lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-20041/3

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-20041/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1294
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-06-20041

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Heli Käpp 17.detsember 2007.a. kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu 2-06-20041 IR hagi AR vastu 153 911,78 krooni saamiseks. Vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse osas, kirjalik menetlus Hageja IR(isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja AR(isikukood XXX; elukoht XX) Kostja lepinguline esindaja adv Helen Tomberg ( AB XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata IR’a taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks.
2.Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja IR’a kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Harju Maakohtu menetluses on IR’a 28.07.2006 hagi AR’i vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel rendileping eluruumi rendile andmise kohta 01.04.1995 – 30.11.1997.a. Hageja ja kostja vaheliste erimeelsuste tõttu toimus rendilepingu lõpetamine ja kostja poolt korteri vabastamine kohtuotsuse tulemusena. Otsusega mõisteti eluruum kostja ebaseaduslikust valdusest välja IR valdusesse. Kuna kostja ei vabastanud eluruumi vabatahtlikult, tõstis Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur TT kostja sundkorras välja 31.07.2006.a. Väljatõstmise aktis jäädvustas kohtutäitur väljatõstmise hetke üüritud korteri olukorra, mis ei vastanud üürilepinguga kostjale üleantud seisundile. Kostja poolt oli korter muudetud elamiskõlbmatuks, s.h. oli kostja eemaldanud korteri päraldised. Kostjale tutvustati väljatõstmise akti ning hageja nõudis kostjalt suuliselt kahjude hüvitamist, mida kostja ei ole siiani teinud. Korteri elamiskõlblikuks muutmiseks teostas hageja oma kuludega pisiremondi kokku summas

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

23 019,78 krooni. Hageja taotleb kostjalt hüvitist lõhutud seina asendamiseks, puuduvate uste asendamiseks, valesti ehitatud seina lammutamiseks ning taastamiseks ja pliidi ehitamiseks kokku summas 113 845 krooni. Hageja taotleb tema poolt teostatud remonttööde osas enda töökulu hüvitamist Statistikaameti 2004.a. keskmise netotunnipalga 42,61 krooni alusel kokku 400 töötuni eest 17 047 krooni. Kokku nõuab hageja kostjalt VÕS § 334 lg 1 ja 2 aluseltehtud kulutuste hüvitamisena, hüvitisena korteri taastamise eest algsesse seisundisse ning hageja tööde mahu maksumusena 153 911,78 krooni.

2.Kohtul õnnestus hagiavaldus kostjale kätte toimetada 29.10.2007.a. 22.11.2007 saabus kohtule kostja kirjalik vastus hagile ning taotlus vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise taotluse kohta. Kostja vastuse kohaselt hageja on ekslikult märkinud kostja väljatõstmise ajaks 31.07.2006.a., tegelikult tõsteti kostja välja 31.07.2003.a. Nimetatu nähtub ka hagiavaldusele lisatud sundkorras väljatõstmise aktist. Seega sai hageja üüritud asja tagasi 31.07.2003.a. Vastavalt VÕS § 338 lg-le 1 on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. VÕS § 338 lg 2 kohaselt algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Hageja sai asja tagasi 31.07.2003, seega aegus tema hüvitise saamise nõue 31.01.2004.a. Eeltoodu alusel kostja leiab, et 28.07.2006.a. esitatud hagi on aegunud. Kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist. Samuti esitas kostja hagile sisulised vastuväited ning aegumise kohaldamata jätmise korral palus jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.
3.23.11.2007 kohtumäärusega kohus määras hagejale tähtaja 10.12.2007 kostja aegumise vastuväite osas kirjaliku seisukoha andmiseks. Ühtlasi kohus määras kindlaks, et teeb aegumise kohaldamise taotluse osas kirjalikus menetluses vaheotsuse, mis tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 17.12.2007.a. kell 16.00.
4.Hageja sai kohtu 23.11.2007 kohtumääruse ja kostja vastuse kätte isiklikult 10.12.2007.a., s.o. samal päeval, kui oli hagejale määratud kirjaliku seisukoha andmise tähtpäev. Hageja esitas kirjaliku seisukoha 17.12.2007.
5.Hageja kinnitab, et sai asja tagasi oma valdusesse kostjalt 31.07.2003.a. Kostja oli korteris teinud omavoliliselt ümberehitust, kohtutäitur fikseeris väljatõstmise hetkel korteri seisukorra. Hageja asus koheselt tegelema korteri remondiga, kuid tal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et teostada remont seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Viimased kulutused remondiks tegi hageja 11.07.2006. Hageja ei saanud hagi esitamise tähtaega järgida mõjuval põhjusel, sest nõude aluseks olevate kulutuste lõplikku suurust ei saanud ette ennustada ja need selguvad alles remonttööde lõpuks. Remonttööd lõppesid 20.07.2007.a. Kohtusse pöördus hageja kohaselt, kui oli kulutuste osas saanud kokkuvõtte teha, esitades 28.07.2006.a. hagiavalduse. Hageja taotleb kohtult TsMS § 67 lg 1 alusel menetlustähtaja ennistamist ja aegumist mitte kohaldada ning jätkata kohtul asja menetlemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja esitas kohtule taotluse lahendada aegumise kohaldamise küsimus vaheotsusega.
8.Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest kohus pidas otstarbekaks lahendada aegumise kohaldamise küsimus vaheotsusega kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 452 lg 3 teisele lausele kohus teatas pooltele kirjalikus menetluses tehtava vaheotsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise kuupäeva, lahendi kuupäev avalikustati ka Harju Maakohtu veebilehel. Menetlusosalised on kohtumääruse kätte saanud ning vaheotsuse kirjalikus menetluses tegemisele vastuväiteid ei ole esitanud.
9.Uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, kohus leidis, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tugineb asjaolule, et kostja tagastas hagejale elamiskõlbmatuks muudetud eluruumi, s.o. tagastas üüritud eluruumi oluliselt halvemas seisundis, kui see oli kostjale üürile andmise hetkel.
10.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 – 3 sätetele aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lg 1 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest.
12.Hageja taotleb hagi esitamise tähtaja ennistamist. Kohus leiab, et taotlus on alusetu ja jätab selle rahuldamata. Hageja on ekslikul seisukohal, et VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaeg on menetlustähtaeg. Ülalviidatud normis sätestatud üüritud asja halvendamisest tuleneva üürileandja hüvituse nõude esitamise tähtaeg on materiaalne tähtaeg, s.t. tähtaja möödumisel nõue lõpeb. Seda tähtaega ennistada ei ole võimalik.
13.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on hagiavalduses ekslikult viidanud, et kostja tõsteti sundkorras välja 31.07.2006.a. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagi on esitatud 28.07.2006, s.o. kolm päeva enne väidetavat väljatõstmist. Hagiavaldusele lisatud sundkorras väljatõstmise aktist (t.l. 25-26) nähtub samuti, et akt on koostatud 31.07.2003.a. Akti kohaselt 31.07.2003 oli korter asjadest vabastatud, kostja AR andis üleantud korteri võtmed kimbus 2 tk kohtutäiturile. Sundkorras väljatõstmise juures viibis akti kohaselt ka hageja IR, kes on aktile andnud allkirja võtmete 31.07.2003 kättesaamise kohta. Samuti on hageja avalduse alusel akti kantud loetelu üleantud korteris esinevate puuduste ja puuduvate asjade kohta. Eelnevast järeldub, et IR sai korteri valduse tagasi 31.07.2003 ja samal päeval ta vaatas korteri üle. Seega VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud 6 kuuline aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.07.2003.a. ning hageja nõue kostja vastu üüritud asja kahjustamise eest hüvitise saamiseks aegus 31.01.2004.a.
14.Hagi asjaoludest ja hagile lisatud tõenditest, samuti kostja vastusest nähtuvalt ei esine käesolevas tsiviilasjas ka ühtegi seaduses sätestatud asjaolu (näiteks kostja poolt kohustuse tunnustamine, läbirääkimised hageja ja kostja vahel vms), mille tõttu hagi aegumine oleks peatunud või katkenud. Hagiavalduses hageja märgib, et teatas kostjale kohtutäituri juuresolekul suuliselt hüvitise nõudmisest korteri elamiskõlbmatuks muutmise eest, kuid kostja ei asunud korterit parandama ega ole siiani tasunud hüvitist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 28.07.2006.a. esitatud hagi on aegunud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
15.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei hinda kohus hageja nõuet sisuliselt ega käsitle eluruumi seisundit ja nõude põhjendatust puudutavaid poolte väiteid.
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le1 kohus esitab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja