AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi Ixxx Lxxx vastu 2 510,29 krooni võlgnevuse nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
17. detsember 2007.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ixxx Lxxx`lt (isikukood Xxxx, elukoht: Xxxx) AS-i KOHTLA-JÄRVE SOOJUS (registrikood xxx, asukoht xxx, arveldusarve nr. 221010568777 Hansapank) kasuks võlgnevus 1 564 (üks tuhat viissada kuuskümmend neli) krooni 12 senti.
3.Jätta hageja menetluskulud 62.30% ulatuses kostja Ixxx Lxxx kanda ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
4.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.05. juulil 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest kostjale kuulunud korteris Xxx. Kostjale on välja
1 (4)
2-07-25048 saadetud pretensioon, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
2.Poolte vahel 26.08.2003. sõlmitud kokkuleppes tunnistas kostja kogu võla olemasolu ja kohustus selle tasuma osade kaupa. Samuti kohustus kostja tasuma õigeaegselt tasumata summalt viivis 0.07% päevas.
3.Hageja palus vastavalt KOS § 13, VÕS 76 lg1 välja mõista kostjalt seisuga 01.06.2007.a tekkinud soojusenergia võlgnevus summas 2 510,29 krooni ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.31. juulil 2007.a esitatud vastuses kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt viitab hageja poolte vahel 26.08.2003.a sõlmitud kokkuleppele nr. ID454399, mis muudeti 02.09.2003.a. Kostja on nimetatud kokkulepetega võetud kohustused täitnud juba 2003.a-2004.a.
5.Alates 2003.a augustist on kostja korteris gaasiküte. Kostja teavitas hagejat soojussüsteemi muutustest 26.08.2003.a, esitades vastavad dokumendid hageja Ahtme teeninduspunkti. Hageja nimetatud akti ei tunnistanud. Kostja esitas taotluse Xxx linnavalitsusele, kes 16.12.2003.a korraldusega nr. 1876 andis nõusoleku kostja korteri soojussüsteemi muutmiseks. Hageja jätkas arvete esitamist täismahus, 04.12.2003.a esitas ta arve 309543 summas 453,40 krooni ja 07.01.2004.a - arve 333579 summas 583,40 krooni, kokku 1 036,80 krooni. Kostja leidis, et hageja oleks olnud õigus esitada nimetatud arved lähtudes korterit läbiva torustiku soojuskuludest 6.7% kogusummas 65,10 krooni.
6.Kostja tunnistas võlgnevust summas 1 538,59 krooni (2 510,29 – 1 036,80 + 65,10) ja nõustus kirjaliku menetlusega või kokkuleppe sõlmimisega.
HAGEJA SEISUKOHT
7.09. novembril 2007.a esitatud vastuses hageja ei nõustunud kostja väidetega ja kostja vastusele lisatud OÜ Tammiku Maja 29.08.2003 aktiga. Kuna kostja ei tellinud lisakoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse määramise kohta ekspertiisi, siis ei teostanud hageja ka ümberarvestust. Hageja esindaja palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 2 510.29 krooni ja menetluskulud ning lahendada hagi kirjalikus menetluses..
MENETLUSE KÄIK
8.12. novembril 2007.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks.
9.21. novembril 2007.a esitas kostja täiendavad selgitused hageja 31.07.2007.a vastusele. Kostja leidis, et OÜ Tammiku Maja 29.08.2003.a akt on ametlik dokumentaalne tõend. OÜ Virgas paigaldas kostja korterisse alternatiivküttesüsteemi ja teostas kõik vajalikud arvestused soojuskoormuse muutmise kohta. Kostja palus teha ümberarvestus kahe hageja poolt esitatud arve suhtes. Kostja tunnistas, et hagi esitamise põhjuseks on kostja võlgnevus, kuid võttes arvesse hageja poolt esitatud ebakorrektseid andmeid, palus jagada kohtukulud poolte vahel võrdselt,
2 (4)
2-07-25048
10.Kohus edastas kostja täiendava vastuse hagejale, millele hageja omapoolset seisukohta ei esitanud. Täiendavaid tõendeid enne lahendi tegemist hageja esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Jõhvi notar Tiit Juse juures 11.06.1996.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas kostja kolmetoalise korteri üldpinnaga 63.00 m2, asukohaga Xxxx. Omandiõigus korterile tekkis erastamise teel (t.lk. 7). Hagiavalduse ja selle juurde lisatud keskkütte arvelduste kohaselt kuni 17.01.2005.a esitas hageja kostjale arveid, millest kostja on jätnud tasumata 2 510.29 krooni (t.lk. 8, 29-33). Kuigi kostja vaidleb hagile vastu, tegelikult kostjal ei ole vaidlust hageja poolt teenuste osutamise ja võlgnevuse tekkimise üle. Vaidlus on vaid tekkinud võlgnevuse suuruse üle, kostja leiab, et hageja ei oleks tohtinud esitada talle 2003 detsembri ja 2004.a jaanuari kuude eest arveid täies ulatuses, sest kostja ei ole hageja teenuseid täies ulatuses kasutanud.
13.Tõendi mõiste on sätestatud TsMS §229, mille 1 lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. OÜ Tammiku maja poolt 26.08.2003.a koostatud akti nr 854 kohaselt kostja korteris xxx on vastavalt projektile paigaldatud gaasikütte (t.lk. 26). OÜ Virgas poolt 26.08.2003.a koostatud gaasipaigaldise sertifikaadi järgi paigaldati kostja korterisse gaasikattel Elexia (t.lk. 107).
14.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS 231 lg1). Osutatud teenuste eest võlgnevuse nõudmiseks hagi esitamise lasub tõendamiskoormis hagejal.
15.Kohus ei nõustu 09.11.2007.a esitatud vastuses aset leidnud hageja väitega, et kuna kostja ei tellinud lisakoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse määramise kohta ekspertiisi, siis ei teostanud hageja ka ümberarvestust. OÜ Virgas poolt 2003.a koostatud küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse kohaselt pärast küttesüsteemist väljalülitamist korteri Xxx kütmiseks kuuluv jääkpind on 4.2 m2 või 6,8% endisest pinnast (t.lk.103-107). Sellest jääkkoormusest on lähtunud hageja 2004.a alates arvete esitamisel, sest arvetel on näidatud köetava üldpinna suuruseks 4.2 m2 (t.lk. 42, 44-46). Hagiavaldusest ega hageja vastusest ei ole võimalik välja lugeda, miks alles 2004.a nõustus hageja kostjale lähtudes soojuse jääkkoormusest arvete esitamisega ning miks varasema perioodi suhtes ei tohtinud hageja seda teha. Kuna tegelikult kostja loobus keskküttest ja paigaldas alternatiivküttesüsteemi 2008.a augustikuus, st. enne kütteperioodi algust, siis ei saanud kostja enam hageja teenuseid täies mahus kasutada.
16.29.12.2003.a esitas hageja kostjale arve nr 309543 summas 430 krooni, s.h soojusenergia jaotamise teenuse maksumus 10.80 krooni ning 26.01.2004.a arve nr 333579 summas 583.30 krooni, s.h soojusenergia jaotamise teenuse maksumus 10.80 krooni, kokku kahe kuu eest 1 036.80 krooni (t.lk. 40, 41). Arved on esitatud lähtudes korteri köetavast üldpinnast 61 m2.
3 (4)
2-07-25048 Lähtudes soojuse jääkkoormusest 6.8% või 4.2 m peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt 2003.a detsembri ja 2004.a jaanuari kuude eest vaid 90.63 krooni (442.59 + 572.61) x 6.8% + 10.80 x 2). Kohus ei vähenda soojuse jaotamise teenuse maksumust, sest selle teenuse peab hageja osutama sõltumata kasutatud soojusenergia mahust ja jaotamise teenuse eest peab kostja maksma täies ulatuses. Ülejäänud kuude eest tekkinud võlgnevuse 1 473.49 krooni (2 510.29 - 1 036.80) üle kostjal vaidlust ei ole. Selles osas kostja on võtnud hagi õigeks, mistõttu vastavalt TsMS §440 lg1, 444 lg1 alusel tuleb hagi rahuldada.
17.Soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestuse järgi kostja võlgnevused algavad alates oktoobrist 1999.a (t.lk. 29-33). Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud eluruumide erastamise seaduse §151 lg2 teisest lausest ning korteriühistuseaduse alates 29.11.2000.a kehtima hakanud §151 lg1 teisest lausest lähtudes lisaks hooldus- või majapidamiskuludele pidi eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.
18.Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Jättes tarbitud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK §477 lg6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale tegelikult osutatud teenuste eest, mistõttu kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 1 564.12 krooni (90.63 + 1 473.49) ulatuses, mis on 62.30% hagist. Kohtukulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja on taotlenud kohtukulude võrdelt jagamist. Kuna hagi esitamine oli tingitud kostjal võlgnevuse tekkimisega ja hagi rahuldatakse osaliselt, siis TsMS §163 lõike 1 esimese lause alusel kohus jätab hageja menetluskulud 62.30% ulatuses kostja kanda ning jätab kostja menetluskulud tema enda kanda.
20.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 403, §404, §434, §436, §438, §440, §442, §452 lg1, §453 lg1, lg2, §468 lg1, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.