Tsiviilasi nr 2-06-29167
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 19.detsembril 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AS H(registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi SV ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX) ja RV ́i (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 267 764.52 krooni saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
28.novembril 2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja Eliza Lainela ja kostjad SV ja RV
Kohtuotsuse resolutsioon • •
•
Hagi rahuldada. Mõista SV ́ilt ja RV ́ilt solidaarselt välja AS-i H kasuks võlgnevus 267 764.52 (kakssada kuuskümmend seitse tuhat seitsesada kuuskümmend neli krooni 52 senti) krooni. AS-i H menetluskulud jäävad solidaarselt SV ́i ja RV ́i kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja S.V (edaspidi kostja I) liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz C200CDI. Kostja I rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis alates detsembrist 2004 süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on tähtajaks tasumata rendimaksed 18 043.20 krooni, kindlustusmaksete võlgnevus summas 376.00 krooni, vara jääkmaksumus
211 261.61 krooni ja käibemaks jäägilt 38 027.09 krooni. Kostjal on hageja ees ka viivismaksete võlgnevus 56.62 krooni. Seega on võlgnevus kokku 267 764.52 krooni. sõlmiti hageja ja RV’i (edaspidi kostja II) vahel käendusleping . Kostja II ei ole samuti lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista SV’ilt ja RV’ilt solidaarselt 267 764.52 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja SV’i seisukoht 20.11.2006 esitas kosja vastuse hagile ja selgitas, et viibis 20.12.2004 Sankt-Peterburi linnas Venemaal, kus talt liisinguesemeks olnud sõiduauto varastati. 22.12.2004 esitas ta Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le sõidukikindlustuse hüvitistaotluse. 30.10.2006 sai kostja hagiavalduse, millele on lisatud 31.08.2006. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i poolt tehtud sõidukikindlustuse hüvitisotsus, millest järeldub, et kindlustuspoliisi alusel ei kuulu sõiduki vargusega tekitatud kahju hüvitamisele. 10.10.2007 esitas kostja täiendavad vastuväited, mille kohaselt oli seisuga 29.08.2006 hagejale tasumata lepingust tulenev võlgnevus 229 680.81 krooni, kuid 11.10.2006 oli võlgnevus suurenenud kuni 267 764.52 kroonini. Kostja leiab, et nõue summas 38 083.71 krooni on alusetu. Sisulisel kohtuistungil leidis kostja, et liisingmaksed peavad olema peatatud, kuna saabus kindlustusjuhtum. Antud juhul on hageja aga esitanud kostjale 18 043.20 kroonise debitoorse võlgnevuse arve. III Kostja RV’i seisukoht Kostja RV hagiavaldusele kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuistungil avaldas kostja, et ei ole nõus hagiga, kuna kostjad ei ole süüdi, et SV’ilt sõiduk ärandati. Sisulisel kohtuistungil leidis kostja, et tal mingisuguseid kohustusi ei ole, sest kostja SV kohustus tasuma liisingmakseid. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate selgitused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja I vaheline vaidlus tuleb lahendada liisinglepingu (t lk 8-15), selle lisaks (punkt 21) olnud üldtingimuste (ÜT, t lk 28-33) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida viimane kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Poolte suhete aluseks oleva liisinglepingu objektiks oli sõiduauto Mercedes Benz C200 reg-nr-ga XXX, mille kasutamise võimaldamiseks kostja I poolt hageja finantseeris. Lepingu kohaselt leppisid hageja liisinguandjana ja kostja I liisinguvõtjana muuhulgas kokku liisingueseme maksumuseks (käibemaksuga) 22 049.51 EUR, intressimääraks aastas 6,45% ja osamaksete maksegraafiku. Puudub vaidlus, et alates 15.12.2004 kostja I kokkulepitud osamakseid ei tasunud ja veebruaris 2005 teatas hageja lepingu ülesütlemisest. Samuti puudub vaidlus, et ka peale ülesütlemisteadet kostja I tekkinud võlgnevust ei tasunud ega jätkanud liisingulepingu kohast täitmist. Hageja arvestuse kohaselt võlgnes kostja I talle lepingu lõppemise ajahetkel
osamaksete võlgnevusena 18 043.20 krooni, viivismaksete võlgnevusena 56.62 krooni ja kindlustusmaksete võlgnevusena 376.00 krooni. Vastavalt ÜT p-le 7.1.2 oli liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda muuhulgas juhul, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud tasumata kolm üksteisele järgnevat osamakset või kaks viimast või ühe viimase osamakse või on neid tasunud mittetäielikult. Lepingu ülesütlemisteatest (t lk 16) nähtub, et ülesütlemisel oli järgitud ÜT p-s 7.2 kokkulepitud korda. Vastavalt ÜT p-le 7.3 on liisinguvõtja kohustatud juhul, kui liisinguandja ütles lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega. Kostja I teatas hagejale liisingueseme vargusest Sankt-Peterburgis 2004.aasta lõpus. 31.08.2006 tegi Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hüvitusotsuse, millega keeldus liisingueseme vargusega tekitatud kahju hüvitamast (t lk 21-22). Eeltoodust tulenevalt on seega põhjendatud hageja nõue kostja I vastu nii tasumata osamaksete, viivisvõlgnevuse, kindlustusmakse, liisingueseme jääkväärtuse kui jäägilt käibemaksu osas. Hageja on esitanud tõendid nõude rahalise suuruse kohta --- teatis 18.08.2006 (t lk 17), viivisarve 04.02.2005 (t lk 18), õiend ja arve AS-lt If Eesti Kindlustus (t lk 19, 20). Kostja neid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Asjaolu, et hageja on kostjale esitanud kohtuväliselt erinevate võlasummadega teateid, võib küll näidata hageja asutusesisese asjaajamise puudusi, kui ei tõenda iseenesest hagetava võlasumma ebaõigsust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus ei nõustu kostja I seisukohaga nagu ei vastuta tema peale liisingueseme vargust (kaotsiminekut) enam liisinguandja ees, vaid kõik probleemid peavad lahendama kindlustus- ja liisinguandja omavahel. Tulenevalt ÜT p-le 6.7 on liisinguandja ees vastutav liisinguvõtja, kui liisingueseme hävimisel, kahjustumisel või kadumisel viisil, mida kindlustuslepingu järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks ning mis seetõttu ei kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele; liisinguvõtja kohustus 14 kalendripäeva jooksul pärast liisinguandjalt vastavasisulise teate saamist tasuma hüvitamata kulud. ÜT p 6.8 kohaselt ei vabasta liisinguvõtjapoolne mittenõustumine kindlustusandja otsusega liisingueseme hävimise või kahjustumise kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise või kahju hüvitamisest keeldumise kohta ja sellest tulenevad õiguslikud vaidlused liisinguvõtjat tähtaegselt ja kohaselt täitmast ÜT p-s 6.7 sätestatud kohustust. Hageja ja kostja II vaheline vaidlus tuleb lahendada käenduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel.
(t lk 25-26) ja
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes siis, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu p 1 kohaselt kohustus käendaja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Samas lepingupunktis oli kokku lepitud käendatavaks summaks (käendaja suurimaks võimalikuks vastutuseks liisinguandja ees) 359 826.67 krooni. Teatega 28.08.2006 (t lk 27) on tõendatud võlausaldaja poolt VÕS-i §-s 147 sätestatud teatamiskohustuse täitmine.
Eeltoodust tulenevalt on seega põhjendatud ja tõendatud hageja nõue ka kostja II vastu. TsMS § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele kostjate suhtes solidaarselt, selliselt, et ka hageja kohtukulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.