ja § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg 1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.7. tl.18).
2 (3)
Kostja teatas kirjalikus vastuses (tl.43), et tunnistab hageja nõuet summas 9259,45 krooni. Kostja vaidleb osaliselt vastu viivisenõudele. TsK § 194 lg 1 järgi on kohtul võimalus tasumisele kuuluvat leppetrahvi vähendada, kui see on võlausaldaja kahjuga võrreldes ülemäära suur. Sama sätte järgi tuleb leppetrahvi vähendamisel arvesse võtta võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ning võlausaldaja varalist ja muud tähelepanuväärivat huvi. Hageja ja kostja huve kaaludes leiab kohus, et hageja viivisenõuet tuleb vähendada. Kohus arvestab viivise vähendamisel asjaolu, et hageja ei ole õigeaegselt saatnud kostjale viivisenõuet. Hageja saatis kostjale võlanõude põhivõla tasumiseks 31.10.1998.a (tl 9). Hagi esitati kohtule 03.05.2007.a. Vahepealsel perioodil hageja kostjale võla- ega viivisenõuet esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on mõistlik viivisesumma, mis kostjal tuleb hagejale tasuda pool põhinõude summast, s.o 4108,80 krooni. Kohus lähtub viivise vähendamisel varasemast kohtupraktikast, mille põhjal ei loeta üldjuhul ülemäära suureks viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.