Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2007.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-11307
Tsiviilasi
xxx AS-i hagi xxx, xxx ja xxx vastu solidaarselt 125 800 krooni ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja xxx AS (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepingulised esindajad Liisa Saamot ja Juhan Raudam (elektronpost xxx); kostja 1 xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja 2 xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja 3 xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
26.11.2007.a avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Juhan Raudam Kostjad xxx ja xxx
62 924.82 krooni, sissenõutavaks
muutunud tasumata intress 17 531.78 krooni, viivis kuni 21.03.2007 summas 30 758.44 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 2 000 krooni.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.12.2007). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx AS esitas kohtule 26.03.2007 hagi xxx, xxx ja xxx vastu solidaarselt 125 800 krooni väljamõistmiseks, millest tagastamata krediidisumma 62 924.82 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 17 531.78 krooni, viivis 30 758.44 krooni, leppetrahv 12 584.96 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 2 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,25 % päevas alates 21.03.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kostjaga 1 14.04.2005 krediidilepingu nr 0500384/25kk. Lepinguga andis hageja kostjale 1 krediiti 65 000 krooni. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli kostja 1 kohustatud maksma hagejale intressi 26.99% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr K1.4. Hageja sõlmis kostjaga 2 ja kostjaga 3 15.04.2005 käenduslepingud põhivõlgniku ja hageja vahel 14.04.2005 sõlmitud krediidilepingu nr 0500384/25kk tagatisena. Käenduslepingute kohaselt on mõlema käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 235 570 krooni ning käenduse tähtajaks 01.05.2013. Põhivõlgnik ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja saatis 21.02.2006 ja 13.06.2006 kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused. Hageja ütles 04.09.2006 lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja käendajaid 04.09.2006 nõudekirjaga. Enne lepingu sõlmimist avaldas kostja 1, et sõlmib krediidilepingu oma olemasoleva majandustegevuse raames. Seega ei ole tegemist tarbijaga. Lepingu järgi on kostjate poolt tagastamata krediidisummaks 62 924.82 krooni. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on summas 17 531.78 krooni. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel on krediidilepingute puhul viivise määraks 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas. Lepingu ülesütlemisel 04.09.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 811.20 krooni. Hageja on arvestanud nõudelt viivist alates 05.09.2006 kuni 21.03.2007 summas 31 147.79 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet summani 30 758.44 krooni ning alates 21.03.2007 palub välja mõista viivis kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 376 alusel. Hageja on arvestanud kostjatele leppetrahvi 12 584.96 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulusid 2 000 krooni. Kostjad 2 ja 3 ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale kostja 1 lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad.
Kostja 1 ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kostjad 2 ja 3 vaidlesid hagile istungil vastu. Sisulisi vastuväiteid hagile kostjad ei esitanud.
Kostja 1 istungile ei ilmunud. Kostja oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast (t lk 81-82). Kohus arutas kohtuistungil asja kostja 1 osavõtuta sisuliselt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 14.04.2005 krediidilepingu nr 0500384/25kk, mille kohaselt sai hageja krediiti 65 000 krooni intressimääraga 26,99% aastas. Lepingule kohaldatakse üldtingimusi K 1.4 (t lk 6-11).
Hageja on sõlminud kostjaga 2 ja kostjaga 3 15.04.2005 käenduslepingud, mille p 1 kohaselt võtab käendaja endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja 1 vahelisest krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 235 370 krooni (t lk 12-15). VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Käenduslaenu taotluse kohaselt on kostja 1 märkinud laenu otstarbeks olemasoleva majandus- või kutsetegevuseks. Seega puudub alus kohelda lepingut sõlminud poolt tarbijana, kuna leping on sõlmitud ettevõtlusega tegelemiseks. 04.09.2006 teatisega on hageja lepingu üles öelnud, kuna kostjad ei ole täiendava tähtaja jooksul krediidilepingut täitnud (t lk 16-27). Kostjad ei ole krediidilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Seega on krediidileping lõppenud hageja poolt ülesütlemisega. Kostjad ei ole vaidlustanud, et krediidilepingu alusel on tagastamata krediidisumma 62 924.82 krooni. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt on käendaja kohustatud täitma krediidisaaja kohustused krediidiandjale ühe nädala jooksul peale krediidiandjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamist. Hageja on käendajaid kirjalikult teavitanud 29.01.2006 kirjaga tasumata summadest (t lk 17-18). Kostjad ei ole põhivõlgnevust hagejale tasunud. Hageja on arvestanud põhivõlalt intressi summas 17 531.78 krooni. Kostjad ei ole intressi arvestust vaidlustanud. Pooled on kokku leppinud intressi määras 26,99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Sellest tulenevalt kuulub intressi nõue summas 17 531.78 krooni rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt viivise tasumist summas 30 758.44 krooni perioodi 05.09.2006 kuni 21.03.2007 eest. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksemisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Kuna eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja 1 näol ei olnud tegemist tarbijaga, on hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel viivise määraks 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas (t lk 28). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kuna tõenditest tulenevalt olid kostjad põhivõla tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 30 758.44 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt leppetrahvi 12 584.96 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 6.3, mille kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et krediidileping lõppes lepingu ülesütlemisega. Lepingu ülesütlemise 04.09.2006 teatises, mis on saadetud kõikidele kostjatele, on hageja nõudnud leppetrahvi (t lk 2527). Seega on hagejal õigus leppetrahvi nõuda. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmisega seotud kulusid 2 000 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 2 000 krooni osas rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on hagiavalduses viivist arvestanud kuni 21.03.2007, tuleb viivis välja mõista alates 22.03.2007. Sellest tulenevalt kuulub hagi kostjatelt solidaarselt 125 800 krooni ja alates 22.03.2007 arvestava viivise väljamõistmiseks rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda vastavalt TsMS § 165 lg 3. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.