Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-06-39241
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2007.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS Mhagi AOÜ vastu 102 926,40 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise kuupäev
19.11.2007.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember hageja esindaja JK kostja esindaja TV
Jätta AS M hagi OÜ A vastu 102 926,40 krooni nõudes rahuldamata. Jätta kohtukulud AS M kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. AS M ja AOÜ vahel on 10.12.2004 sõlmitud äriruumide üürileping, mille punkt 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks Tallinnas, XXXangaaris esimesel korrusel laoruumid 307,5 ruutmeetrit ja teisel korrusel asuvad olmeruumid üldpinnaga 52,5 ruutmeetrit, kokku ruumid põrandapinnaga 360 ruutmeetrit ja toimiv värvikambri ventilatsioonisüsteem. Äriruumid anti kostjale üle ruumide üleandmise akti alusel 19.10.2004. Vastavalt üürilepingu punktile 3.3 määratleti üürniku poolt igakuiselt makstava üüri suuruseks 55 krooni/ruutmeeter. Kokku moodustab igakuine üür 19 800 krooni, millele lisandub käibemaks. Üüritasule lisanduvad kommunaalkulud kütteperioodil 10 krooni/ruutmeeter kuus, millele lisandub käibemaks. Üürnik maksab eraldi elektri ja vee eest vastavalt arvestitele ning telefoni kohtade eest ning parkimiskoha eest. Hageja on kostjale väljastanud üürilepingu alusel alljärgnevad arved, mis on kostja poolt jäänud kas osaliselt või täielikult tasumata:
Poolte vahel sõlmitud lepingu p.8.2 näeb ette üürniku õiguse üles öelda leping ja tagastada Lepingu objekt viivitamatult üürileandjale, kui lepingu objekt osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest Üürnik ei vastuta. Üürnik on 2.novembri 2006.a. avaldusega üürilepingu alates 17.novembrisat 2006.a. üles öelnud. Kohus asub seisukohale, kuna üüritud angaari kasutamine ei olnud õiguspärane, siis lepingu objekt osutus kasutuskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ja üürnikul oli õigus leping üles ütelda. Pooltevaheline leping lõppes seega 17.novembril 2006.a. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arvest 260331 3158,44 krooni, arvest 260450 5097,62 krooni, arvest 260501 9940,97 krooni, arvest 260684 4961 krooni, arvest 260814 31 783,97 krooni, arvest 260885 31 804,63 krooni. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu arvele 260885 vastu arve tasumise kohustusele. Kostja vaidleb arve nr. 260814 tasumisele vastu osaliselt, kuna leping on üles öeldud 17.novrmbrist. Kohus nõustub kostja nende vastuväidetega. Arve nr. 260885 tasumise kohustust kostjal ei ole, arve nr. 260814 tasumise kohustus on summas 18 010,90 krooni (31 783,97 . 30 x 17). Kohus nõustub ka kostja vastuväidetega, et arvel nr. 260331 ja arvel nr. 260450 on alusetult nõutud kommunaalkulude tasumist. Juuni- ja juulikuus ei ole kütteperioodi. Kostja on 25.juuli 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasunud arve 260367 ja osaliselt arve 260331. Kuna arve nr. 260367 suuruseks oli 3548,20 krooni, tasus kostja nimetatud maksekorraldusega arvest 260331 8 771,80 krooni. Arvest 260331 jäi tasumata 20 838,44. 26.juuli 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasuti kostja poolt arvete 260331 ja 260450 eest 22000 krooni. Arve nr. 260331 tasumiseks läks 29 838,44 krooni ning 1161,56 krooni arve nr. 260 450 tasumiseks. Kuna arvest nr. 260450 oli hagejal õigus nõuda üksnes 28 925,71 krooni, jäi tasumata 1161,56 krooni. 02.augusti 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt tasus kostja arve nr. 260450 tasumiseks 28 148,09 krooni, arve nr 260684 tasumiseks jäi 383,94 krooni. 11.detsembri 2006.a. maksekorraldusest nähtuvalt on kostja tasunud 26 901,67 krooni. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõue kostja vastu olla ainult 22 588,13 krooni. Kooskõlas poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktiga 3.1 on kostja 4.oktoobril 2004.a. tasunud hagejale ettemaksu kogusummas 42 952 krooni, mida hageja ei ole kostjale tagastanud. Kostja tasaarvestas kohtuistungil hageja tasumata üüri nõude 22 588,13 krooni kostja garantiisumma tagastamise nõudega. VÕS § 186 punkt 2 tulenevalt on tasaarvestus võlasuhte lõppemise aluseks. VÕS § 197 lg.2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded kostja vastu lõppenud. VÕS § 305 lg.1 kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvale ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Kuna hagejal puuduvad kostja vastu igasugused nõuded, siis on hageja poolt väidetavalt panditud vara tagastamise nõue alusetu. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas TsMS § 174 lg.1 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.