lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-2585/2

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-2585/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2007
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1687
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 367 lg 1, 2, 3Ülesütlemise tagajärjedTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 229 lg 1Tõendi mõisteTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedVÕS § 195 lg 5Lepingu korraline ülesütlemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-2585/16Tallinna Ringkonnakohus29.10.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-2585 (endine number 2/24-4797/05)

Tsiviilasi

AS Hhagi S OÜ vastu võlgnevuse nõudes.

Menetlusosalised

Hageja AS H(registrikood xxx, asukoht xxx); hageja esindaja Olga Harlamova; kostja S OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige T N . 28.11.2007

Istungi toimumise aeg Istungil osalesid

Hageja esindaja Olga Harlamova Kostja seaduslik esindaja T N

Kohtuotsuse resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt S AS H kasuks 52 338,76 krooni.
3.Välja mõista OÜ-lt S AS H kasuks menetluskulu summas 3 750 krooni. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 09.06.2005.a. hagi S OÜ vastu 52 338,76 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Hja S OÜ vahel sõlmiti 01.03.2001.a. kasutusrendileping nr 0016514LL, mille esemeks oli sõiduauto xxx(edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 363Liisinguvõtja kohustused
VÕS § 364 lg 4Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek

Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kuna kostja ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja vara võõrandama. Hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 93 220,34 krooni (käibemaksuta).

Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa: hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 145 559,10 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 135 747,91 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 3 540 krooni, vara realiseerimisega seotud kuludest summas 6 271,19 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 93 220,34 krooni (käibemaksuta), millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest on summas 52 338,76 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 52 338,76 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht

5.Kostja kohtule 27.06.2005.a. esitatud vastuväite kohaselt hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
6.Hageja väidab, et pärast lepingu ülesütlemist, asus ta vara võõrandama. Tegelikkuses ladustas hageja auto oma tütarettevõtte BOÜ territooriumile. Hageja ei tõenda, milliseid müügiaktsioone ta ette võttis, et vara jääkmaksumusega võõrandada, vaid nendib, et jääkmaksumus oli oluliselt kõrgem kui turuhind. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja ei teinud midagi sõiduki jääkväärtuse võõrandamiseks, vaid müüs selle suvalise hinnaga oma grupi ettevõttele. Kohtu põhjendused

TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse summas 52 338,76 krooni tasumist.

Asjaolu üle, et AS Hja S OÜ vahel on sõlmitud kasutusrendileping (t lk 8-14), vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus lepingu lõpetamise (t lk 15) suhtes.

10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
11.Pooltevahelise lepingu näol on tegemist liisingulepinguga, mis oma olemuselt on kestvusleping. Lepingust nr 0016514L tulenevalt kohustus hageja omandama vara ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. 21.06.2002.a. teatistega on hageja teavitanud OÜ-d S lepingu nr 0016514L ülesütlemisest ning võlgnevuse olemasolust. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja poolt on tagastatud hagejale kapitalirendilepingu nr 0016514L vara. Vaidlus on aga selle üle, kas hagejal on õigus nõuda 3 540 krooni tasumist, mis on käsitletav inkassoteenuse osutamisega BRC poolt. Hageja leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt on põhjendatud, sest hageja saatis kostjale ülesütlemise teatise 21.07.2005.a. ning kostja tagastas auto hagejale 10.09.2005.a. Sellest järeldub, et kostja ei tagastanud autot õigeaegselt. Hageja on selle tõendamiseks esitanud teatise (t lk 39), millest nähtub debitoorse võlgnevuse 3 540 krooni tekkimine. Kostja nimetatud fakti ümberlükkamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kuivõrd vastupidine tõendamist leidnud ei ole, tuleb hageja nõue summas 3 540 krooni rahuldada.
13.VÕS § 363 punkt 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja on algselt vaidlustanud hageja nõude, mille kohaselt nõuti kostjalt keemilise pesu ning müügiteenuse kulu kokku summas 6 271,19 krooni. 22.05.2006.a. toimunud korraldava kohtuistungi protokollist (t lk 68) nähtub, et kostja on nimetatud summade tasumisega nõustunud. Kuivõrd müügiteenuse ning keemilise pesu kulu on lisakulu VÕS § 364 lg 4 mõttes, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 6271,19 kr. Et nimetatud kulud oleksid ebamõistlikult suured, asja kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud ei ole.
14.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 5.19 kohaselt on rentnik kohustatud, juhul kui hageja, tuginedes lepingu XI osa punktidele, lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingufirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud, s.t vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe ja kulud, mis on seotud vara valduse üle võtmisega, vara hoidmisega ja vara müügikõlbulikuks seadmisega.
15.Hageja on võõrandanud kapitalirendi lepingu nr 0016514L vara hinnaga 93 220,34 krooni. Hageja nõue kostja vastu, nimetatud lepingust tulenevalt on 52 338,76 krooni, mis moodustab lepingust tuleneva võlgnevuse, vara realiseerimisega seotud kulutuste ja vara realiseerimisest saadud summa vahest.
16.VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kapitalirendilepingu nr 0016514L vaidlusalune vara jäi pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale ehk hagejale, seega tuleb viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava vara väärtust. Hageja on arvestanud vara jääkmaksumuseks 135 747,91 krooni, mis nimetatud kapitalirendilepingu üldtingimuste p 1.1. kohaselt tähendab rentniku poolt tasumata väljaostumakseid kokku. VÕS § 367 lg 2 kohaselt kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast.
17.Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-07 leidnud, et lähtudes VÕS § 367 lõikest 3 tuleb liisinguandja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumakseid vara jääkväärtusega. Kuna kapitalirendilepingu nr 0016514L lõppemisel jäi nimetatud lepingu vara omandiõigus hagejale, säilitas ta vara ja omandas tasutud väljaostumaksed, seega jäi hagejale vara jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumakseid tuleb kõrvutada vara väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS § -st 65 loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).
18.TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvalt on kapitalirendilepingu nr 0016514L vara on müüdud BCR poolt 12.09.2003.a. hinnaga 93 220,34 krooni (t lk 41). Kostja on vastuväidetes märkinud, et hageja ei ole näidanud, et auto on müünud parima võimaliku hinna eest. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et vara ei müüdud parima võimaliku hinna eest, on paljasõnaline. Auto müügi juures tuleb arvestada müügi hetkel olevat turusituatsiooni, s.t turu nõudlust pakutava auto järele. Kuivõrd turul puudus nõudlus sellise auto järele, siis on loomulik, et auto müügihinda tuleb alandada. Kostja väide selle kohta, et sellist rariteetset autot müüdi Harku valla äärealal asetseval müügiplatil, ei oma antud juhul tähtsust. Auto müügiplatsi valib välja auto müüja ning kostja ei ole välja pakkunud ka mõnda teist kohta, kus oleks olnud autot võimalik müüa kõrgema hinna eest. Ühtegi tõendit nimetatud vastuväite tõendamiseks kostja esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja kui vara omanik, oli õigustatud ise otsustama hinna üle, mille eest talle kuuluvat vara võõrandada, ning kostja kui liisinguvõtja, kellega liisinguleping oli temapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu lõpetatud, ei saanud teha hagejale ettekirjutusi, millise hinnaga võib liisinguandja talle kuuluvat vara müüa. Ostumüügilepingus lepivad hinna kokku vara ostja ja müüja ning kolmandatel isikutel puudub õigus teha lepingupooltele vara hinna suhtes ettekirjutusi. Kui kostja oleks oma kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees jätkuvalt täitnud, ei oleks hagejal vaja olnud vaidlusalust vara müüa. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud vara pika müügiperioodi jooksul võõrandada, siis oli hageja sunnitud vara hinda alandama.
19.Kostja väide, et vara võõrandanud äriühing, OÜ Balti Realiseerimiskeskus, on hageja tütarettevõte, ei ole tõendamist leidnud. Äriregistri väljavõttest nähtub, et Varamüügikeskuse OÜ ja Hansa Liisingu Inkasso on ühinenud. Seotud isikute lahtrist ei nähtu, et OÜ Balti Realiseerimiskeskuse osanikuks oleks AS Hansa Liising Eesti.
20.Arvestades asja materjale ning eeltoodut, asub kohus seisukohale, et AS H hagi S OÜ vastu kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 52 338,76 krooni. Menetluskulu
21.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu summa 3 750 krooni. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades asjaolu, et kohus hagi rahuldas, jäävad hageja kohtukulud kostja kanda. Seega tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv summas 3 750 krooni tasuda kostjal OÜ-l S .

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja