Muud › Muud hagiasjad

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-07-32036 Kohus ei nõustu hageja esitatud väidete, põhjenduste ja arvamusega ning leiab et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 4 ja 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja nõue tuleneb töövaidlusest, milles on olemas jõustunud Viru Maakohtu 13.04.2007.a menetluse lõpetamise määrus (ka jõustunud töövaidluskomisjoni otsus) ja mille alusel on hageja kostjale maksnud 12 512, 25 krooni hüvitist. Hagist loobumine toob tagajärjena kaasa õigusest ilmajäämise. Hagi kohta tehtud lahend võib lisaks kohtuotsusele olla ka menetluse lõpetamine või hagi läbivaatamata jätmine. See, et seadus ei sätesta töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist juhul, kui vaidlev pool esitab taotluse kohtusse, kuid hagist loobumise tõttu sisulist kohtuotsust ei järgne, ei saa kaasa tuua komisjoni otsusega nõustunud isiku (töötaja) õiguse kaotamist. Menetlussuhet reguleeriva sätte puudumisel tuleb lähtuda õiguse üldisest mõttest. Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine on ITVS § 25 lg 1 järgi seatud sõltuvusse poole soovist, et kohus vaataks sama töövaidluse uuesti läbi. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt on nimetatud soovi puudumisega tegemist ka siis kui asja menetlus lõpetatakse hagist loobumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on hagejal õigus hagist loobuda (TsMS § 429 lg 1). Tulenevalt töövaidluste lahendamise eripärast kohtus, kui teine pool, antud juhul hageja, kes ei ole huvitatud asja uuesti läbivaatamisest, kuna tema nõuded on rahuldatud, hagist loobub ja kohtusse pöördunud pool, kes on huvitatud asja uuesti läbivaatamisest nõustub sellega ning ei kasuta oma õigust esitada vastuväiteid hagist loobumisele, mille alusel asja menetlus jätkuks, saab seda käsitleda kui soovimatust asja sisuliselt uuesti läbi vaadata. Seadusandja tahe ei olnud võimaldada töövaidluskomisjoni otsust blokeerida ja muuta selle täitmine formaalse kohtusse pöördumisega võimatuks. Vastupidine käsitlus ei teeniks seaduse eesmärki ega võimaldaks töövaidlusi lihtsustatud korras lahendada. Töötaja hagist loobumine ning tööandja nõusolek sellega ei vabasta tööandjat töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. Kuna töövaidluskomisjoni otsusele ei järgnenud sisulist kohtulahendit, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning kuulub TMS § 1 lg 1 p 17 kohaselt täitmisele. Ida-Eesti Päästekeskusel oli õigus hageja hagist loobumisele esitada oma põhjendatud vastuväited, mille alusel kohus oleks võinud hagist loobumist mitte vastu võtta, sellisel juhul oleks asja menetlus jätkunud (TsMS § 429 lg 5). Ida-Eesti Päästekeskus vastuväiteid ei esitanud, väites et poolte vahel puudub vaidlus ning nõustus menetluse lõpetamisega seoses hageja hagist loobumisega. Eelpooltoodust tulenevalt puudus kohtul alus hageja hagist loobumist mitte vastu võtta, kuna hagist loobumine ei olnud seadusega vastuolus. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole alusetult rikastunud, kui ta on saanud talle jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse alusel välja mõistetud hüvitise. Erinevatele õigusnormidele viitamine ja koondamishüvitise nõude lisamine hageja poolt ei ole muutnud hagi alust ega sisuliselt hagi eset, võrreldes tsiviilasjas 2-06-30182 esitatuga. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-79-03 analoogses asjas, „kuna töövaidluskomisjoni otsusele ei järgnenud sisulist kohtulahendit, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning kuulub TMS § 1 lg 1 p 17 kohaselt täitmisele.“ Kostja koondamine ja koondamishüvitise maksmine vastavalt töölepinguseadusele ei oma puutumust antud töövaidlusega, ei ole sellega seotud ja kostja koondamise põhjus ei tulene sellest. Tööandjal oli kohustus kostja tööle ennistada, koondamine aga leidis aset muul

2-07-32036 põhjusel. Kostja tööle ennistamine töövaidluskomisjoni otsuse alusel ei saa iseenesest olla koondamise põhjuseks. Tööle ennistamise kohustuse olemasolu hagejal ei tähenda seda, et kostja tuleks tingimata koondada. Seega ei ole ka alust peale töötaja koondamist nõuda tagasi töötajale seaduse alusel välja makstud koondamishüvitist alusetu rikastumise sätete alusel. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 4 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab et on põhjendatud hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kostjale 12 512, 25 krooni makstud hüvitise välja mõistmise nõudes, sest on olemas jõustunud Viru Maakohtu 13.04.2007.a menetluse lõpetamise määrus (ka jõustunud töövaidluskomisjoni otsus) mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta, samal alusel ja see asjaolu välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust Kohus leiab, et kostjale makstud koondamishüvitise väljamõistmise nõudes tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna peale töötaja koondamist ei ole õigust nõuda tagasi töötajale seaduse alusel välja makstud koondamishüvitist alusetu rikastumise sätete alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus keeldub Ida-Eesti Päästekeskuse hagi I. K. vastu 62 742, 15 krooni nõudes menetlusse võtmisest. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 371 lg 1 p 4 ja 371 lg 2 p 1, 372 lg 6, 463-466.

Pavel Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.