Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud hagejal AD-l puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AD esitas 21.11.2016 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustuslepingust tuleneva kahjuhüvitise 2720,80 euro, viivise 127,53 euro perioodi eest 22.04.2016-21.11.2016 ja sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled oktoobris 2015 kodukindlustuse lepingu (poliis nr 1076006639), millega kindlustati elamu asukohaga XXX, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Harju maakonnas. Poliisi kohaselt on ese kindlustatud koguriski vastu.
3.Kindlustuskohas tekkis 04.04.2016 elektririke, mille tagajärjel ei olnud osas hoones elektrit ega vett. Hageja teavitas kohe kostjat kindlustusjuhtumist. Rikke põhjus oli hoonet elektriga varustava maakaabli vigastus. Kahjustatud kaabli omanik on hageja. Hageja kandis rikke kõrvaldamisega seotud kulud ja pöördus kahju hüvitamiseks kostja poole. Kostja keeldus 21.04.2016 otsusega kahju hüvitamisest, põhjendades keeldumist sellega, et väljaspool kinnistu piire asuvad elektrijuhtmed ei ole kindlustuslepingu ja selle lahutamatuks osaks olevate kodukindlustuse tingimuste K100/2013 alusel kindlustatud.
4.Kindlustustingimuste K100/2013 p 1.2.1. kohaselt on koos hoonega kindlustatud selle põhikonstruktsioonid, sise- ja välisviimistlus, sisseehitatud mööbel, integreeritud köögitehnika, hoonesisesed elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja tulekustutussüsteemid, side- ja signalisatsioonisüsteemid ning muud hoone funktsiooni täiendavad statsionaarselt paigaldatud ehitustarindid. Punkti 1.2.2. kohaselt on koos hoonega kindlustatud selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid nagu gaasi -, õli-, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrijuhtmed kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja.
5.Kindlustuslepingut sõlmides sai hageja aru, et kogu hoone ja selle juurde kuuluvad tehnosüsteemid ja -seadmed, kaasaarvatud elektrikaablid, mis kuuluvad hoonega ühte süsteemi, on koguriskikindlustusega kindlustatud. Kahjustatud esemeks oli elektrisüsteem, k.a. maakaabel, mille tõttu majas ei olnud vett ega osaliselt elektrit. Kuna maja põhikommunikatsioonid ei olnud töökorras, vähenes oluliselt maja väärtus. Seega oli kahju tekitatud majale.
6.Hoone juurde kuuluv elektrisüsteem algab jaotuskilbist, mis asub hageja kinnistu territooriumist väljaspool ja lõpeb majas. Selline tehniline paigaldamine on eramajade puhul tavapärane. Kaabel asub maa all ja kolmandatel isikutel ei ole sellele juurdepääsu. Kindlustustingimustes ei ole defineeritud kinnistu mõistet. Hageja sai aru, et tegemist on kinnistuga, millel asub liitumispunkt(liitumiskoht) ja see on kindlustatud. Maakaabel, mis jääb väljapoole hageja kinnistu territooriumi, ei ole eraldiseisev vara, vaid on elektrisüsteemi osa. Seega on kahju tekitatud kindlustatud esemele. Kuna maakaabel on kindlustatud, tuleb selle parandamisega seoses tekkinud varaline kahju hüvitada.
7.Hageja kahju kujunes järgmiselt: Astra Nord OÜ arve nr 632 summas 707,40 eurot; Elnetic OÜ arve/akt nr 1490 summas 2150 eurot; Elektrilevi üleandmise-vastuvõtmise akt summas
25,40 eurot; Eesti Energia üleandmise-vastuvõtmise akt summas 38 eurot. Kuna kindlustuspoliisi kohaselt on omavastutus 200 eurot, on põhinõue kokku 2720,80 eurot. Samuti tuleb kostjal tasuda hagejale viivist seadusejärgses määras. Kuna kindlustustingimustest ei tulene, millise aja jooksul peab kindlustusandja kahju hüvitama, tuleb tähtajaks lugeda kindlustusandja poolt tehtud kahjuotsuse kuupäev ehk 21.04.2016. Viivist tuleb seetõttu arvestada alates 22.04.2016. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulude hüvitamiseks 527 eurot.
9.Vaidlus puudub selles, et 04.04.2016 kindlustusjuhtum toimus väljaspool hageja kinnistut, samuti ei vaidle pooled kahju suuruse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusleping kehtib ka väljaspool hageja kinnistut.
10.Hageja jätab arvestamata kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p 2.1., mille kohaselt on kindlustuskoht kindlustuslepingus märgitud aadressil asuv(ad) hoone(d), hoone siseruum(id) ja/või rajatis(ed). Kindlustusleping kehtib ainult kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas toimunud kindlustusjuhtumi suhtes. Seega on välistatud kindlustuslepingu kehtivus väljaspool kindlustuskohta. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustuskoha aadress YYY, Harku vald, Tabasalu alevik, Harjumaa. Hageja märgib ise oma hagiavalduses, et jaotuskilp asub väljaspool hageja kinnistu territooriumi. Seega ei kehti kindlustusleping kahju tekkimise kohas.
11.Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks tarbijal võimalik mõista ja sisustada terminit „kinnistu“ teisiti kui on selle üldlevinud keeleline tähendus ja legaaldefinitsioon. Kinnistu on konkreetne maatükk/krunt. Kinnistu ei hõlma naaberkrunte (nt jaotuskilbiga võõrast kinnistut). Termini sisustamine on oluline kodukindlustuse tingimuste K100/2012 p 1.2.2. kontekstis, mille kohaselt on koos hoonega kindlustatud selle juurde kuuluvad kommunikatsioonitrassid kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni välja. Kuigi iseenesest on õige, et maakaabel on osa elektrisüsteemist, ei ole eeltoodust tulenevalt kindlustusandja vastutus piiramatu. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 2720,80 eurot ja viivise 127,53 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja riigilõivu 275 eurot.
13.Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr 1076006639), mille kindlustatud esemeks on kinnistu aadressil XXX, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa hoone ja kodune vara. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Kodukindlustuse tingimused K100/2013. 04.04.2016 sai hageja kinnistut (elamut) elektriga varustav maakaabel vigastada, hageja elamus puudus osaliselt vool, sest liitumiskilbi ja maja kilbi vahelises maa-aluses kaablis oli rike. Hageja kandis kõik rikke kõrvaldamisega seotud kulud summas 2720,80 eurot. Kahju suurust kostja ei vaidlusta. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest kindlustustingimuste K100/2013 p 1.2.2. alusel.
14.Hageja kahju seisnes selles, et talle kuuluval kinnistul asuvas elamus puudus osaliselt vool ja tekkis veevarustuse häire. Rikke tuvastamise ja kõrvaldamise kirjeldusega on tõendatud, et elektrikilbis puudus üks sisendfaasidest. Elektrisüsteemi juhtmeid on tingimuste p 1.2.1. mõttes ebamõistlik piirata kinnistu maajaotuse piiriga, kuivõrd tavapäraselt on kaablid seotud nii elamu, elektrikilbi kui liitumiskilbiga. Õige on hageja seisukoht, et käesoleval juhul on kahjustatud esemeks elektrisüsteem tervikuna, mis põhjustas maja põhikommunikatsioonide rikke, sh elektri- ja veevarustuse mittetoimimise.
15.Kostja väited, et Eesti õigekeelsussõnaraamat ja kinnistusraamatu seadus sisustavad termini “kinnistu” analoogselt, et tegemist on maatüki/krundiga, ei ole asjakohased. Sõlmides kindlustuslepingu tarbijana, tuleb VÕS § 39 lg 1 kohaselt tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimus tingimuse kasutaja kahjuks.
16.Hageja kahju seisneb elektrigeneraatori rendis, maakaabli paranduses, rikke lokaliseerimise kulu kandmises kliendi paigaldises, mis on otsene varaline kahju, mis tekkis kindlustuskohas läbi elektrikaabli rikke, mis tõi kaasa elektri- ja veevarustuse katkestuse.
17.Hagejal on õigus viivisele võlaperioodi 21.04.2016-20.11.2016 eest - kokku 127,53 eurot.
18.Sissenõudmiskulu hüvitamise nõue 40 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole selle kulu kandmise või tekkimise osas vaatamata kohtu ettepanekule tõendeid esitanud. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Maakohus leidis ekslikult, et kindlustusandjal on absoluutne kohustus alati kindlustusvõtjale kahju hüvitada. Kohus jättis korrektselt tuvastamata, mis on kindlustatud ese konkreetse vaidluse kontekstis (Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 1. peatüki, pealkirjaga „Kindlustatud ese“ p 1.2.2.).
21.Ebakorrektne on kohtu väide, et elektrisüsteemi juhtmeid on ebamõistlik piirata maajaotuse piiriga, kuivõrd tavapäraselt kaablid on seotud nii elamu, elektrikilbi kui ka liitumiskilbiga. Kaablid on lõppkokkuvõttes seotud elektrijaamaga ja võivad joosta kilomeetreid (mööda võõraid kinnistuid) enne kui jõuavad liitumiskilbini. Kindlustusandjal oleks ebamõistlik sellist kaablit terves ulatuses kindlustada.
22.Kohus ei tuvastanud, et kodukindlustuse tingimused ei ole saanud kindlustuslepingu osaks või et need oleks tühised tüüptingimused. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 39 lg-t 1, kuna ei analüüsinud, kuidas pidi sarnane mõistlik isik tingimuste p 1.2.2. samadel asjaoludel mõistma. Kohus ei vastanud küsimusele, kas lauseosa /...kuni kinnistu piirini.../ saab üldse teisiti tõlgendada. Kohus andis üksnes hinnangu sellele, kas kindlustusandja peaks või ei peaks mingeid esemeid mingil territooriumil kindlustama. VÕS § 39 kohaldatakse siis, kui tingimuse sisu on ebaselge ja seda on võimalik mitmeti tõlgendada. Tingimuse ebaselgust maakohus ei tuvastanud.
23.Maakohus jättis tähelepanuta kostja viite VÕS § 425 lg-le 1 ja asjaolule, et kindlustuspoliisil on märgitud kaks soodustatud isikut. Seetõttu võiks hagejal olla õigus üksnes poolele summale.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmiseks. Selles osas on kohtuotsus jõustunud.
26.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kindlustuslepingust tuleneva hüvitise 2720,80 eurot ja viivise 127,53, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu põhjendusi.
28.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: poolte vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr 1076006639), mille kindlustatud esemeks on kinnistu aadressil XXX, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa hoone ja kodune vara. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Kodukindlustuse tingimused K100/2013. 04.04.2016 sai hageja kinnistut (elamut) elektriga varustav maakaabel vigastada, hageja elamus puudus osaliselt vool, sest liitumiskilbi ja maja kilbi vahelises maa-aluses kaablis oli rike. Rike toimus väljaspool hageja kinnistu piire. Hageja kandis rikke kõrvaldamisega seotud kulusid summas 2920,80 eurot. Kindlustusvõtja omavastutus on 200 eurot. Hageja nõudis kostjalt 2720,80 euro ja viivise hüvitamist, kuid kostja keeldus sellest põhjendusega, et väljaspool kinnistu piire asuvad elektrijuhtmed ei ole kindlustuslepingu ja Kodukindlustuse tingimuste p 1.2.2. alusel kindlustatud.
29.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutas hagejaga lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st vaidlusalune kindlustusleping oli eelnevalt läbirääkimata tingimustel sõlmitud leping, s.t ükski tingimus ei olnud eraldi kokku lepitud. Tüüptingimuse legaaldefinitsiooni annab VÕS § 35, mille kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega on tüüptingimuste kasutamise peaprobleemiks ühe lepingupoole lepinguvabaduse piiramine faktiliselt üksnes lepingu sõlmimise vabadusega. Seaduseandja on tüüptingimuste suhtes kehtestanud eriregulatsiooni VÕS §-des 35-45.
30.Nõuet esitades selgitas hageja, et tema sai kindlustuslepingut sõlmides aru nii, et kindlustustingimuste p 1.2.2. järgi on kindlustatud kogu hoone ning selle juurde kuuluvad tehnosüsteemid ja –seadmed, kaasa arvatud kogu elektrisüsteem, sh maa-alune kaabel, mis algab jaotuskilbist (liitumiskohast) ja läheb hageja elamuni.
31.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on ebapiisavad, mistõttu ringkonnakohus täiendab selles osas otsuse põhjendusi alljärgnevaga.
32.Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 1.2.2. on sätestatud, et koos hoonega on kindlustatud selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised
kommunikatsioonitrassid, nagu gaasi-, õli-, kütte, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrijuhtmed kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud lepingutingimus, mis on saanud lepingu osaks tüüptingimusena, on ebaselge ja seda on võimalik mitmeti tõlgendada. Lepingus endas puuduvad selgitavad kokkulepped, mõisted või viited, mis võimaldaks tingimuse sisu kahtluseta kindlaks teha.
33.Esiteks on tingimuste p 1.2.2. võimalik tõlgendada koosmõjus p-ga 2.1., mille kohaselt on kindlustuskoht kindlustuslepingus märgitud aadressil asuv(ad) hoone(d), hoone siseruum(id) ja/või rajatis(ed) ja kindlustusleping kehtib ainult kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas toimunud kindlustusjuhtumi suhtes selliselt, et elektrikaabel on kindlustatud üksnes hageja kinnistu piirini. Samas võib p 1.2.2. tõlgendada ka selliselt, et kindlustus hõlmab elektrikaablit kuni jaotuskilbini, millele viitavad sõnad „mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja“, mis võimaldavad tõlgendust, et elektrisüsteemi osas on kindlustusandja laiendanud kindlustuskaitset üle kinnistu piiri.
34.Kuna K100/2013 p 1.2.2. tingimus on tüüptingimus ja pooled annavad sellele erineva sisu, tuleb selle tõlgendamisel lähtuda VÕS §-s 39 sätestatust, nagu leidis õigesti ka maakohus. VÕS § 39 lg 1 esimese lause järgi tuleb tüüptingimust aga tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Seejuures tuleb arvestada VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. VÕS § 39 lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega tuleb VÕS § 39 lg-st 1 lähtudes tüüptingimust tõlgendada objektiivselt lepingu teiseks pooleks oleva n-ö mõistliku isiku, st selle lepingupoolega sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ning kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske.
35.Ringkonnakohus leiab, et hagejaga sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel vaidlusalust lepingutingimust mõistma nii, et kindlustus hõlmab elektrikaablit kuni jaotuskilbini, kuna selles on märgitud, et mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja on koos hoonega muu hulgas kindlustatud ka elektrijuhtmed. Olukorras, kus jaotuskilbi ja hoones asuva elektrikilbi vahel asuv maakaabel varustab elektriga üksnes ühte kinnistut, on kaabel eluliselt vajaliku elektrisüsteemi osa ja mõistlik on kindlustusvõtja arusaam, et kõik sellega seonduvad riskid on kindlustatud. Selline käsitlus on ringkonnakohtu arvates kooskõlas kindlustussuhte olemuse ja kindlustuslepingu eesmärgiga. VÕS § 39 lg-s 1 on sätestatud imperatiivne kohustus tõlgendada kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjakohased ei ole kostja väited selle kohta, mil viisil on Eesti õigekeelsussõnaraamatus ja kinnistusraamatu seaduses sätestatud kinnistu mõiste. Tüüptingimuse tõlgendamisel ei saa lähtuda sellest, kuidas selles kasutatud mõisteid on määratlenud teadlased või muud spetsialistid, kes ei ole hagejaga sarnased.
37.Põhjendatud on kostja etteheide, et maakohus jättis hinnangu andmata kostja kohtuistungil esitatud väitele, et hageja saaks nõuda üksnes 50% kahjusummast, kuna poliisile on märgitud kaks soodustatud isikut. Ringkonnakohus saab ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
38.VÕS § 425 lg 1 järgi on soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kodukindlustuse poliisile nr 1076006639 (t lk 15) on märgitud, et soodustatud isikuteks on hageja ja Danske Bank A/S Eesti filiaal. Kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 14.5 on märgitud, et kahjusumma hüvitatakse soodustatud
isikule. Poliisil ja kodukindlustuse tingimustes ei ole märgitud, et kahjuhüvitis makstakse soodustatud isikutele välja selliselt, et kumbki soodustatud isik saab 50% kahjuhüvitisest. Seda ei sätesta ka VÕS § 425 lg 1, millele kostja oma väite esitamisel tugines.
39.Ringkonnakohus leiab, et soodustatud isikud hageja ja Danske Bank A/S Eesti filiaal on solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 lg 1 tähenduses, mille puhul saab iga võlausaldaja võlgnikult nõuda kogu kohustuse täitmist tervikuna endale. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt kogu kindlustushüvitise väljamaksmist endale.
40.Kuna maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad kostja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.