Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-19499 17. detsember 2007, Narva
Kohtuasi
AS Narva Elamuvaldus hagi V.I vastu 981, 92 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Narva Elamuvaldus (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja: V.I (isikukood xxx, elukoht xxx) Lihtmenetlus
(üheksasada kaheksakümmend üks) krooni ja 92 senti. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-19499 kannab V.I. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetluse liik
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
25.07.2006.a esitas hageja Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse 981, 92 krooni nõudes, milles teatas, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis oma 29.08.2006.a määrusega hagi menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama. 02.11.2007.a määrusega määras kohus käesoleva tsiviilasja lahendamiseks lihtmenetluse, kuna hagihind on tunduvalt alla 20 000 krooni ning kohus pidas põhjendatuks lihtmenetluse määramist. Pooltele teatati, et nad võivad esitada asja lahendamiseks vajalikke taotlusi, dokumente ja tõendeid kuni 26.11.2007.a, kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.12.2007.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu ning et asja lahendab kohtunik Tamara Šabarova.
Tsiviilasi nr 2-06-19499
Kohtule 25.07.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt omanike üldkoosoleku otsusele oli hageja kuni 01.07.2004 elamu aadressil xxx haldaja. Vastavalt korteriomandiseaduse § 21 punktile 2 kuulusid elamu haldaja kohustuste hulka kaasomandi hooldus ja korrashoid. Vastavalt korteriomandi seaduse § 13 punktile 1 on kostja kohustatud maksma makse, millega kaasomandit maksutakse, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ja tasuma kõiki kaasomandi majandamise ja hoolduse kulusid. Elamu xxx haldaja ameti vastuvõtmisel kutsus hageja kokku korteriomanike üldkoosoleku nõudmisega sõlmida hooldusleping iga omanikuga. Kostja keeldus lepingu sõlmimisest, järelikult rikkus kohustust. Hageja esitas kostjale iga kuu arve täishoolduse eest. Täishooldustasu koosseisu kuulus põhihooldustasu, tasu kütte, külma ja sooja vee eest. Vastavalt täishooldustasu arvestuse õiendile moodustas kostja võlgnevus 01.07.2006 a. seisuga 981, 92 krooni. Võlaõigusseaduse § 76 lõike 1 kohaselt peab kohustus olema täidetud vastavalt lepingule või seadusele. Põhjendades oma nõuet Võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, Korteriomandi seaduse § 13 lg 1 ja 2, § 20 lg 1 ja § 21 lg 2 hageja palub mõista V.I-lt välja AS-i “Narva Elamuvaldus” kasuks võlgnevus summas 981, 92 krooni, samuti menetluskulud summas 250 krooni.
Kostja vastuse kohaselt (tl 16) ta haginõudeid ei tunnista. Lähtudes korteriomandseaduse § 13 lg 3 ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Seoses sellega on AS Narva Elamuvaldus hagis märgitud võlgnevus alusetu, kuna ei ole leidnud tõendamist ühegi dokumendiga. Hagiavaldusele lisatud dokumentides ei ole märgitud ajavahemikku, mille jooksul tekkis minu korteriomandi ja kaasomandi hooldamise võlgnevus hageja ees, samuti milliseid töid/teenuseid minule kui korteriomanikule osutati. Hagiavalduses viitab hageja xxx asuva kortermaja korteriomanikuga sõlmitud hoolduslepingule, kuid hagiavaldusele lisatud dokumentides selle koopia puudub. VÕS § 76 lg 2 iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Hagi on esitatud praktiliselt kõigi xxx asuva kortermaja korteriomanike vastu ja hagiavalduses puudub kirjalik dokument, mis tõendaks nõude esitamist võlgnevuse tasumiseks enne hagi esitamist ning nimetatud nõude kättesaamist. Seoses sellega palub kostja nõuda hagejalt kui xxx asuva kortermaja haldurilt ajavahemikult 01.09.2001.a-01.07.2004.a täiendavate kirjalike dokumentide esitamist hagiavalduses märgitud võlgnevuse tõendamiseks hageja ees. Juhul kui hageja ei esita nimetatud dokumente või siis üht neist palub kostja hagi mitte rahuldada ja kohtukulud jätta hageja enda kanda.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-06-19499
Viru Maakohus tegi 02. novembril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei asja arutamist kohtuistungil ega ka nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et korteriomanike üldkoosoleku 01.08.2001.a otsusega oli hageja kuni 01.07.2004 elamu aadressil xxx haldaja. Nimetatud asjaolu on tuvastatud Narvas, xxx asuva elamumaja korteriomanike 01.08.2001.a üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 6) et kostja võlgnevus hageja ees on seisuga 01.2006.a 981, 92 krooni. Tõend teenustasu arveldustest (tl 8). et kostja võlgneb ajavahemiku 05.2004.a - 01.2006.a eest hagejale 981, 92 krooni (tl 5). Tõend teenustasu arveldustest (tl 8). Tõendi alusel teenustasu arveldustest (tl 8) ja Narvas, xxx asuva elamumaja korteriomanike 01.08.2001.a üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 6) on tuvastatud, et hageja oli kostja omandis oleva korteri ja korteri mõttelise osa haldaja ja kostja võlgneb nimetatud teenuste osutamise eest 981, 92 krooni, mida kostja tasunud ei ole. Vastavalt korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega peab makseid tasuma kostja, kui tegemist on kulutustega, mis seonduvad AÕS § 75 lg 1 järgi elamu alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega. Elamule remondikulud ja hoolduskulud on reeglina hõlmatavad AÕS § 75 lg-ga 1. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust nõuda selle täitmist. Hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestusest (tl 8) nähtub, et võlgnevust summas 981, 92 krooni ei ole tasutud alates 2004.a maikuust. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-06-19499
Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 981, 92 krooni, korteriomandi ja korteriomandi juurde kuuluva mõttelise osa (kaasomandi) haldamise eest. Haginõuete rahuldamine on põhjendatud ka toimiku kirjalike materjalidega.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab V.I, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.