Muud › Muud hagiasjad

2(5)

taganeda. Samuti leiab OÜ Thor Sport, et hageja ei ole tõendanud, et arvuti ei vastanud kokkulepitud tingimustele. OÜ-le Thor Sport ei ole esitatud avaldust müügilepingust taganemiseks. Hageja ei ole põhjendanud viivisenõude õiguslikku ega sisulist alust. Hageja on kostja hinnangul jätnud hagis tähelepanuta asjaolu, et ta faktiliselt kasutas arvutit (arvuteid) väga pika perioodi ulatuses. Seega oli hagejal võimalik realiseerida oma eesmärke ning kogu müügihinna tagastamise nõue on juba seetõttu pahatahtlik. Hageja ei ole ka selgitanud, miks ta ei nõudnud arvuti(te) ümbervahetamist koheselt, vaid alles kuude möödumisel. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi Kristjan-Thor Vähi suhtes ja mõistis välja Kristjan-Thor Vähilt Anu Pihli kasuks 29 302, 40 krooni (põhivõlg 26 990 krooni ning intress 2312, 40 krooni) ning menetluskuluna riigilõivu katteks 2450 krooni ning õigusabikulu 1465, 12 krooni. Kohus jättis hagi OÜ Thor Sport suhtes rahuldamata ning Kristjan-Thor Vähi menetluskulud tema enda kanda. Kohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus selles, et hageja tasus 16.04.2003 K.-T. Vähi pangakontole 26 990 krooni. Raha tasumise fakti kinnitab ka asja materjalide hulgas olev maksekorraldus. Hageja väitel oli tasutud summa näol tegemist K.-T. Vähilt ostetud sülearvuti müügihinnaga. K.-T. Vähi eitas lepingulise suhte olemasolu hagejaga. Lepingu sõlmimist sülearvuti müügiks hagejaga ei tunnistanud ka kostja OÜ Thor Sport. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on K.-T. Vähi hageja arvel alusetult rikastunud ning kas K.-T. Vähil lasub kohustus tagastada hagejale 26 990 krooni. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja K.-T. Vähi vahel eksisteeriks kohustus, mis andnuks viimasele õiguse nõuda hagejalt nimetatud rahasumma tasumist. Seega tuleb lugeda hageja nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel põhjendatuks ning 26 990 krooni kuulub K.-T. Vähilt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei eksisteeri VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid hageja nõude K.-T. Vähi vastu. Kostja vastuväited ei anna alust ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1033 lg 1 kohaldamiseks. Sülearvuti valdamist ja kasutamist puudutavad vastuväited omaksid õiguslikku tähendus juhul, kui kostja K.-T. Vähi oleks hageja valduses oleva arvuti omanik. Nimetatud asjaolu ei ole aga üheselt kinnitust leidnud. Kumbki kostja ei ole vähemalt esitanud hageja vastu nõuet asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kohus märkis, et esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja näidanud üles tahet sülearvuti valdus tagastada. Lisaks eeltoodule esines kohtu hinnangul käesoleval juhul alus ka VÕS § 1035 lg 1 rakendamiseks, kuivõrd K.-T. Vähi enda väited lubasid järeldada, et kostja teadis või vähemalt pidi rahasumma üleandmise ajal teadma asjaoludest, mis andsid hagejale aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt VÕS 52. peatükile. Kohus leidis, et intressinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1035 lg 3 p 2. Seadusjärgne intressimäär tuleneb VÕS §-st 94. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 14 loeti kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas. Arvates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest 01.05.2004 on VÕS § 94 lg 1 kohaselt seadusest tulenevaks intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga 01.07.2004 teadaandele oli intressimääraks enne nimetatud kuupäeva 2%. Nimetatud määr püsis muutumatuna kuni 01.01.2006. Hagis toodud intressi arvutuskäigule kumbki kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. OÜ Thor Sport on küll märkinud, et hageja ei ole põhjendanud viivisenõude (kostja on ilmselt silmas pidanud intressinõuet) õiguslikku ja sisulist alust, kuid taolist konkretiseerimata vastuväidet ei pea kohus võimalikuks arvestada. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud

3(5)

intressiarvestus õiguslikult põhjendatud ning intressinõue kuulub seega K.-T. Vähi suhtes rahuldamisele. Alates 16.04.2003 kuni 01.05.2004 tuleb tagastatavalt summalt tasuda intressi suurusega 7% aastas 380 päeva eest, kokku seega summas 1964, 60 krooni. Alates 01.05.2004 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.03.2005 kuulub tasumisele intress suurusega 2% aastas (so 1,48 krooni päeva eest) kokku summas 347, 80 krooni. Seega oli hagi esitamise hetkel intressinõude suuruseks hageja arvutuste kohaselt 2312, 40 krooni. Lähtudes hageja poolt esitatud alusetu rikastumise nõudest, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida poolte väiteid hagejale üleantud arvutitel esinenud võimalike puuduste kohta. Kohus arvates, arvestades asja mahtu ning hageja esindaja eeldatavat töö mahtu, ja lähtudes TsMS § 61 lg 1 p-st 1 ning arvestades hagi rahuldamist K.-T. Vähi suhtes tervikuna, oli põhjendatud K.-T. Vähilt hageja kasuks välja mõistmine õigusabikulu maksimaalselt 1465, 12 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kristjan-Thor Vähi palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ning kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja on seisukohal, et maakohus hindas vääralt asjas kogutud tõendeid ning tegi sellest tulenevalt ebaõigeid järeldusi ja kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme. Kostja leiab, et ei ole alusetult rikastunud, kuna tema sai 26 9990 krooni, hageja aga sülearvuti. Tähtsust omab asjaolu, et hageja sai oma omandisse ja valdusse sülearvuti koos vajalike kasutusjuhendite ja muude tarvikutega. Kostja vahetas ümber 3 sülearvutit. Vahepealse perioodil aga hageja kasutas nimetatud sülearvuteid. Kostja ei ole esimese astme kohtus väitnud, et sülearvuti ei kuulunud talle. Kostja väitis, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, so poolte vahel ei ole kokkulepitud konkreetsetes sülearvuti müügitingimustes. Siiski toimus tehing, mille tulemusel hageja sai sülearvuti ja kostja sai raha. Kostja on seisukohal, et asja ei ole võimalik kohaldada VÕS §-st 1028 lg 1 tulenevat regulatsiooni, kuna hagejal oleks raha tagastamist õigus nõuda ainult siis, kui ta poleks sülearvutit saanud. Hageja sai sülearvuti. Juhul kui see oli puudustega, siis oleks hagejal olnud õigus nõuda hinna alandamist või muude õiguskaitse vahendite rakendamist. Alusetu rikastumise sätted aga reguleerivad hoopis teist olukorda - olukorda, kus ainult üks pool on saanud mingi kauba või muu hüve, teine aga mitte midagi. Käesoleval juhul on mõlemad pooled saanud mingi hüve. Kostja on seisukohal, et tema poolt raha saamine oli õigusliku alusega sülearvuti eest. Kumbki kostja ei väitnud esimese astme kohtus, et nemad ei ole sülearvuti omanikud. Samas väitsid mõlemad kostjad, et nad pole hagejaga lepingut sõlminud. Faktiliselt ei olegi käesolevas asjas lepingut sõlmitud - kirjalik leping puudub. Samuti puudub kokkulepe enamuses sülearvuti müüki käsitlevates tingimustes. Sisuliselt on aga tehing toimunud — üks pool sai raha, teine arvuti. Sellest tulenevalt on kohatu käesolevas asjas rakendada VÕS 52. peatükist tulenevaid sätteid. Kostja on ka seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda intressi eeltoodud punktides toodud alustel. Kostja on raha eest saanud kauba, seega pole kostja alusetult rikastunud ega saadud raha alusetult oma valduses hoidnud. Sellest tulenevalt puudub tal ka kohustus tasuda hagejale intressi. Vastus apellatsioonkaebusele Anu Pihl vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.03.2007 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, mille kohaselt ta pidas 2003 aasta kevadel läbirääkimisi sülearvuti ostuks kostja Kristjan Thor Vähiga. Kristjan Thor Vähi nimetas soovitud omadustega sülearvuti hinna ja edastas hagejale oma isikliku pangakonto numbri,

4(5)

kuhu tuli tasuda sülearvuti eest. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja Kristjan Thor Vähi esindaja, et hageja pidas läbirääkimisi sülearvuti ostuks tema volitajaga. Kristjan Thor Vähi määras hinna ja andis oma arveldusarve numbri, kuhu sülearvuti eest raha kanda. Hageja kandis sülearvuti ostuhinna 26990 krooni kostja Kristjan Thor Vähi isiklikule arveldusarvele pangas. Arvuti edastas Kristjan Thor Vähi oma tuttava Urmas Käo kaudu hagejale. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ülaltoodu alusel on poolte poolt esitatud asjaolud, mis võimaldavad kohtul tuvastada müügilepingu sõlmimist ja tuvastada, kes on müügilepingu pooled. Seega pole põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole võimalik tuvastada müügilepingu sõlmimist, kuna kostja Kristjan Thor Vähi seda eitab. Poole arvamus asjas ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Seega maakohus pidanuks andma hinnangu kõigile hageja poolt hagiavalduses toodud asjaoludele ja hagile lisatud tõenditele. Samuti kostja poolt esitatud vastuväidetele. Maakohus seda ei teinud ja leidis, et lepingulise suhte olemasolu pole võimalik tuvastada, kuna kostja Kristjan Thor Vähi seda eitab. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nimetatud nõuetele otsus ei vasta ning see on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kostja leiab apellatsioonkaebuses põhjendatult, et maakohus, tuginedes VÕS §-dele 1028 lg 1 ja 2 ja 1035 lg 1, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kostja leiab õigesti, et hageja saanuks VÕS §-le 1028 lg 1 tugineda vaid siis, kui ta ei oleks kostjalt sülearvutit saanud. Ka leiab kostja Kristjan Thor Vähi kaebuses, et kumbki kostja pole kunagi väitnud kohtule, et nad ei ole hagejale üleantud sülearvuti omanikud, nad on vaid kinnitanud, et poolte vahel puudub kirjalik müügileping. Hageja ja kostja Kristjan Thor Vähi vahel küll toimus tehing, mille tulemusena sai kostja Kristjan Thor Vähi hagejalt raha ja hageja sai sülearvuti (kaebuse lk.3). Kuna maakohus pole poolte poolt esile toodud asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud tõenditele hinnangut andnud, siis tuleb otsus tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Poolte kaebeõigus oleks rikutud, kui esmakordselt annab asjas esile toodud asjaoludele ja esitatud tõenditele hinnangu ringkonnakohus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude taotlused kuuluvad läbivaatamisele maakohtus asja arutamisel.

R. Allikvere

U. Reinola

U. Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.