Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-07-16093

Otsuse teatavakstegemise

aeg ja koht Harju Maakohtu

Epp Haabsaar

Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi

AS E(registrikood XXX) hagi RU(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Esindajad

Hageja esindaja Helena Purga

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Menetluse käik ja poolte seisukohad: Hageja nõue ja selle põhjendused 24.04.2007. a esitas AS E kohtule hagi RU vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS E kostjaga 26.11.1996. a liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Väidetavalt jättis kostja kasutatud teenuse eest tasumata, kusjuures põhivõla suurus on 1 959.65 krooni. Põhivõlale lisandub hageja andmetel 8 987.57 kroonine viivis, mille suurust oli hageja nõus 1 959.65 kroonini vähendama.

Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 1 959.65 kroonise põhivõla ning 1 959.65 kroonise viivise. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Vastulause kohasel on kostja põhivõla tähtaegselt tasunud ning nõudeks puudub alus.

Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lg 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Suulist ärakuulamist ei ole pooled taotlenud. Poolte vahel on 26.11.1996. a sõlmitud liitumisleping, mille järgi kostja kohustus saadud teenuste eest (telefoni- jms sideteenused) hagejale tasuma (toim lk 6 ja 10 kuni 17). Seega kestvusleping. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 238 lg 1 kohaselt kohustis lõpeb poolte kokkuleppega, eriti kokkuleppega ühe kohustise asendamise kohta teisega ühtede ja samade isikute vahel. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult on hageja poolt esitatud nõude aluseks kasutatud teenuse eest tasumata jätmine. 18.09.1998. a sõlmisid pooled TsK § TsK § 190 lg 1 tähenduses liitumislepingu lõpetamise kokkuleppe (toim lk 35), kusjuures kostja pidi hagejale samal kuupäeval 1950.90 kroonise põhivõla tasuma. Nähtuvalt maksekorraldusest nr 930 on kostja nimetatud põhivõlgnevuse hagejale tähtaegselt tasunud ning kokkuleppe sellega täitnud. Nõude tõendamiseks esitas hageja 11.11.1998. a koostatud võlanõude, kus muuhulgas hoiatatakse kostjat lepingu lõpetamisest. Viidatud tõendi esitamine on eksitav, sest võlanõude koostamise ajaks oli liitumisleping juba lõpetatud. Lisaks eeltoodule esitas hageja 31.08.1998. a koostatud arve nr K 36407000 ja 30.09.1998. a, koostatud arve K 36407000. Esimene arve on esitatud võlaperioodi eest 01.08.1998. a kuni 31.08.1998. a. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.1998. a. Teine arve on esitatud võlaperioodi eest 01.09.1998. a kuni 30.09.1998. a, hõlmates muuhulgas ajavahemikku, mil leping oli lõpetatud. Viidatud arve pidi kostja 20.10.1998. a tasuma (toim lk 8 ja 9). Faktiliselt on kostja arvetejärgse põhivõla juba 18.09.1998. a maksekorraldusega tasunud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et nõue on tõendamata ning hagiavaldus rahuldamiseks puudub alus.