Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18396 ( endine nr 2/33 -24885/05)
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
14. detsember, 2007, Tallinn
Kohtuasi
VP(ik XXX, elukoht XXX) hagi EEAS (reg kood XXX, asukoht XXX) vastu lepingu nõuetekohase täitmise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
20.11.2007
Menetlusosalised
Hageja: VP Kostja EEAS, esindaja Karin Lehari, XXX
Liili Lauri
Resolutsioon Jätta VP hagi EE AS vastu rahuldamata
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja VP ja kostja EEAS 09.04.2001 võrguühenduse kasutamise lepingu, mille p 1 alusel võrguettevõtja kohustus võrguühenduse ehitama ja tagama
võrguühenduse kasutamise võimaluse lepingus sätestatud tingimustel. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku, et võrguühenduse aadressiks on XXX, XXX ja liitumispunkt paikneb hoone otsaseinal. Hageja mõistis lepingutingimusi ja tema tahe oli lepingu sõlmimisel sellises tähenduses, et liitumiskilp paigaldatakse tema ridaelamu XXX, XXX otsaseinale. Mõõtepunktis ei ole lepingus eraldi kokku lepitud. Enne liitumislepingu sõlmimist asus mõõtesüsteem XXX ridaelamus. Ridaelamu XXX, XXX on iseseisvalt kinnistatud, eraldi maa-ala ja krundiga. Sarnaselt sellele ridaelamule on ka ülejäänud ridaelamud Kuu 13-2. 13-3, 13-4, 13-5, 13-6, 13-7 ja 13-8 iseseisvalt kinnistatud. XXX, XXX ridaelamu on kinnistatud vastavalt kinnisturaamatu väljatrükile 03.08.2000 ja kinnistu plaanile. Võrguettevõtja ehitas võrguühenduse ja tagas võrguühenduse kasutamise mittekohaselt, rikkudes sellega sõlmitud lepingut, ehitades võrguühenduse aadressil XXX asemel XXX ridaelamu otsaseinale. Kuna tegemist on hagejale võõra kinnistuga, puudub tal õiguspärane juurdepääs võrguühendusele ja sama kohta paigaldatud mõõtepunktis asuvale mõõtesüsteemile, seega kontrollida elektrienergia tarbimist. Võrguettevõtja poolt ehitatud võrguühendusest kuni XXX ridaelamu läbib kaabel kõiki kinnistuid elamute keldrites. Hagejal puudub õigus ja võimalus kontrollida elektrienergia kasutamist teiste isikute poolt nende omandis ja valduses. Omandi üleminek eeldab AÕS § 92 alusel valduse üleandmist. AÕS § 32 sätte kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Antud juhul ei saa hageja liitumispunktis ja mõõtepunktis elektrienergia, kui asja valdust, kuna ta ei saa tegelikku valdust asjale. Tegeliku valduse elektrienergiale saab ta alles XXX kinnistul. Sellest tulenevalt on kostja teinud võimalikuks liitumispunktist ja mõõtepunktist läbiva elektrienergia kasutamise ka teistele kinnistute omanikele, kus kaabel läbib. Kostja poolse tõlgenduse ebamõistlikkust kinnitab vaidlus elektrienergia tarbimise üle, kus kostja nõuab mõõtepunktis läbitud elektrienergia eest hagejalt tasu, kuigi hageja ei ole seda tarbinud. Võrgueeskiri § 34 lg 1 ja 2 näeb ette liitumispunkti, kas liitujale kuuluva maa-ala vahetus läheduses või maa-ala asuvas liitumiskilbis, kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või tarbija krundil või krundi piiril asuva alajaama jaotusseadmes. Hageja leiab, et seega on elektrituruseaduse ja võrgueeskirja mõtte kohaselt liitumispunkt seotud liitujale kuuluva maa-ala või krundiga, kas sellel või selle vahetus läheduses, mitte aga 7 kinnistut eemal asuval 3-ndale isikule kuuluval kinnistul. Hageja on keeldunud võrguettevõtja poolt ehitatud võrguühenduse vastuvõtmisest ja nõudnud lepingukohast täitmist. Võrguettevõtja vaidleb vastu ja keeldub võrguühenduse tagamisest nii tulenevalt sõlmitud lepingust, kui ka võrgueeskirja § 34st. Hageja leiab ka, et hagejal ei ole majanduslikult konkureerivat võimalust osta elektrienergiat teiselt müüjalt. Seetõttu kostja, turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana, kuritarvitades oma sellist seisundit soovib lepingu sellise tõlgendamisega panna hagejat elektrienergia tarbijana ebasoodsasse olukorda ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisega. Ebasoodne olukord avaldub selles, et XXXridaelamu omanikel sh hagejal puudub võimalus kehtestada täielikku võimu müüdava elektrienergia kasutamise üle kostja poolt väljaehitatud mõõtepunktist. See aga võimaldab ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist kolmandate isikute poolt, mis on juba aset leidnud. Lääne Politseiprefektuuri XXX Politseiosakonnas on alustatud kriminaalmenetlust asjaolus, et läbi kostja poolt väljaehitatud XXX liitumispunkti on kasutatud ebaseaduslikult elektrienergia t vastavalt EE Poolt esitatud arvetele 4037 kWh ulatuses. Et vältida elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist ei näinud hageja muud võimalust, kui ühendas 17.03.2005 XXX võrguühenduse lahti, seega puudub hetkel hagejal võimalus elektrienergia kasutamiseks. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelvalveaktist selgub, et aastatel 2001-2006 ohustas elektripaigaldis selle ettenähtud otstarbel kasutamise korral inimest, vara ja keskkonda, see aga on tarbijakaitse seaduse § 3 alusel tarbija põhiõiguste
rikkumine. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes VÕS § 29, 100, 101 lg 1 p 1, võrgueeskiri § 34, palub hageja kohustada võrguettevõtjat kostjat EEAS-i täitma XXX, XXX ridaelamu elektrienergiaga varustamisel võrguühenduse kasutamise lepingut nr 220000000087 lepingukohaselt, ehitades liitumispunkti ja mõõtepunkti välja XXX, XXX hoone otsaseinal. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja tahe kostjaga lepingu sõlmimisel oli, et liikumiskilp paigaldatakse tema ridaelamu XXX, XXX otsaseinale. Kuna elamu näol on tegemist ridaelamuga, mis on reaalosadeks jagatav, siis on ridaelamuboksid iseseisvalt kinnistatud, seega rikkus kostja hageja sõnul lepingut, ehitades võrguühenduse aadressi XXX asemel Kuu 18-8 ridaelamuboksi otsaseinale. Kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud tõenditega ei ole tõendatud hageja poolt väidetud kostjapoolne lepingu rikkumine. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt paikneb liitumispunkt liitumiskilbis tarbijapoolsetel väljundklemmidel peale arvestit. Alates ridaelamu ehitamisest tänase päevani on XXXridaelamubokside liitumiskilp asunud ühes ja samas asukohas, ühises kilbis hoone otsaseinal. 2001.a. soovisid XXXridaelamu reaalosade omanikud ühise arvesti asemel iga tarbimiskoha elektrienergiaga varustamiseks individuaalse arvestussüsteemi paigaldamist. Kostja leiab, et omapoolsed kohustuse lepingust tulenevalt täitnud ning hageja nõue on alusetu. Kostja ei ole ka nõus hageja väitega, et poolte vahel sõlmitud leping kuulub ühepoolselt muutmisele üksnes lepingus endas või seaduses ettenähtud juhtudel, kuivõrd lepingu tüüptingimuste kohaselt muudetakse lepingu tingimusi poolte kokkuleppel, mis aga poolte vahel puudub. Kostja hinnangul on hagejal vaba juurdepääs liitumispunktile ning mõõteseadmele. Kostja peab esitatud hagi aegunuks. Kostja arvates pidanuks hageja oma väidetavast rikkumisest teada saama hiljemalt 12.04.2002.a., hagi esitamise tähtaeg lõppes seega 12.04.2005.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooltel on vaidlus võrguühenduse asukoha lepingule vastavuse osas. Vaidlust ei ole asjaolu üle, VPja EE sõlmisid AS 12.04.2001 võrguühenduse kasutamise lepingu nr 220000000087, võrguettevõtja kohustus lepingu p 1 alusel tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse lepingus sätestatud tingimustel ( tlk 7, 8). Lepingu sõlmimisel lepiti kokku, et võrguühenduse aadressiks on XXX, XXX ja liitumispunkti paiknemise kirjelduses on märgitud, et liitumiskilbis (ühine kilp hoone otsaseinal) tarbijapoolsetel väljundklemmidel peale arvestit. Lepingu järgi tagas võrguettevõtja hagejale aadressil XXX, XXX, Järvamaa liitumispunkti liitumiskilbis tarbijapoolsetel väljundklemmidel peale arvestit ja voolutugevuse 3x20A . Hageja on seisukohal, et kostja ei ole lepingutingimusi täitnud lepingukohaselt, liitumiskilp ja
mõõtepunkt tulnuks paigaldada tema ridaelamu XXX, XXX ehk tema kasutuses oleva elamu osa otsaseinale. Osaühing Jaotusvõrk võrguteenuste osutamise tüüptingimused kodukliendile ja ärikliendile liitumispunktis madalpingel kuni 63A, on määratletud punktis 2.1.9 liitumispunktina võrguühenduse kasutaja või ostja elektripaigaldise ja võrguettevõtja võrgu täpselt määratletud ühenduskoht ( tlk 77), 2.1.12 kohaselt on mõõtepunkt koht, kus mõõdetakse võrguteenust ja elektrienergiat. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. TsMS § 229 loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja on hageja suhtes lepingut täitnud, lepingus on selgelt väljendatud, et sinna paigaldatakse ühine kilp, hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on tegemist ridaelamuga, ühine kilp asus ka enne hoone reaalosadeks jagamist ja kinnistute moodustamist, kui elektri tarbijaks oli elamuühistu Rukkilill. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveakti 10.10.2006, nr 3, 01.06.32-022 liitumiskilp XXXehitati seoses arvestite toomisega hoone seinale ning ridaelamu bokside peakaitsmete suurendamisega 5A võrra, välja arvatud nr 1 boks ( tlk 59) Kostja on selgitanud, et 2001.a. soovisid XXXridaelamu reaalosade omanikud ühise arvesti asemel iga tarbimiskoha elektrienergiaga varustamiseks individuaalse arvestussüsteemi paigaldamist. EEtöökorralduse nr 2304618, 19.03.2001.a. kohaselt toimus arvesti ümberpaigaldus 19.03.2001.a. Vastavate avalduste alusel paigaldas EEAS XXXridaelamu otsaseinal asunud liitumiskilpi individuaalsed arvestussüsteemid ning elektritarbijad sõlmisid võrguühenduse kasutamise lepingud. Kostja seisukoha loeb kohus põhjendatuks, et kõik XXXelanikud, sh hageja olid teadlikud, millises asukohas paiknes nende elamu otsaseinale paigaldatud ühine kilp vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ja see kajastub lepingus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 – 3 sätetele aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohus asub seisukohale, et kostja väited aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Tõendatud ei ole, et just 19.03.2001 või 20.04.2001.a. sai hageja väidetavast rikkumisest teada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas õigusabikulude hüvitamise põhimõtte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 60 krooni, mis tuleb jätta tema enda kanda kuivõrd hagi jääb rahuldamata.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.