Muud › Muud hagiasjad

remondikulud, kuid remondikulud on siiani tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põrandakütte taastamise kulud summas 4 120 krooni. 12.03.2007. a vähendas hageja haginõuet 3 540 kroonini, kuna põrandakütte parandamisele kulus kalkulatsioonis märgitust vähem (tl 4142). Kostja vastus Kohtule 26.02.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Korteriomandi valduse üleandmisel vaatasid pooled üle kogu korteri seisundi ja nimetatud hetkel hagiavalduses nimetatud puudust ei täheldatud. Seega ei eksisteerinud asja juhusliku kahjustumise riisko ülemineku ajal asja lepingutingimustele mittevastavust. Müüjale teadaolevalt oli põrandaküte töökorras. Puudus on tekkinud pärast korteriomandi valduse hagejale üleminekut. Kohtuistung Kohtuistungil 28.11.2007. a jääb hageja eistatud haginõude juurde. Kostja ega tema esindaja kohtusse ei ilmunud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub omandiõiguse alusel korter asukohaga XXX Tallinnas (tl 19). Hageja omandas korteri kostjalt 07.09.2006. a sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel (tl 23). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on müünud hagejale puudustega asja. Hagiavalduse kohaselt korteri vannitoa põrand pidi olema elektriküttega, olles ainuke võimalus kütta vannituba. Kohe pärast korterisse kolimist, s.o. 15.09.2006. a avastas hageja, et vannitoa põrandaküte ei tööta. Kostja vastuväite kohaselt korteriomandi valduse üleandmisel vaatasid pooled üle kogu korteri seisundi ja nimetatud hetkel hagiavalduses nimetatud puudust ei täheldatud. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel oluline, kas kostja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Müügilepingu p-s 1.3.5. müüja kinnitab, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingu p 1.4.2. kohaselt ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva korteri ning talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik korteri seisukorrast. Kohtule on esitatud PLM OÜ akt korteri ülevaatuse kohta, millest nähtub, et 25.09.2006. a aadressile XXX kohale kutsutud elektrik tuvastas, et vannitoa põrandakütte kaabel ei ole töökorras (tl 6). Kohus on seisukohal, et vannitoa põrandakütte mitte töökorras olemist tuleb lugeda asja lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. VÕS § 218 lg 1 seob müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest puuduse olemasoluga asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale ülemineku ajal. Kostja

hinnangul ei eksisteerinud asja juhusliku kahjustumise riisko ülemineku ajal asja lepingutingimustele mittevastavust. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korter anti hagejale üle 15.09.2006. a. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka selliste puuduste eest, mis tekivad pärast riisiko üleminekut, kuid põhinevad müüja kohustuste rikkumisel (s.t põrandakütte puudustel). Kostja vastuväite kohaselt kostja põrandakütte puudusest ei teadnud. Kohtu hinnangul ei välista see kostja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. VÕS § 218 ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks ostja poolt müüjale puudusest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Tähtaega tuleb VÕS § 220 lg 1 järgi arvestada alates puudusest teadasaamise ajast. Hageja sai puudusest teada kohe pärast korterisse sissekolimist, s.o. 15.09.2006. a ning teatas kostjale, samuti tellis hageja elektriku (tl 6) ja remonttööde kalkulatsiooni (tl 7). VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kohtu hinnangul on põrandakütte mitte töökorras olemine asja varjatud puudus, mida hageja ei saanud avastada korteri tavapärasel ülevaatamisel enne korterisse kolimist. Põrandaküte võis ka välja lülitatud olla, mistõttu puudus hagejal võimaluse selle töökorras olemist hinnata. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui puudused tekkisid müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus on seisukohal, et hageja saab asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna on asja puudusest mõistliku aja jooksul kostjale teatanud. Kohus peab ebausaldusväärseks kostja väidet, mille kohaselt põrandaküte oli töökorras. Kohtule esitatud E AS akti kohaselt oli põrandakütte kaabel vigastatud (sisse puuritud) torustiku katte paigaldamisel (tl 42). Vastavalt kohtule esitatud fotodele olid torustiku kate paigaldatud vannituppa juba siis, kui korteriomanikuks oli kostja (tl 17). Samasugune torustikukate nähtub ka fotodelt, kust nähtub vigastatud kaabli parandus (tl 52). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et müüja teadis põrandakütte puudusest, kuid ei avaldanud seda hagejale. Hagis on hageja palunud kostjalt välja mõista põrandakütte parandamise maksumus 3 540 krooni. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist, kui asi ei vasta lepingutingimustele. Sama paragrahvi 5. lõike järgi, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole midagi ette võtnud selleks, et korraldada ise põrandakütte kaabli remont ega ole ka esitanud omapoolset kalkulatsiooni remondikulude kohta. Hageja on tasunud põrandakütte rikke otsimise ja remondi eest 3 540 krooni (tl 51). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3 540 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses, s.h. riigilõiv summas 250 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.