Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. 2004. a. detsembris avastas hageja katusel teatud puudused: katus lasi vett läbi ning kannatada sai heliisolatsioon jne. Hageja poolt kohtule esitatud Arcus Projekt 05.09.2005 aktist nr 138 nähtub, et katuse tegemisel on tehtud vigu tööde teostamises. Nimelt on vana katuse pappkate ankurdamata vahelae külge pandud, uus katusekate kleebiti otse vanale kattele ankruteta, katte aluskiht ei ole sulatatud vanal katusel oleva katte külge piisavalt, mistõttu tuul rebis katte aluse küljest lahti. Aluskiht oli kleebitud räästaplekkidele, kuid kihu papp nakkus halvasti plekiga, ka ei ulatanud pealmine katusekate räästaplekile, vaid lõpeb 10cm enne plekki aluskihil nii et katusekatet hoidis vaid aluskihi keevitus, reklaami kinnitused ei ole katuse kandekihi küljes ja seetõttu on rebenenud lahti katuse kleebitud katte pinnalt. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et töös esinevad vead on tingitud kostja tegevusest. Kostja ei ole tõendanud, et märgitud puudused ning vead oleksid tingitud muudest põhjustest või et töö vastab lepingutingimustele. Kostja esitatud hinnapakkumine ei tõenda kostja vastuväited. Eeltoodu alusel leiab kohus, et märgitud hageja väited on tõendatud ning kohtu arvates tuleb selliseid puudusi pidada VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 järgi töö mittevastavuseks lepingu tingimustele. Kohtule esitatud pretensioonist nähtub, et hageja on andnud kostjale tähtaja töö puuduste kõrvaldamiseks kooskõlas VÕS § 646 lg 1, mille järgi võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist kui töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töö parandanud, seega oli hageja õigustatud VÕS § 646 lg 5 alusel nõudma kostjalt töö parandamist või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt e. kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohtule esitatud arve nr ME 5179 30.12.2005 on tõendatud, et hageja lasi märgitud puudused kõrvaldada AS-l M tasudes viimasele selle eest 10974,00 krooni. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kooskõlas VÕS § 646 lg 5 märgitud kulude 10974,00 krooni väljamõistmine. Hageja palus välja mõista ka ekspertiisikulud puuduste kindlakstegemiseks ning tasu töö eest 30000 krooni (lk 22, 26). Hageja on palunud enne kohtuvaidlust kostjal kõrvaldada töös esinevad puudused, st et hageja on kasutanud kostja suhtes VÕS § 646 sätestatud õiguskaitsevahendit, st esitas kostjale lepingu täitmise nõude. Hageja ei ole lepingust taganenud. VÕS § 635 lg 1, 637 § 637 tulenevalt on töövõtjal õigus saada tehtud töö eest tasu ning kui pooled ei ole lepingust taganenud, ei teki ka lepingu poolel õigust nõuda VÕS §189 järgi üleantu tagastamist. Kohus märgib, et hageja suulised selgitused 30000 krooni osas ei ole tõendiks ega ole ka kohtule asjaoludena siduvad, kuivõrd hagi asjaolud esitakse kirjalikus avalduses ( TsMS § 334 lg 1, § 363) ning oma avalduses on hageja selgitanud, et tegemist on tasuga töö eest, mida ta kostjalt soovib. Eeltoodu tõttu on hageja nõue 30000 krooni saamiseks kui tasu katuse renoveerimise eest, õiguslikult põhjendamata ja jääb rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue 4000 krooni saamiseks, mis seondub asjatundja arvamuse saamiseks kantud kuludega, ei ole samuti kostjalt väljamõistetav. Asja puuduste kõrvaldamise nõude esitamisel ning nende puuduste kõrvaldamise korral on tellijal õigus nõuda VÕS § 646 lg 5 alusel mõistlike kulutuste hüvitamist, mis seondub puuduste kõrvaldamisega. Asjatundja arvamus, millega hageja tõendab eelkõige seda, et kostja rikkus lepingut ja tegi puudustega töö, on kohtu arvates dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluses TsMS § 229 ja § 272 lg 2 järgi ning mille saamise kulu on seostatav kohtumenetluses asja läbivaatamise kuluna vastavalt TsMS § 143 p 2 järgi. Märgitud dokumentaalse tõendi saamise kulude hüvitamist on hagejal õigus nõuda vastavalt kohtulahendis märgitud jaotusele pärast kohtulahendi jõustumist Eeltoodu tõttu ei ole õiguslikult põhjendatud eelmärgitud asjatundja arvamuse eest tasutud 4000 krooni väljamõistmine hagihinna raames ja nõue selles osas jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. TsMS § 163 järgi hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud, sh tõendi saamise kulud 27 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 73% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.