Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsember 2007.a. kell 12.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-5653
Kohtuasi
AK hagi IS vastu kaasomandi kasutuskorra rikkumise kõrvaldamiseks ja kahju 15’000.- krooni nõudes Hageja – AK(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja – v.adv. Tiina Mare Hiob Kostja – IS(ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungil 03.12.2007.a.
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Resolutsioon.
kanalisatsioonipüstikut, vaid pidas vajalikuks rajada individuaalne ja autonoomne vee-ja kanalisatsioonitoru. Remonditööde käigus lõhkusid kostja ja tema abikaasa hageja kasutuses olnud keldriboksi ukse, sisenesid omavoliliselt hageja kasutuses olnud keldriboksi, vedasid minema hagejale kuulunud asjad ja tegid seal kooskõlastamatuid ehitustöid. Omavoliliselt on kostja ka varasemalt lahti lõhkunud hageja keldriboksi ukse, praegune õigusrikkumine on juba kolmas, mil hageja leiab oma keldri ukse lahti lõhutud. Käesolevaks ajaks on kogu XXX elumaja veevarustus katkenud ja elanikud, s.h. hageja, ilma veeta. Kostja kaasomanikuna ei võimalda hagejal keldriboksi kasutamist mahus, mis vastaks kaasomaniku õigusele ja väljakujunenud kasutuskorrale. Kostja takistab oma tegevusega hagejal talvekütte hoiustamist, mis on hagejale kütteperioodil eluliselt vajalik. Kostja on ehitustööde käigus hageja teadmata minema vedanud hagejale kuulunud esemed riiuli, suusad ja suusakepid, 2 paari autorehve, tööriistad (2 kg naelu, korkkraanid, muhvid, kontrad, torutangid, torukluped, vukksae, kruustangid jm). Sellega on põhjustatud hagejale materiaalset kahju 15 000 krooni. Hageja taotleb, et kostja lõpetaks õigusrikkumise ja kõrvaldaks hageja kasutuses olevast keldriboksist sinna omavoliliselt rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassi, ühendaks rajatud trassid maja üldise vee- ja kanalisatsioonipüstikuga ning hüvitaks hagejale tekitatud kahju. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 09.04.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Märtsis 2005 tegi kostja korteris XXX remonti ning 31.märtsil 2005 käisid parajasti veevärgitööd. Neid töid teostas torulukksepp ning kostjale seletati, et majasisene veevärgi konstruktsioon ei võimaldanud ühendada uusi torusid olemasolevatega muidu, kui ainult vedada üks veetoru keldrist otse kostja korteri alt. Kostja korteri all asuvad majaelanike keldriboksid. Hagejale kuuluv boks asub just kostja korteri all, kuid lukku pole sel ees juba ligi 13 aastat ning sees vedeles ainult prügi. Puukuurina seda boksi hageja ei kasuta, nagu ta ei kasuta ka ahjukütet juba ligi 15 aastat. Luku pani hageja boksile ette alles 2006.aasta algul. Hageja pöördus kostja poole vastava palvega mitu korda, kuid adekvaatset vastust ei saanud. Veevärgitöödega oli juba üsna kiire, keldriboks oli lahti ja tühi, kui prahti mitte arvestada. Seega tehti vajalikud torutööd keldriboksis. Pärast seda kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni, s.o ligi kaks aastat, pole hageja kostjale mingeid pretensioone esitanud. Veevarustusega on kõik korras ning oleks imelik, kui 2005. aasta märtsist poleks majas vett ning keegi poleks mingeid pretensioone esitanud. Hageja avalduses pole märgitud mingeid aastaid ega kuupäevi ning võib tekkida petlik mulje, et remont ja veetorude paigaldus on toimunud äsja ning elanikud on sellest saadik olnud ilma veeta. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et pooled on XXXmaja kaasomanikud elamu mõtteliste osade suhtes (tl 5) ja vastavalt väljakujunenud kaasomandi kasutuskorrale kasutab hageja keldriboksi, mis asub kostja korteri all. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja rajas remonditööde käigus veetorustiku ühenduse oma korterisse läbi hageja kasutuses oleva keldriboksi. Hageja pole tõendanud, et torude rajamine on olnud seadusevastane ja et torude rajamisega on keldriboksi kasutamine tavapärases mahus võimatu või majas pole vett, seega jääb nõue kaasomandi kasutuskorra rikkumise lõpetamiseks tõendamatuse tõttu rahuldamata (AÕS § 72 lg
3 ja 5). Samuti pole hageja tõendanud, et kostja on tekitanud talle kahju asjade äravõtmisega. Delikti üldkoosseisu korral on objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamiskoormus hagejal. Hageja peab tõendama, et sündmus toimus ja et kostja tekitas talle kahju ulatuses, millises summas hageja kostjalt kahju nõuab seoses sellega, et kostja tegu (tegu või tegevusetus) oli õigusvastane ja põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kuivõrd hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud, jääb hagi kahju hüvitamiseks summas 15’000.- krooni tõendamatuse tõttu rahuldamata (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.