5.Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel olev lause: „Soovin pöörata tähelepanu, et soodustatud isik ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks“ järgnevalt: „Soovin pöörata tähelepanu, et teine soodustatud isik Pank ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks“.
6.Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel olev lause: „See, et minu elektrikaabel
asub väljaspool kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“ järgnevalt: „See, et minu elektrikaabel asub väljaspool minu kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“.
7.Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel olev lause: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub kindlustatud alast väljapool, siis see läheb kindlustuse alla“ järgnevalt: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub minu territooriumist väljas“.
8.Ülejäänud osas jätta hageja Xxxx20.03.2017 taotlus 16.03.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
9.Jätta menetluskulud kostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kanda.
10.Välja mõista kostjalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hageja Xxxxkasuks menetluskulud summas 275 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 2720,80 eurot, 21.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 127,53 eurot ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr xxxx), mille kindlustatud esemeks on kinnistu aadressil Xxxx Poliisi kohaselt on kindlustatud ese kindlustatud koguriski vastu. 04.04.2016 tekkis kindlustuskohal elektririke, mille tagajärjel ei olnud hoones ei elektrit ega vett. Hageja teavitas kostjat sellest koheselt. Rikke põhjuseks oli hoonet elektriga varustava maakaabli vigastus, maakaabli omanikuks on hageja. Hageja kandis kõik rikke kõrvaldamisega seotud kulud ja pöördus kahju hüvitamiseks kostja poole. 21.04.2016 otsusega keeldus kostja hagejale kahju hüvitamast põhjusel, et väljaspool kinnistu piire asuvad elektrijuhtmed ei ole kindlustuslepingu ja selle lahutamatuks osaks olevate Kodukindlustuse tingimuste XXXXalusel kindlustatud. 27.04.2016 esitas hageja Eesti Kindlustusseltside Liidu juurde kuuluvale vahekohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ning sai 21.06.2016 otsuse lepitusmenetluse lõpetamiseks arvamusega, et kindlustusandjal tuleks kahju suurus kindlaks teha ja kindlustusvõtjale tekkinud kahju hüvitada.
3.Hageja kahju summas 2720,80 eurot tuleneb makstud arvetest:
4.xxxx üleandmise-vastuvõtmise akt summas 38 eurot Arvete kogusumma on 2920,80 eurot, kuid sellelt on hageja lahutanud kindlustuspoliisikohase omavastutuse summas 200 eurot. Hageja leiab, et kindlustuslepingut sõlmides sai ta aru, et kindlustuspoliis oli väljastatud kogu hoonele ning selle juurde kuuluvale põhisüsteemile, kaasa arvatud elektrisüsteemile. Elektrisüsteem, mis kuulub hagejale, algab jaotuskilbist, mis asub kinnistul, mis on väljaspool hageja territooriumi ja lõpeb hageja kinnistul. Selline tehniline paigaldus on tavapärane. Maakaabel on osa elektrisüsteemist ning see asub maa all, millele kolmandad isikud juurdepääsu ei oma. Maakaabel väljaspool kinnistu territooriumi ei ole eraldiseisev vara, vaid kuulub kogu süsteemi. Hageja leiab, et kuivõrd VÕS § 425 lg 2 kohaselt on kindlustatud esemeks ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud ja käesoleval juhul on kahjustatud esemeks elektrisüsteem, mis põhjustas maja põhikommunikatsioonide rikke, sh elektri- ja veevarustuse mittetoimimise, oli kahju tekitatud majale ja seega kindlustatud esemele. Kodukindlustuse tingimustest on kasutatud mõisteid nagu hoone, kinnistu ja kindlustatud isiku territoorium. Hageja leiab, et erinevate mõistete kasutamine tekitab segadust ning viidatud tingimuste punktis 1.2.1. ja 1.2.2. kasutatud terminit “kinnistu” mõistab hageja selliselt, et tegemist on kinnistu(te)ga, millistel asub maakaabel ning kuni liitumispunktini (liitumiskoht). Kuna kindlustuskoht on punktis 2.1. sätestatud koht, mis hõlmab hoonet ja punkti 1.2.1. kohaselt on hoonega kindlustatud elektri- ja veevarustussüteemid, on ka maakaabel kindlustatud ese. Kindlustuslepingu sõlmimisel lähtus kindlustusvõtja sellest, et kogu tema vara ja maja olulised funktsionaalsüsteemid on kindlustatud. Hageja on seisukohal, et maakaabel kahjustatud kohas on kindlustatud ning kahju on tekitatud kindlustatud esemele, mistõttu palub tulenevalt VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 244 lg 1, § 423 ja § 425 lg 2 hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis välja mõista. Lisaks palub hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ja VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulud. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja leiab, et vastavalt Kodukindlustuse tingimuste xxxx punktile 2.1., mis sätestab: “Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud aadressil asuv(ad) hoone(d), hoone siseruum(id) ja/või rajatis(ed). Kindlustusleping kehtib ainult kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas toimunud kindlustusjuhtumi suhtes.”, ei kehtinud kindlustusleping kahju tekkimise kohas, mis ei ole kindlustuskoht.
6.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on tarbijal võimalik mõista terminit “kinnistu” teisiti selle üldlevinud tähendusest. Hageja käsitlus on vastuolus eeltoodud Kodukindlustuse tingimuste XXXXpunktiga 2.1. Kostja leiab, et kindlustustingimustega ei saa ega pea kõiki sõnu eraldi defineerima, seda enam, kui tegemist on laialt kasutatava üldteada terminiga. Lisaks on ka kinnistusraamatu väljavõtte järgi hageja ise teadlik, mida tähendab termin “kinnistu”, kuna registrikandes, mis tuleneb hageja poolt 26.02.2015 sõlmitud asjaõiguslepingust, sätestatakse selgelt, et kinnistu puhul on tegemist “xxxx” ehk mitte teistel aadressidel asuvate kinnistutega nagu hageja üritab selgitada. Kostja nõustub, et VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Mõistlik isik ei jõua kinnistu termini sisustamisel selleni, et see tähendab kõiki piirnevaid kinnistuid.
7.Kostja ei vaidle vastu hagejale väitele, et maakaabel on osa elektrisüsteemist, kuid on seisukohal, et kindlustusandja vastutus ei ole kunagi piiramatu ja antud juhul on see piiratud kindlustuskoha aadressi, kinnistu piiriga. Ka tüüptingimuste punktis 1.2.2. on kirjas, et elektrijuhtmed on kindlustatud kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni välja. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. 9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 10.Poolte vahel puudub vaidlus, et: a. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr xxxx), mille kindlustatud esemeks on kinnistu aadressil xxxx (tlk12) hoone ja kodune vara. b.Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Kodukindlustuse tingimused XXXX(tlk19-27). c.04.04.2016 sai hageja kinnistut (elamut) elektriga varustav maakaabel vigastada (tlk 28), hageja elamus puudus osaliselt vool, sest liitumiskilbi ja maja kilbi vahelises maa-aluses kaablis oli rike. d.Hageja kandis kõik rikke kõrvaldamisega seotud kulud summas 2720,80 eurot.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest tuginedes kindlustustingimuste XXXXpunktile 1.2.2. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
12.VÕS § 423 lg 1 alusel kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 422 lg 1 koosmõjus § 423 lõigetega 1 ja 2 on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi saabumisel kohustus täita oma lepingust tulenev kohustus, seega maksta välja kindlustushüvitis. Kahju suurust kostja ei vaidlusta (tlk 74, pöördel).
13.Kindlustusandja 21.04.2016 otsusega nr xxxx jäi hageja kahjuhüvitise taotlus rahuldamata, põhjendusel, et kaabli rikkekoht asus väljaspool kinnistu piire (tlk 29) ning kinnistul mitteasuvad elektrijuhtmed ei ole kindlustatud. Seega leidis kindlustusandja, et antud juhtumi puhul on välistatud tingimustes kokkulepitud piirangutega kahju hüvitamine.
14.Kindlustuspoliisi kohaselt kehtivad kindlustuslepingule Kodukindlustuse tingimused K100/2013. Viidatud tingimuste punkti 1.2.1. (tlk 21) kohaselt on koos hoonega kindlustatud statsionaarselt paigaldatud mööbel, integreeritud köögitehnika, hoonesisesed elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahtutus- ja tulekustutussüsteemid ning muud hoone funktsiooni täiendavad statsionaarselt paigaldatud ehitustarindid. Samade tingimuste punkti 1.2.2. kohaselt on koos hoonega kindlustatud ka selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid ning elektrijuhtmed kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja.
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17).
16.Hageja kahju, millest ta nõuekohaselt pärast riket teavitas kindlustusandjat, seisnes selles, et talle kuuluval kinnistul asuvas elamus puudus osaliselt vool ja tekkis veevarustuse häire. Rikke tuvastamise ja kõrvaldamise kirjeldusega on tõendatud, et elektrikilbis puudus üks sisend faasidest. Kohtu hinnangul on elektrisüsteemi juhtmeid tingimuste p 1.2.1 mõttes ebamõistlik piirata kinnistu maajaotuse piiriga, kuivõrd tavapäraselt kaablid on seotud nii elamu, elektrikilbi ja liitumiskilbiga. Seega nõustub kohus hagejaga, et käesoleval juhul on kahjustatud esemeks elektrisüsteem tervikuna, mis põhjustas maja põhikommunikatsioonide rikke, sh elektri- ja veevarustuse mittetoimimise. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja väited, et Eesti õigekeelsussõnaraamat ja kinnistusraamatu seadus sisustavad termini “kinnistu” analoogselt, et tegemist on maatüki/krundiga, ei ole asjakohased. Sõlmides kindlustuslepingu tarbijana, tuleb VÕS § 39 lg 1 kohaselt tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimus tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 478 lg 1 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. Hageja kahju seisneb elektrigeneraatori rendis (tlk 36), maakaabli paranduses (tlk 37), rikke lokaliseerimise kulu kandmises kliendi paigaldises (tlk 39), mis on kohtu hinnangul otsene varaline kahju, mis tekkis kindlustuskohas läbi elektrikaabli rikke, mis tõi kaasa elektri- ja veevarustuse katkestuse.
17.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja palub VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja on arvestanud viivise (tlk 40) võlaperioodi 21.04.2016 kuni 20.11.2016 eest kokku summas 127.53 eurot.
18.Hageja sissenõudmiskulu 40 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd selle kulu kandmise või tekkimise osas ei ole kostja vaatamata kohtu ettepanekule tõendeid esitanud (tlk 45).
19.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, va sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju hüvitis summas 2720,80 eurot ja viivis summas 127,53 eurot. Protokolli parandamise taotlus
20.16.03.2017 toimus antud asjas kohtuistung. 20.03.2017 saabus kohtule hageja taotlus 16.03.2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub parandada järgmised laused protokolli 2. leheküljelt:
1.„Soovin pöörata tähelepanu, et soodustatud isik ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks.“ järgmiselt: „Soovin pöörata tähelepanu, et teine soodustatud isik Pank ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks.“
2.„See, et minu elektrikaabel asub väljaspool kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“ järgmiselt: „ See, et minu elektrikaabel asub väljaspool minu kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud.“
3.„Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub kindlustatud alast väljapool, siis see läheb kindlustuse alla“ järgmiselt: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub minu territooriumist väljas“.
4.Palun lisada: „Kui tüüptingimuste p 2.2.2. oleks “ Samuti on koos hoonega kindlustatud selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid nagu .... ning elektrijuht-med kuni kindlustatud koha piirini kuid mitte kaugemale kui üldühendusteni (liitumiskohtadeni) välja“. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja 20.03.2017 taotlus 16.03.2017 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks on esitatud tähtaegselt. Kostja vaidleb osaliselt vastu hageja protokolli parandamise taotlusele. Kostja ei vaidle vastu 1. ja 2. punkti parandusele, kuid leiab, et 3. ja 4. punkt tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole selliseid väiteid istungil esitanud ning pärast kohtuistungit ei saa hageja protokolli täiendada endale meelepäraste väidetega. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja kostja seisukohaga, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et rahuldamisele kuuluvad hageja taotluse punktid 1, 2 ja 3. Kohus on seisukohal, et taotluses toodud asjaolud vastavad sellele, mida hageja kohtuistungil väitis. Kohus ei nõustu taotluse punktiga 4, kuna hageja ei saa protokolli täiendada väidetega, mida ta istungil ei öelnud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 53 lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kuna taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud osaliselt, siis tuleb parandada 16.03.2017 toimunud kohtuistungi protokoll parandada järgmiselt:
1.Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel olev lause: „Soovin pöörata tähelepanu, et soodustatud isik ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks“ järgnevalt: „Soovin pöörata tähelepanu, et teine soodustatud isik Pank ei ole kandnud mitte ühtegi eurot vea kõrvaldamiseks“.
2.Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel olev lause: „See, et minu elektrikaabel asub väljaspool kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“ järgnevalt:
„See, et minu elektrikaabel asub väljaspool minu kinnistupiiri ei tähenda, et see ei ole kindlustatud“.
3.Parandada 16.03.2017 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel olev lause: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub kindlustatud alast väljapool, siis see läheb kindlustuse alla“ järgnevalt: „Kirjutasin ka enda seisukohas, et see on tavapärane, et kui liitumispunkt asub minu territooriumist väljas“. Ülejäänud osas tuleb taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud
21.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 2888,33 eurot.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus hagi rahuldas, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud summas 1054 eurot.
24.Kuna kohus hagi rahuldas, siis jätab kohus kostja menetluskulud summas 1054 eurot kostja enda kanda.
25.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.
26.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 275 eurot (riigilõiv).
27.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.