Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ene Tsefels
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2007.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-12201 (endine number 2/24-7765/05)
Tsiviilasi
OÜ A hagi SS vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja Külliki Tammik (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) kostja SS(isikukood XXX, elukoht XXX).
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Samas on teade lepingu lõpetamise, nõude loovutamise teatis ja võlateatis saadetud sellele aadressile. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 24.04.2007.a. toimunud kohtuistungil määras kohus, et edaspidi jätkatakse tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus on teinud 15.10.2007.a. kohtumääruse (t lk 61), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 19.11.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 17.12.2007.a. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma tekkinud võlgnevuse kokku summas 1 583,60 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 08.03.1998.a. sõlmitud Q GSM leping nr 10022272. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 791,80 krooni ja viivise summaks 791,80 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu summas 1 147 krooni. Hageja lõpetas 30.11.1999.a. kostjaga Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 9.2. kohaselt ühepoolselt lepingu, seoses kostjapoolsete kohustuste rikkumisega, esitades kostjale 05.05.2005.a. võlateatise nr 36610 summas 3 137,51 krooni, mille moodustavad: telefonimaksed summas 380 krooni, kõneteenused summas 411,80 krooni ja viivis summas 2 345,71 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud arvetega (t lk 37-40) on tõendatud asjaolu, et kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus. Kostja nimetatud väidet ühegi tõendiga ümberlükanud ei ole. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks, vastavalt arvete väljatrükkidele ning Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, välja mõista põhivõlg summas 791,80 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60.00 krooni. Viisisearvestusele ning viivissummale ei ole kostja vastu vaielnud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 791,80 krooni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1 583,60 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 79,18 krooni. Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale menetluskuludeks 219,80 krooni.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.