Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-21183
Tsiviilasi
JJ hagi AO vastu materiaalse ja moraalse kahju 501 230 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JJ(sünd.XXX a.,elukoht XXX) Kostja AO(ik XXX,elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
01.11.2007 a,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja JJ Kostja AO
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AO(ik XXX,elukoht XXX) 655 (kuussada viiskümmend viis) krooni JJ(sündinud XXX.,elukoht XXX) kasuks.
Kohtukulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt tunnistati Tallinna Linnakohtu otsusega kriminaalasjas 03.06.2005 a. kostja süüdi hagejale kehavigastuse tekitamises.21.09.2004 a. tõukas kostja trepikojas hagejat ,mille tagajärjel hageja kukkus ja sai vasaku reieluu kinnise kildluumurru.Hageja leiab,et seoses sellega on põhjustatud talle varaline kahju,mis täpsustatud nõude järgi moodustab 1230 krooni.Varaline kahju koosneb prillide maksumusest summas 75 krooni,karkude maksumusest summas 450 krooni,taksosõidu maksumusest summas 80 krooni,vajalike rohtude ostmiseks summas 125 krooni ja korteriukse väliskatte vahetamise eest summas 500 krooni.Hageja elas üle operatsiooni ,seoses millega oli ta sunnitud olema pikalt lamamisasendis,tuli taluda ebameeldivat vereülekande protseduuri,luumurru kohale paigaldatud stabiliseeriv plaadike piirab jala tõstmise kõrgust .Hageja leiab,et tema ukse rikkumine kostja poolt on tema solvamine ja ainult juba see asjaolu,et hageja pidi viibima haiglas ,on mõjunud tema psüühikale negatiivselt,mistõttu hindab temale tekitatud üleelamiste eest moraalse kahju suurust 500 000 kroonile.Kokku palub hageja ,tuginedes VÕS § 127-132 kostjalt välja mõista 501 230 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Hageja ei ole esitanud tõendeid materiaalse kahju olemasolu kohta.Tõendatud varalise kahju on nõus hüvitama .Hageja ei ole selgitanud ,milles seisneb hagejale tekitatud konkreetne moraalne kahju.Kriminaalasja menetluse käigus on kostja korduvalt vabandanud hageja ees ja avaldanud kahetsust hageja poolt provotseeritud intsidendi tagajärje pärast.Kohtuotsusega on hageja oma karistuse saanud.Kostja maksab siiani hageja ravikindlustuse eest.Hageja kehavigastus tekkis hageja enda käitumise tagajärjel.Kostja tõukas hagejat,kui hageja harjaga vehkides, takistas kostjat,tema abikaasat ja last temast möödumast.Kukkumise tagajärjel vigastas hageja vasema reie. Kostja leiab,et ta ei ole süüdi hagejale vigastuse tekkimises.Hageja käitumine põhjustas rüselemise ja hageja kukkumise,mille tagajärjel sai hageja vigastada ning kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis ,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et 21.09.2004 a. Tallinnas,XXX trepikojas poolte vahel tekkinud rüseluse käigus hageja kukkus ja tal tekkis vasema reieluu kinnine murd.Seda fakti kinnitab ka Tallinna Linnakohtu 03.06.2005 a.otsus käskmenetluses,mille kohaselt kostja tõukamise tagajärjel kukkunud hageja sai elule mitteohtliku tervisekahjustuse ja sellise tegevusega pani kostja toime teise isiku kehalise väärkohtlemise järgi kvalifitseeritava kuriteo. Hageja leiab,et kostja on süüdi talle kehavigastuse tekkimises ja kohustatud hüvitama materiaalse ja moraalse kahju,mida hageja hindab summas 501 230 krooni.
Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-41-05 p-des 28-30 on asunud seisukohale,et kriminaalmenetluses antud hinnang süü olemasolule või selle puudumisele ei ole tsiviilkohtumenetluses siduv,küll saab lugeda kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluses siduvalt tuvastatuks. Kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses.Tsiviilkohtumenetluses säilib kostjal võimalus tõendada oma süü puudumist. Seega tuleb kostja tsiviilvastutuse aluseks olevaid asjaolusid tsiviilkohtumenetluses tõendada ja hinnata. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja end hagejale kahju tekitamises süüdi ei tunnista ja leiab,et tegemist oli hageja poolt provotseeritud rüseluse tagajärjel hageja kukkumisel tekkinud vigastusega. Tõendamiskoormist asjaolude osas,millest nähtub,et kahju tekkimise põhjustas hageja enda tegevus,kannab kostja. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna poolt koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr.103 28.01.2005 a. nähtuvalt tuvastati hagejal Ida-Tallinna Keskhaiglas 21.09.2004 a. tervisekahjustus diagnoosiga :vasaku reieluu pöörlatevaheline killuline nihkega kinnine murd,mis võis tekkida tõukele järgnenud kukkumisel reie ülaosaga vastu kõva tömppinda.Ekspertiisiakti kohaselt tervisekahjustus ei olnud eluohtlik,alajäseme funktsioon on taastunud ,hageja kõnnib abivahenditeta,ei lonka. Hüvitatava kahju liigid on määratletud VÕS§ -s 128. Hageja leiab,et kostja on põhjustanud talle nii varalise kui mittevaralise kahju ning palub selle hüvitada. Kostja väidete kohaselt ei ole ta süüdi hagejale kehavigastuse tekkimises ,kuna selle põhjustas hageja enda käitumine.Varalise kahju tõendamisel hageja poolt ,on kostja nõus kulutused hüvitama. VÕS § 130 lg.1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud,ning täielikult või osaliselt töövõimetusest tekkinud kahju,sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kahjustamisest tekkinud kulud on eelkõige hageja tegelikud ravikulud. Eesti Haigekassa 06.06.2007 a. kirjast nähtuvalt tasub kostja Eesti Haigekassale hageja kehavigastuste raviks tehtud kulutusi summas 27 988.20 krooni. Kohus loeb põhjendatuks ja tõendatuks hageja nõude kehavigastusega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju karkude maksumuse 450 krooni osas,haiglast taksoga kojusõidu
krooni osas ja operatsioonijärgsel taastusperioodil vajalike ravimite (sidumisvahendid,valuvaigistid,leukoplast jne.) soetamise osas summas 125 krooni , kokku summas 655 krooni. Kuna kostja oli nõus hageja materiaalse kahju tõendatuse puhul selle hagejale hüvitama , leiab kohus ,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 655 krooni.
Hageja nõue tema prillide kaotamisest tekkinud kahjust ja korteri välisukse katte vahetamise vajadusest 575 krooni ulatuses ,tuleb jätta rahuldamata ,kuna hageja ei ole tõendanud väidetava kahju seost kehavigastuse tekkimisega. VÕS § 1050 lg.1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekkimise eest,kui ta tõendab,et ei ole kahju tekitamises süüdi,kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 128 lg.5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt,võttes arvesse kõiki asjaolusid ning lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. Kostja seletuste kohaselt suhtub hageja temasse vaenulikult. Seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja GR. Tunnistaja sõnul tuli tal korteriühistu esimehena korduvalt lahendada J ja O vahelisi konflikte.J kaebas ainult O peale,küll ei olnud ta rahul valgustuse ja elektrijuhtmete olukorraga ,süüdistas O tuletõrje kraanist vee varguses,esitas avalduse juhatusele perekond O ühistust väljatõstmiseks.J otsis tuletõrjekapist mingit seadet,mis väidetavalt oli paigaldatud O poolt ja suunatud J ukse suunas ja mis mõjuvat halvasti tema tervisele.Tunnistaja arvates on J kaebused põhjendamatud. Poolte seletused vigastusega lõppenud intsidendi kohta on erinevad. Hageja seletuse kohaselt oli tema korteri ukse taga kast justkui lõhkeseadeldisega.Mõne aja möödudes olid asjad koridoris laiali,mida ta hakkas harjaga kokku pühkima. Kostja tuli oma korterist, tõukas hagejat ja lahkus.Hageja kukkus ja sai kehavigastuse. Kostja seletuse kohaselt takistas hageja 21.09.2004 a. kostjat ja tema peret kodunt lahkumast,kuna oli väidetavalt kutsunud kostjale politsei.Kostja haaras kinni harjast,millega hageja vehkis ja toimunud rüseluse käigus kaotas hageja tasakaalu ning kukkus ,mille tagajärjel tekkis tal kehavigastus . Kostja seletust kinnitavad ka tunnistaja Inna Orlova ütlused. Tunnistaja IO ütluste kohaselt pühkis hageja 21.09.2004 a.järjekordselt prahti nende korteri ukse taha ,kostja võttis seinalt luua ja lõi sellega hagejat.Kui ta hiljem koos lapse ja kostjaga korterist välja tahtis minna ,takistas hageja põrandaharjaga veheldes nende möödumist hagejast.Kostja haaras harjast ,et tema koos lapsega saaks hagejast mööduda.Tekkis rüselus ja hageja kukkus.Tunnistaja sõnul on ähvardusi ja solvanguid hageja poolt olnud ka varem,kostja on pöördunud nii ühistu juhatuse kui politsei poole. Põhja politseiosakonna konstaabli teatisest 25.07.2003 a. nähtuvalt alustati hageja käitumise suhtes väärteomenetlus (tlk 66,67). Hageja agressiivset käitumist kinnitab ka hageja kohtule esitatud Tallinna Kiirabi poolt 05.10.2006 a. koostatud kiirabikaart,millest nähtuvalt sugulaste sõnade järgi on Psühhiaatriahaiglas arvel olev hageja agressiivne ning sugulased soovivad hageja paigutamist Psühhiaatriahaiglasse (tlk 70). Hinnates eeltoodut kogumis,leidis kohus ,et kehavigastus hagejale tekkis hagejast endast tulenevatest asjaoludest ,nimelt kehalise kontakti provotseerimisest hageja poolt.Hageja pidi teadma,et liigeseartroosi tõttu võis talle iga väiksemgi kukkumine põhjustada luumurru. Kohus leiab,et kostja ei pea hüvitama kahju, mida hageja oleks saanud oma tegevusega vältida.
Kohus,võttes arvesse asjaolusid,et kostja süü kehavigastuse tekkimises hagejale ei ole tõendatud,et Tallinna Linnakohtu jõustunud 03.06.2005 a. otsusest tulenevalt kuriteoga kahju ei tekitatud,et kostja tasub osade kaupa Eesti Haigekassale hageja ravikulusid summas 27 988.20 krooni,et kostja on nõus varalise kahju tõendatuse korral selle hagejale hüvitama,et kostja on hetkel töötu,tema ülalpidamisel on alaealine tütar,et hageja provotseeris intsidendi,mille tagajärjel tekkis kehavigastus,et kehavigastus on paranenud ,kostja toetub täiskoormusega vasakule jalale,kõnnib abivahendita,ei lonka ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest,leidis,et hageja nõue mittevaralise kahju saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul on ebamõistlik hagejal nõuda sellise kahju hüvitamist,mille tekkimist ta oleks ise enda mõistliku käitumisega saanud vältida. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 655 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 viimase lause kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega poolte kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.