Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hagi hageja nõue, põhjendused Hageja tellis kostjalt metallkonstruktsiooni purjelaeva veest väljatõstmiseks, et teostada remonditöid. Vastavalt kostja poolt esitatud arvele nr 1/291105 ja poolte suulisele kokkuleppele maksis hageja 01.12.2005.a tööde eest ettemaksu summas 72 570 krooni, mis moodustab kogu töö maksumusest poole. Ülejäänud summa pidi hageja suulise kokkuleppe alusel maksma pärast kostja poolt tööde lõpetamist. Kostja ei ole teatanud omapoolsest lepingust taganemisest või asjaoludest, mis taksitaksid tal lepingut õigeaegselt täita. Vastavalt kostja poolt esitatud tööde teostamise graafikule, mille kostja esitas hagejale elektroonilisel teel, kohustus kostja purjelaeva tõsterakise valmis tegema 7 päeva jooksul alates raha laekumisest kostja arvele vastavalt esitatud arvele. Lõplik montaaž kaldal pidi võtma aega kaks päeva ning kraana ettetellimine vähemalt kümme tööpäeva, st et umbes 19 päeva pärast alates raha maksmisest, st 21.12.2005.a oleks pidanud olema kostja oma lepingulise kohustuse täitnud. Nimetatud graafikust kostja kinni ei pidanud ja tellitud tõsterakis õigeks ajaks valmis ei olnud. Kostja ei ole hagejale mitte midagi üle andnud ega mingit teenust osutanud ja seega on kostja rikkunud lepingut - kohustust ei ole täidetud. Hagejale oli oluline võimalikult kiiresti purjelaev üles tõsta. Hageja kasutas VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 105 tulenevat õiguskaitsevahendit ja taganes pooltevahelisest lepingust , sest kostja oli toime pannud olulise rikkumise, st põhikohustus, - valmistada tõsterakis, - oli täitmata. Hageja palub VÕS § 189 lg 1 järgi lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja viivitusintressi VÕS § 113 ja § 94 järgi raha saamisest alates. Kuna kostja ei ole hagejale midagi üle andnud, siis pole hagejal talle midagi tagastada. Hageja on kostjale oma õigusest saada tagasi makstud rahasumma ka teatanud, aga kostja on keeldunud selle tagastamisest. Periood Viivise määr Viivise suurus 21.12.2005-30.12.2005 9% 61.11 krooni 30.12.2005-30.06.2006 9,25% 3347,00 krooni 30.06.2006- 30.12.2006 9,75% 3527 krooni

Hageja palub välja mõista 72570 krooni ning viivise kuni kohtuotsuse jõustumiseni VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole tõendanud, et ta saadud raha eest ostis materjalid (lk 23). Tõendid: tööde teostamise graafik, tunnistaja Jaan Kõrsmaa ütlus, maksekorraldus 72570 krooni tasumise kohta 01.12.2005 Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Vastavalt tööde teostamise graafikule võttis hageja tööde finantseerimiskohustuse ja vastavalt esitatud arvele oli see summas 145140 krooni, millest hageja tasus vaid 50%, kuigi kohustus oli tasuda 100%. Kostja ostis selle eest vajaminevad materjalid. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei kandnud hageja kostjale ülejäänud arves märgitud poolt raha. Kostja peatas selle tõttu töö. Finantseerimise osas ei olnud suulisi kokkuleppeid, vastasel korral oleks seda tehtud kirjalikult. Arve on hageja esindaja viseerinud. Kostja ei ole alusetult rikastunud, raha eest on ostetud materjalid. Kostja ei saanud tellimust täita, sest hageja ei esitanud vajalikke tõsterakise jooniseid, eskiisjoonise tegemine ei olnud kostja kohustus.

Tõendid: tööde teostamise graafik, arve 1/291105 29.11.2005, tellimus. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaselgelt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad leppisid 2005.a novembris kokku, et kostja valmistab tõsterakise hagejale purjelaeva veest väljatõstmiseks. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ning seega on poolte vahel sõlmitud vastavalt VÕS § 635 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja esitatud tellimusele ( lk 18). Pooled vaidlesid selle üle, millised olid tellitava töö eest maksmise tingimused, kuivõrd hageja leidis, et pooltel oli kokkulepe 50% ulatuses ettemaksu tegemiseks ning 50% tuli tasuda pärast töö valmimist, kostja leidis, et tasuda tuli ette 100% ehk arvel 1/291105 nr 01.12.2005 märgitud 145140 krooni. Vaidlus ei olnud selles, et 50% ehk 72570 krooni tasus hageja töö eest ära, seega nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist. Küsimus sellest, kas ja kuidas pidi kostja lepingut täitma, saab järeldada, kas kostja on rikkunud kohustusi ja millisel määral ta on rikkunud kohustusi ning milliseid õiguskaitsevahendeid sai oma õiguste kaitseks hageja kasutada. VÕS § 29 sätestab lepingu tõlgendamise. VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: p 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; p 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; p 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; p 4) lepingu olemust ja eesmärki; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS § 637 sätestab tasu maksmise kohustuse ning § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust, lg 6 kohaselt on tarbijatöövõtulepingu puhul on tühine kokkulepe, mille kohaselt tarbija kohustub maksma töövõtjale ettemaksuna rohkem kui poole töövõtjale makstavast tasust. Kostja tugines tööde teostamise graafikule ja arvele. Tööde teostamise graafikust nähtub, et purjelaeva tõsterakise valmistamine võtab aega 7 tööpäeva alates raha laekumisest kostja arveldusarvele vastavalt esitatud arvele ning lõplik montaaž võtab aega 2 tööpäeva, kraana ettevalmistamine 10 päeva. Esitatud arve kohaselt tuleks maksta 145140 krooni. Hageja tunnistaja J. Kõrsmaa, kes oli lepingu sõlmimise ajal hageja juhatuse liige, ütles kohtus, et lepingu sõlmimine toimus suuliselt ning et tema leppis kostjaga kokku, et enne töö tegemise alustamist tasub hageja kostjale 50% ja pärast siis, kui laev on välja tõstetud, ülejäänud 50%. Seda, et pooltel oleks olnud varem ärilisi suhteid, kumbki pool ei ole kinnitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei esitanud kostja ka mingit pretensiooni ülejäänud 50% ulatuses raha tasumiseks, jutt oli vaid sellest, et kokkulepitud 150000 krooniga ei saada hakkama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejalt nõudnud ülejäänud 50% kokkulepitud tasust ehk 100% lepingu järgi. Poolte vahel ei ole olnud varem kokkuleppeid sarnaste tööde osas, seega ei saa lepingu

tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 p lg 5 p 2 ja 6 märgitut (tõlgendus, mida on pooled ise varem andnud, nendevaheline varasem tava, praktika). Mõlemad pooled kinnitasid teineteise suhtes teatud usaldamatust, mida saab arvestada lepingu tingimuste läbirääkimisel, sõlmimisel, samuti saab arvestada sellise lepingu olemust ja eesmärki ja poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist vastavalt VÕS § 29 lg 5 p 1, 3, 4 ja VÕS § 29 lg 6. Hageja tasus kohaselt pärast lepingu sõlmimist ja arve saamist 50% tööde eest, kostja ei ole pärast märgitud ulatuses raha saamist esitanud nõuet või pretensiooni ülejäänud osa so 50% ulatuses raha saamiseks. VÕS § 635 lg 1, 636 lg 1 ja 637 lg 3 ja lg 5 sätestab töövõtulepingujärgsed poolte kohustused ning eelkõige peab töövõtja töö/asja tellijale üle andma ja töövõtja tasu muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning reeglina ei pea tellija töö eest tasuma enne selle asja ülevaatamist. Töövõtulepingu olemuseks on eelkõige asja/töö valmis tegemine ja alles siis selle eest tasumine. Arvestades ülalmärgitud tunnistaja ütlusi, samuti lepingu olemust ja eesmärki, hageja poolt pärast lepingu sõlmist raha 50% ulatuses tasumist ning asjaolu, et kostja ei ole tõendanud pretensiooni esitamist ülejäänud 50% ulatuses raha saamiseks, siis leiab kohus, et pooled olid siiski kokku leppinud selles, et hageja tasub pärast lepingu sõlmimist ja arve esitamist mitte kogu töö eest täies ulatuses vaid teeb ettemaksu 50% ulatuses ning ülejäänud 50% tasub tasub pärast töö valmimist, so laeva ülestõstmist. Selline lepingu tingimuse tõlgendamine on kohtu arvates kooskõlas VÕS § 29 lg 5 1,3,4, lg 6 ning on kookõlas töövõtulepingu regulatsiooniga VÕS § 635 lg 1, 636 lg 1, 634 lg 3,5 järgi ning seetõttu ei tõenda tööde maksmise graafik ja arve seda, et kokkulepe oli 100% ulatuse tasumiseks, kuivõrd ei oleks kooskõlas eelmärgitud lepingu olemuse, eesmärgi ja mainitud tõlgendusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 p 4 järgi võib võlausaldaja siis kui võlgnik on kohustust rikkunud taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) ning lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Tunnistaja ütluste kohaselt oli oluline, et laev tõstetakse välja enne jää tulekut, kuna laev vajas remonti ning tegemist oli puulaevaga. Tööde teostamise graafikust nähtub, et töö pidi aega võtma 7+2+10, so 19 päeva. Hageja tasus arve 01.12.2005 (lk 4), seega pidi töö olema valmis 20.-21. detsembri paiku. Kostja märkis, et ei saanud eskiise, mis oli hageja kohustus vastavalt tellimusele, samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks neid eskiise tööde tegemiseks nõudnud selleks et oma lepingujärgne kohustus tähtaegselt täita (kohtu kiri lk lk 24, 29). Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas töö venima ning ta ütles kostjale, et hageja jaoks saavad tähtajad läbi ja et hagejal tuleb leida teine äriühing, kes tõstab laeva veest välja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli puulaeva veest väljatõstmine enne jää tulekut oluline. Eeltoodust järeldab kohus, et hageja huvi oli suunatud eelkõige sellele, et leping täidetaks tähtaegselt ja laev tõstetaks veest välja võimalikult ruttu ning see sai olla hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud tähtaegselt, oli tegemist lepingu olulise rikkumisega ning hageja oli õigustatud VÕS § 116 lg 1 ja 101 lg 1 p 4 järgi täiendavat tähtaega andmata lepingust taganema. Hageja tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta kostjale, et kuivõrd kokkulepitud tööde tähtaeg saab juba läbi, otsivad nad teise firma töö tegemiseks ning sellist

teadet saab käsitada kui lepingust taganemise avaldust vastavalt VÕS § 188 lg 1, mille kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja on tasunud kostjale 72570 krooni, mis tuleb hagejale VÕS § 189 lg 1 järgi tagastada. Kostja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule ( kiri 16.04.07, lk 24, 29) esitanud tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi ta on teinud või mida ta on soetanud märgitud raha eest. Eeltoodu tõttu on hagi põhinõude osas tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista 72570 krooni. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud säte on kohaldatava ka intressinõudele. Hageja palus välja mõista ka intressi ja leides et tal on õigus nõuda viivitusintressi VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg 1 järgi. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma vaid intressi VÕS § 94 järgi mitte viivitusintressi VÕS § 113 järgi. Seega on hageja nõue kõrvalnõuete saamiseks osaliselt põhjendatud. Nimelt sätestab VÕS § 189 lg 1 lepingust taganemise korral saadud rahalt vaid õiguse nõuda intressi mitte aga viivist (viivitusintressi). VÕS § 94 lg 1 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hageja õigustatud nõudma 72570-st kroonist alates hageja poolt märgitud ajast so 21.12.2005 (so hiljem kui kostja raha sai) kuni 2005.a. lõpuni intressi 2,25 % aastas, st 49,20 krooni, alates 01.01.2006 kuni 30.06.2006 2,75% aastas, st 985,13 krooni, alates 01.07.0631.12.2006 3,5%, so 1268,12 krooni, alates 01.01.07-31.12.2007 on intress vastavalt 4,0%, so 2976,18 krooni. Edaspidi tuleb intress välja mõista vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäärale, mis avaldatakse § 94 lg 2 alusel Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega kuulub hageja nõue kõrvanõuete osas vaid osalisele rahuldamisele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. TsMS § 163 järgi hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamiselesele ning põhinõue kuulus täiesulatuses rahuldamisele ning kõrvalnõue osaliselt rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.