Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostja arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXX väljavõttelt nähtub, et kontole on 13.08.1997 laekunud 78 000.- krooni, millest kostja on 14.08.1997 sularahas välja võtnud 77 500.- krooni, sooritades seejärel 14.08.1997 pangakaarti kasutades rea sularaha väljavõtu tehinguid sularaha automaatidest, mille tulemusena ületas 1997 aasta augustis välja võetud summa konto vahendite jäägi 77 539.- krooni võrra. Lepingu kohaselt kohustus kostja konto omanikuna tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sealhulgas summad, mis selguvad ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kostja ei ole pangale kaarditehingute eest tasunud, mistõttu arvelduskonto on senini negatiivne 77 539.- krooni ulatuses. Hageja palus esitatud hagis välja mõista kostjalt võlgnevuse ja kohtukulu riigilõivu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt: 1) Eesti Vabariik ei ole varalised kohustused erastamislepingu Lisa C varalisi kohustusi täitnud. Vastavalt lisale C välistatud maksuvõlad ei kajastu AS VKD kohta peetavas maksuarvestuse isikukontoridadel kohustuste muutusena. 2) Erastamise hetkel ei vastanud RAS VKD aktsiakapital erastamislepingu lisaks oleva põhikirja sätetele. Vastavalt põhikirja p 11 pidi aktsiakapital olema võrdne ettevõtte varade bilansilise väärtusega. Tegelik varade seis ei vastanud põhikirja nõuetele ja oli oluliselt väiksem erastamiselepingu lahutamatuks osaks olevas raamatupidamisbilansis kajastatuga. Vastavalt KPMG E koostatud kokkuvõttele aastaaruande audiitorkontrollist seisuga 31.12.1995.a. ei vastanud aktsiaseltsi seadusega sätestatud nõuetele. 3) Erastamislepingu sõlmimise tulemusena muutus võimatuks RAS VKD põhivara (külmutusvagunite) kasutamine põhikirjalise põhitegevusala jätkamiseks. 4) K on püüdnud erastamislepingust tulenevaid probleeme lahendada läbirääkimiste teel Eesti Erastamisagentuuri ja selle õigusjärglase – Rahandusministeeriumiga. Hagiavaldusele lisadena lisatud K kirjadele

ümbervahetamist vastava kvaliteediga asja vastu, 2) või ostuhinna vastavat alandamist, 3) või asja puuduste tasuta kõrvaldamist müüja poolt või ostjale kulutuste hüvitamist nende parandamiseks, 4) või lepingu lõpetamist koos kahjude hüvitamisega ostjale. TsK § 252 lg 1 sätestas, et kui müüdud asja puudusi ei olnud enne asja üleandmist ostjale müüja poolt tingimuseks seatud, on ostjal õigus esitada müüjale pretensioon nende puuduste osas viivitamatult pärast nende avastamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates asja üleandmise päevast, puuduste kohta ehitises aga mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, arvates ehitise üleandmise päevast ostja valdusse, kui ehitise üleandmise päeva on võimatu kindlaks määrata või kui ehitis oli ostja valduses enne ostu-müügi lepingu sõlmimist, siis päevast, mil leping kehtestatud korras sõlmiti. Pooltevahelise kirjavahetusega ja korduvate lepingu muutmise lepingutega on tõendatud, et kostja esitas hagejale regulaarselt pretensioone müüdud aktsiate aktsiakapitali mittevastavuse osas, hageja esitas kostjale nõudeid müügihinna tasumiseks sh. tegi pankrotihoiatusi, kui kostja lepingus märgitud hinda ei tasu, millest lähtuvalt muutsid pooled nendevahelist müügilepingut korduvalt. Lepingu korduvatele muutmistele vaatamata jättis kostja pärast 01.12.1999 tehtud makset maksekohustuse täitmata ja jätkas müüjale asja puudustest tulenevate pretensioonide esitamist. Samas jättis kostja muuhulgas kasutamata TsK §-s 251 p 4 sätestatud õiguse nõuda lepingu lõpetamist, kui asja puudused ei võimaldanud selle eesmärgipärast kasutamist. Kohus on seisukohal, et kostja asja ostjana kaotas õiguse pärast TsK §-st 252 lg 1 sätestatud tähtaega müüjale müüdud asja puuduste osas pretensioone esitada ning tal tuleb tasuda, vastavalt lepingus ja lepingu muutmise lepingutes kokkulepitule, asja müügihind. Hageja arvestuse kohaselt on kostjal seisuga 14. juuli 2006.a erastamislepingust täitmata kohustusi kogusummas 65 458 934,31 krooni, millest 25 199 996,00 krooni on põhivõlg, 14 145 597,93 krooni intressid ja 26 113 340,38 krooni viivised. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhisummani, seega on hageja nõue kostja vastu kokku 64 545 589,93 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 64 545 589,93 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja taotles kohtuistungil aegumise kohaldamist nõuetele kuni 01.10.2003. TsÜS § 167 lg sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine on peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Vaidlust ei ole selles, et kostja lepingus märgitud tähtajal ja suuruses müügihinda ei tasunud ning, et viimase makse tegi ta 01.12.1999. Müügihinna alandamise, maksetingimuste muutmise, kohustuse vähendamise või nendest vabastamise või ka kostja väidetavate kahjude hüvitamise üle kestsid poolte vahel läbirääkimised ja kirjavahetus poolte väidete ning kohtule esitatud tõendite kohaselt 1997 aasta veebruarikuust kuni 2004 aasta detsembrikuuni. TsÜS §-dest 167 lg 1 ja 168 lg 1 tulenevalt on läbirääkimiste perioodil nõude aegumine peatunud ning seda aega ei arvestata aegumistähtaja hulka. Hagi esitati kohtule 17.07.2006, seega ei ole hagi aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud kostja AS K.

Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.