2-05-15466
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2007, Jõhvis
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi A T`i vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
A T (sünd. xxx, surnud xxx)
Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi A T`i vastu läbi vaatamata. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AS Kohtla-Järve Soojus esitas 22. juulil 2005 Viru Maakohtule hagi A T`i vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasja menetluse käigus selgus, et kostja on 17. augustil 2000 surnud. Kohus andis hagejale seisukoha esitamiseks või õigusjärglase välja selgitamiseks tähtaja. Hageja taotluse alusel peatati 19. oktoobril 2005 tsiviilasjas menetlus õigusjärglase kindlakstegemiseni. Notari teabe kohaselt on A T`i pärimisasi avatud ning pärijateks on kostja abikaasa ning alaealine laps. Kohus saatis hagejale pärijate andmed ning andis tähtaja seisukoha esitamiseks.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Tsiviilkohtumenetluses on pooled. Poolteks on hageja ja kostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtete kohaselt peab olema hagiavalduses märgitud kostja andmed, mis võimaldaks hagimaterjalid kätte toimetada. Isiku protsessiosaliseks tunnistamine eeldab seda, et ta omab TsMS 201 sätestatud tsiviilprotsessivõimet. TsÜS § 7 lg 1 tulenevalt füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt õigusvõime algab elusalt sündimisest ja lõpeb surmaga. Nende sätete kohaselt ei saa surnud isik enam omada protsessiosalise õigusi ega kohustusi. Hagi on esitatud õigusvõimetu isiku vastu, kes ei või olla protsessiosaline. Kohus andis hagejale võimaluse füüsilise isiku õigusjärglase väljaselgitamiseks. Hageja kohtule kostja asendamise taotlust esitanud ei ole. Kooskõlas TsMS § 423 lg 2 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Seega leiab kohus, et kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, sest kostja on surnud enne pooleks saamist ning kohus on andnud võimaluse kostja asendamiseks, mida hageja taotlenud ei ole, tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
Peeter Pällin Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.