Tsiviilasi nr 2-07-34826
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 19.detsember 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
W OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi OÜ A (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu üürilepingu kinnistusraamatusse kandmise kohustuse tuvastamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
14.12.2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja juhatuse liige TT hageja nõustaja ST kostja juhatuse liige HT
Kohtuotsuse resolutsioon • •
•
Hagi rahuldada. Tuvastada OÜ A kohustus anda nõusolek poolte vahel 08.01.2007 sõlmitud XXX Tallinnas asuvate ruumide üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks ja lugeda käesolev kohtuotsus OÜ A vastavasisuliseks tahteavalduseks (nõusolekuks). Menetluskulud jäävad OÜ A kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.01.2007 üürilepingu, mille kohaselt andis OÜ A (edaspidi kostja) W OÜ-le (edaspidi hageja) üürile XXXTallinnas asuvas hoones nimetatud lepinguga kokkulepitud ruumid kuni 07.01.2017. Hageja on sõlmitud lepingut täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole näidanud üles valmidust täita lepingu punkti 7.1.5. Nimetatud punkti kohaselt on hagejal õigus taotleda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse,
mida kostja kohustub hagejale võimaldama, ilmudes notari juurde vastavasisulise avalduse koostamiseks ja esitamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul hagejalt vastavasisulise taotluse saamist. Hageja on kostjale teinud korduvalt ettepanekuid määrata notari aeg, kuid kuna kostja seda ei teinud, määras hageja ise notari ajaks 30.08.2007. Hageja teavitas kostjat notari ajast nii tähitud kirjaga, elektrooniliselt kui ka telefoni (sms’i) teel. Lisaks palus hageja ennast teavitada juhul, kui kostjale nimetatud aeg ei sobi. Kostja notarisse aga ei ilmunud. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada kostja kohustus kanda hagejaga 08.01.2007 sõlmitud üürileping kinnistusraamatusse ja lugeda kohtuotsus kostja vastavaks tahteavalduseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et kostja on ilma igasuguse aluseta hoidnud kõrvale oma kohustuse täitmisest. Vaidlus tegelikkuses puudub, kuna kostja on põhimõtteliselt hagi õigeks võtnud. Üürilepingust või selle täitmisest tulenevad vaidlused või eriarvamused aga käesolevasse vaidlusesse ei puutu. II Kostja seisukoht Vastuses hagiavaldusele teatab kostja, et on korrektselt kätte saanud kõik hageja poolt saadetud teated seoses üürilepingu kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kostja esindaja notarisse mitteilmumise põhjuseks oli tema pikaajaline viibimine välismaal (Jaapanis). Teiseks oluliseks põhjuseks oli hageja ja notari nõue, et kostja esindaja esitaks uue juhatuse liikme uuendatud volituse (vana volitus oli aegunud), mille vormistamine ja allkirjastamine võttis aega, kuna kostja omanikud ei ole Eesti Vabariigi kodanikud ega resideeru alaliselt Eestis. Tänaseks on kõik nõuetekohased dokumendid allkirjastatud ja kostja loodab, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 7.1.5. sätestatud kanne saab tehtud. Samas juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja väide nagu oleks ta korrektselt täitnud kõiki lepingus sätestatud tingimusi on väär. Kostjale on ka arusaamatu hagejapoolne paanika ja valeinformatsioon seoses kostjapoolse plaaniga teostada temale kuuluva omandi võõrandamine. Üürilepingu punkti 13.1. kohaselt jääb üüritava vara omandiõiguse üleminekul üürileandjalt teisele isikule käesolev leping jõusse. Samuti on väär hageja oletus, et tulevased ostjad ei pruugi olla kehtivast üürilepingust teadlikud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja seaduslik esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et puudub vaidlus, et hagejal on õigus nõuda märke kinnistusraamatusse sissekandmist. Kinnistu müügisoov ei ole saladus. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • poolte vahel on 08.01.2007 sõlmitud XXXTallinnas asuvate ruumide üürileping, mis kehtib kuni 07.01.2017 (t lk 6-10); • hagejal on õigus nõuda kinnistusraamatusse nimetatud üürilepingu kohta märke tegemist (t lk 66). Esitatud hagiavaldus on suunatud tuvastamaks kostja kohustust anda nõusolek poolte vahel 08.01.2007 sõlmitud üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Sisuliselt poolte vahel aga vaidlus puudub. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 324 lg 1 kohaselt võib kinnisasja üürnik nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Kehtiva üürilepingu olemasolu korral on vastava sätte näol tegemist üürniku (hageja) seadusjärgse õigusega. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus, et üürileping on kehtiv. Samuti tuleneb kostja kohustus võimaldada poolte vahel sõlmitud üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse poolte vahel 08.01.2007 sõlmitud
üürilepingu punktist 7.1.5. Vastava märke kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on üürileandja (kostja) nõusolek, mis peab olema väljendatud notariaalselt kinnitatud vormis. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudele nimetatud nõusolekut andnud. Seega on hagejal õigus nõusoleku andmist hageda. Kostja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi alust/põhjendust vastava nõusoleku andmisest keeldumiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjal kui üürileandjal on VÕS § 324 lg-st 1 tulenev kohustus anda nõusolek poolte vahel 08.01.2007 sõlmitud üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Seega asendab käesolev kohtuotsus kostja vastava sisuga tahteavaldust (nõusolekut). Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust muud üürilepingu täitmist puudutavad asjaolud ja poolte vastavasisulised väited, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal, kui poolele, kelle kahjuks otsus tehti, ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.