Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Osaühing Helmsman on esitanud kohtule hagiavalduse A J (endine – K) vastu 2 241.26 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võla ning 280.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et vastavalt seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele 26.augustist 1999.a. omandas pärimise teel 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K (isikukood: xxx ) pärija, A J (endine – K), 3 – toalise korteri, suurusega 55,8 m2, mis asub aadressil: xxx , paljukorterilises elumajas. Kuna elumaja, xxx , korteriomanikud ei moodustanud koheselt korteriühistut, samuti ei valinud korteriomanikud elumaja majandamiseks ka muud seaduses ettenähtud vormi, siis oli kohustatud, vastavalt kehtivale seadusandlusele, teostama nimetatud elumaja haldamist ning organiseerima elumaja majandamist Osaühingu Helmsman ja Osaühingu Kohtla Elamu õiguseellane – Aktsiaselts Kohtla Elamu – eluruumide erastamise kohustatud subjektina. Hageja ja kostja, A J (endine – K), vahel hoolduslepingut eluruumide teenindamiseks sõlmitud ei olnud. Leping eluruumide hooldamiseks ja teenindamiseks oli sõlmitud „13“septembril 1996.a. korteromandi, aadressiga: xxx, eelmise omanikuga, 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K. „Eluruumi teenindamise lepingu“ p.4 ja p.5 kohaselt kohustus 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K tasuma hagejale eluruumi haldustasu ja hoolduskulu iga kuu 25. kuupäevaks. Tasu mitteõigeaegsel maksmisel kohustus 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K maksma hagejale viivist 0,2% päevas igalt hilinenud makselt. Notariaalselt tõestatud ostu – müügilepinguga 04.aprillist 2000.a. müüs A J (endine – K) korteriomandi, aadressiga: xxx, edasi I Š. Alates 25.septembrist 1996.a. kuni korteriomandi I Š võõrandamiseni, 04.aprillini 2000.a., on korteriomandile, asukohaga: xxx, arvestatud hooldus – ja remondikulusid kokku summas 5 909.01 krooni, millest on korteri omanike poolt tasutud 3 827.35 krooni. Seega moodustas seisuga 04.aprill 2000.a. korteriomandi, asukohaga: xxx, hooldus – ja remondikulude võlg, summas 2 081.66 krooni, millele lisandub lepingujärgne viivis, summas 159.60 krooni. Kokku moodustas korteriomandi, asukohaga: xxx, võlgnevus summas 2 241.26 krooni, millise summa palus Osaühing Helmsman välja mõista 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K pärijalt A J (endine – K). Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A J (endine – K), kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl.26-27) hagi ei tunnistanud ja palus hagi jätta rahuldamata. A J (endine – K) asus kirjalikus vastuses seisukohale, et 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K hooldustasu võlg summas 2 241.26 on üle läinud korteri: xxx ostu – müügilepinguga I Š. Samuti asus A J (endine – K) seisukohale, et Osaühingu Helmsman nõue on aegunud ja palus rakendada hagi aegumist. A J (endine – K) asus seisukohale, et võlgnevus on tekkinud ajavahemikul jaanuar 1999.a. kuni aprill 2000.a.. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse §9 ja TsÜS §151 kuulub antud nõudes kohaldamisele alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, milleks on kolm aastat. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja lepinguline esindaja N I palus kohtuistungil hagi rahuldada ja A J (endine – K) välja mõista 2 241.26 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võlga ning 280.- krooni kohtukulusid. Asus kohtuistungil seisukohale, et 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K on ilma seadusliku aluseta jätnud tasumata temale osutatud teenuse eest. A J (endine – K) 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K pärijana lasub Pärimisseadusest tulenev kohustus tasuda 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K võlad. Kostja, A J (endine – K), vaidles kohtuistungil hagile vastu väites, et kostja ei olnud teadlik võla olemasolust. Inkassofirma Julianus Inkasso esindajat ta ei ole näinud, kuna müüs päritud korteri edasi I Š, kes, vastavalt ostu – müügilepingule, kohustus tasuma korterimandil: xxx, lasuvad kommunaalteenuste võlad. Samuti asus kostja, A J (endine – K), kohtuistungil seisukohale, et Osaühingu Helmsman nõue on aegunud ja palus kohtul kohaldada hagi aegumise sätteid.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Maksekorraldusega nr739 (tl.5) riigilõivu tasumise kohta. Osaühingu Kohtla Elamu registreerimisdokumentidega, mis tõendavad, et Osaühing Kohtla Elamu on Aktsiaseltsi Kohtla Elamu õigusjärglane ning oli eluruumide erastamise kohustatud subjektiks Kohtla – Järve linna, Järve linnaosas (tl.6-14). Ostu – müügilepinguga „25“septembrist 1996.a. (tl.15), mille kohaselt oli korteri, aadressiga: xxx, omanikuks 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega 26.augustist 1999.a. (tl.16) 14.jaanuaril 1998.a. surnud V K vara pärimise kohta A J (endine – K) poolt. Notariaalse korteriomandi ostu – müügilepinguga 04.aprillist 2000.a. (tl.17), mille kohaselt müüs A J (endine – K) korteromandi:

xxx , I Š. Eluruumi teenindamise lepinguga 13.septembrist 1996.a. (tl.18). A J (endine – K) abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.19). Õiendiga võlgnevuse suuruse kohta seisuga 2000.a. (tl.20), mille kohaselt moodustub A J (endine – K) võlg 2 241.26 krooni. Väljavõttega A J (endine – K) isikukontost (tl.21-22). Ärakirjadega A J (endine – K) esitatud arvetest (tl.23). A J (endine – K) kirjaliku vastusega hagile (tl.26-27). Osaühing Helmsman registreerimisdokumentidega (tl.35), mille kohaselt on Osaühing Helmsman Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglane. Osaühingu Helmsman poolt esitatud õiendiga A J (endine – K) võla suuruse kohta (tl.36-37). Julianus Inkasso kirjaga nr.5059 27.jaanuarist 2005.a. (tl.38).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätteid, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Samuti kuuluvad kohtu poolt rakendamisele „Eluruumide erastamise seaduse“ §15, §151 ja §152 sätted, mille kohaselt võivad erastatud eluruumidega elamus omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka „Eluruumide erastamise seaduse“ §6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides

sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna – või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta, leitakse uus kohustatud subjekt seaduses sätestatud viisil. Linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele. Vastavalt TsÜS §146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS §146 lg.1 – lg.3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS §147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 lg.1 ja lg.2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatud ka enne 01.juulit 2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine oli alanud, peatunud või katkenud enne 01.juulit 2002.a.. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, siis arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002.a..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Helmsman hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele hagi aegumise tõttu. Kohus möönab, et materiaalses mõttes on Osaühingu Helmsman hagi A J (endine – K) vastu põhjendatud, kuid hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks 15.septembriks 2005.a. oli Osaühing Helmsman lasknud mööda hagi aegumise tähtaja. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Helmsman nõude A J (endine – K) vastu viimane osa muutus sissenõutavaks 04.aprilllil 2000.a.. Hagi aegumise algust tuleb hakata lugema alates 01.juulist 2002.a.. VÕS §146 kehtestatud kolme aastane hagi aegumise tähtaeg lõpeb 01.juulil 2005.a.. Hagi esitati kohtusse aga 15.septembril 2005.a. so üle 1, 5 kuu peale hagi aegumise tähtaja lõppemist. A J (endine – K) taotles kohtuistungil hagi aegumise kohaldamist. Osaühing Helmsman kohtuistungil hagi aegumise tähtaja ennistamist ei taotlenud. Kohus rahuldas A J (endine – K) taotluse. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta Osaühingu Helmsman kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.