Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-6371 seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Pooled on 05.04.2006 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0600485/26st summas 78 000 krooni. Kostja oli kohustatud hagejale maksma intressi 24.99 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 249 906.88 krooni. Kostja ei ole tasunud ühtegi graafikujärgset makset, mistõttu saatis hageja kostjale 24.08.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse, mille kohaselt palus hageja kostjal likvideerida lepingust tulenevad kohustused ja samas võimaldades täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja vaatamata hageja meeldetuletusele võlgnevust ei likvideerinud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidisumma 100 000 krooni, viivis 9 887.67 kooni, intress 15 430.95 krooni, leppetrahv 20 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahjuhüvitis summas 53 781.38 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 25.09.2007 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 lg 1 kohaselt isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 24.09.2007. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel jäi kostja kasutusse krediiti 78 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama intressimääraga 24.99 % aastas ning kogu lepingu perioodi eest 249 906.88 krooni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 100 000 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-07-6371 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel kehtib krediidilepingute puhul viivisemäär tagastamata krediidisummalt 24.99 % aastas. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 200 000 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 100 000 krooni, tasumata intress 15 430.95 krooni, leppetrahv 20 000 kooni, viivis 9 887.67 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahjuhüvitis 53 781.38 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb krediidilepingu ülesütlemisel krediidisaajal tasuda krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1, 2 ja 4 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.