2-07-18889/15 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-07-18889 rahalisi kohustusi hageja ees. Kohustatu ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil 28.08.2005.a-28.10.2005.a ning seetõttu lõpetas hageja Lepingu ühepoolselt 07.11.2005.a (Üldtingimused punkt 10.1.1.). Lepingu lõpetamisest teavitati kohustatut kirjaliku teatisega. (lisa 4). Seisuga 04.05.2007.a on kostja võlgnevuse põhisumma käenduslepingust tulenevate kohustustest täitmata jätmisest 34 365.67 krooni. Nimetatud summa koosneb: 1)Tasumata rendimaksed summas 14 966.95 krooni; 2)Liikluskindlustus summas 287.00 krooni (arve A05220772; lisa 5), kindlustusmakse summas 5 595.08 krooni (arve A05235495; lisa 6). Vastavalt Üldtingimuste punktile 7.2. kohustub rentnik tasuma kõik rendiobjekti kindlustamisega seotud kulutused. Notariaalne volikiri summas 305.62 krooni (arve A05243481; lisa 7). 3)Sõiduki dublikaatpassi väljastamine summas 236.00 krooni (arve A06013601; lisa 8). Rendiobjekti hooldus ja remont summas 8025.01 krooni (arve A06034816; lisa 9), millele lisandub müügiteenus summas 4 950.01 krooni (arve A06062476, lisa 10). Üldtingimuste punkti 10.5 kohaselt kannab rentnik kõik lepingu ülesütlemisega kaasnevad kulutused. Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt: Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikest 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lõige 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikult nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. Kahju hüvitamise nõude alused on äramärgitud VÕS §-s 115 lg 1. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 339). VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Võlaõigusseaduse § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lepingu mittekohase täitmise tõttu on hagejal õigus leppetrahvile summas 5 000 krooni (Üldtingimused 5.10.; lisa 11). Leppetrahvinõudest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest, leppisid hageja ning kostja, Lepingust lähtuvalt, kokku viivises määraga 0,30% päevas, so 108% aastas, tähtaegselt tasumata summalt (Üldtingimused punkt 6.7.). Viivisearvestuse aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Seisuga 11.04.2007.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 51 698.77 krooni ning ületab tasumata arvete kogusummat. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas ühtlasi Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 32-1-66-05) ning TsMS-i § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, palume kostjalt välja mõista viivis võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses, s.o summas 34 364.67 krooni. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 73 730.34 krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 34 365.67 krooni, viivis 34 364.67 krooni ja leppetrahv 5 000 krooni. 2(7)

2-07-18889 Hageja esindaja võlgnevuse sissenõudmise menetluses, Lindorff Eesti AS, saatis menetluse käigus kostja aadressile perioodil 20.03.2006.a kuni 17.04.2006.a 3 (kolm) võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Hageja esindaja, Lindorff Eesti AS, on olnud kostjaga telefoniühenduses 07.04.2007.a, mille tulemusena kompromissi saavutada ei ole õnnestunud. Vastavalt Üldtingimuste punktile 5.9. kohustus kostja koheselt teatama hagejat oma aadressi muutumisest ning muudest sündmustest, mis oluliselt mõjutavad Lepinguga võetud kohustusi. Teavitamiskohustust pole kostja hageja ees täitnud. Lindorff Eesti AS on 03.05.2007.a tasunud riigilõivu summas 2500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks AS SEB Ühisliising VS R R. Riigilõivu laekumist kontrollib riigilõivu võtja (RLS § 30), s.h. kohus (RLS § 5). Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VÕS § 5; § 8 lg 2; § 76 lg 1; § 94; § 101 lg 1 p 1, 3, 6; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 115 lg 1; § 127 lg 1; § 128 lg 2, 3, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2, § 158 ning TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1, 5, 33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 34 365.67 krooni, viivised summas 35 364,67 krooni ja leppetrahv 5 000 krooni, kokku 73 730.34 krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 2500 krooni. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja järgmist /t.l. 34-35/: AS SEB Ühisliisingu (end Ühisliisingu AS) ja Volcam Trans OÜ (kohustatu) sõlmisid 26.03.2003.a rendilepingu Nr L03101909 (Leping), millega AS SEB Ühisliising andis Volcam Trans OÜ kasutusse mootorsõiduki Mitsubishi Pajero Sport ning Volcam Trans OÜ kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Volcam Trans OÜ ei täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu lõpetas AS SEB Ühisliising lepingu ühepoolselt. Vastuses hagiavaldusele viitab kostja asjaolule, et hageja on kostjale esitanud viivisenõude, samas ei ole kostjat teavitanud sellest, et kohustatu on jätnud oma kohustused täitmata, millega võeti kostjalt võimalus tasuda võlgnevus õigeaegselt ning selliselt vältida viiviste maksmist. Kohustatu oli Lepingu lõpetamisest teavitatud kirjaliku teatisega, mis oli saadetud Lepingus märgitud aadressile, . Lähtuvalt sellest, et kostja on Volcam Trans OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige, pidi ta olema teadlik kohustuse mittetäitmisest. Seetõttu on ilmselgelt asjakohatu kostja väide, et hageja ei ole kostjat teavitanud sellest, et kohustatu on jätnud oma kohustused täitmata. Lähtuvalt hageja ja Volcam Trans OÜ vahel sõlmitud Lepingust ja selle lisast (üldtingimused p 6.7.), on viivitusintressimäär 0,3% päevas, iga viivitatud päeva eest tasumata summalt. Kostja on tahtlikult viivitanud kohustuse täitmisega. Seetõttu on viivisevõlgnevuse kujunemine ja summa suurus sõltuvuses ainult kohustatud isikute tegevusetusest tasumisele kuuluvate summade likvideerimisel. Hageja on esitanud kostjale arved mõistliku aja jooksul ja õigele aadressile, pärast tekkinud rahalise kahju teada saamisest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna. Hageja kandis kostja võlgnevuse tõttu kaudset majanduslikku kahju ehk saamata jäänud tulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 tähenduses, kuna tal jäi saamata kasu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja taotlusel pidas kohus võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS § 410, 414 ja 422 alusel. Kostja on kohtukutse kätte saanud õigel ajal /t.l. 52, 53, 54/ TsMS § 326 alusel. Kostjale on kohtukutset proovitud isiklikult üle anda 7.11.2007, 19.11.2007 ning kuna see ei olnud võimalik, siis pandi see 21.11.2007 tema postkasti kostja poolt kohtule esitatud aadressil /t.l.51/. Kostjale on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud 26.03.2003.a. sõlmitud kasutusrendilepingust tuleneva nõude 73 730.34 krooni saamiseks rentniku kohustusi 20.12.2004.a. käenduslepingu alusel käendava kostja vastu. Kohus leiab, et kasutusrendileping on kestvusleping. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6 võib kahjustatud lepingupool kestvuslepingu üles öelda, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut. Hageja on lepingu ülesütlemise alusena märkinud asjaolu, et rentnik ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale kasutusrendilepingu objektiks oleva sõiduki kasutamise eest. See asjaolu on tuvastatud hageja esitatud teatisega /t.l. 13/. Kostja ei ole väitnud, et selles teatises märgitud andmed rentniku kohustuse täitmise kohta, ei ole õiged. Seega oli hagejal õigus kasutusrendileping üles öelda, sest rentnik ei täitnud lepingumaksete tasumise kohustust. VÕS § 195 lg 1 järgi on lepingu kehtivaks ülesütlemiseks vajalik teha teisele poolele ülesütlemise avaldus. Hageja väljendas oma tahet leping üles öelda 7.novembri 2005.a. teatises lepingu lõpetamise kohta /13/. Rentniku poolt vara üleandmisega on tuvastatud (selle üle pooled ei vaidle) et ta on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Seega on tuvastatud, et kasutusrendileping on VÕS § 195 lg 2 alusel lõppenud. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja esitatud 7.novembri 2005.a. teatisega on tuvastatud, et leping öeldi üles 7.novembril 2005. a. Seega oli kuni selle ajani rentnikul kohustus tasuda kasutusrendilepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hageja esitatud andmete ja viivisearvestuse kohaselt jäi rentnikul kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata osaliselt 2005 augusti kuu makse summas 3001.35 krooni ja 2005 septembri ning augusti kuu makse, mõlemad 5982.80 krooni. Seega on rentnik kohustatud tasuma hagejale kapitalirendilepingu alusel 14 966.95 krooni. 4(7)

2-07-18889 Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Pooled ei vaidle selle üle, et rentnik oli vaatamata lepingu lõpetamisele ja auto tagastamisele hagejale lepingu järgi võlgu lisaks liisingumaksetele summas 14 966.95 krooni ka liikluskindlustuse summas 287.00 krooni /arve A05220772 - t.l. 14/, kindlustusmakse summas 5 595.08 krooni /arve A05235495 – t.l. 15/), notariaalse volikirja tellimise eest 305.62 krooni /arve A05243481 – t.l. 16/, sõiduki dublikaatpassi väljastamise eest 236.00 krooni /arve A06013601 – t.l. 17/, sõiduki hoolduse ja remondi eest summas 8025.01 krooni /arve A06034816 – t.l. 18/ ja müügiteenuse eest summas 4 950.01 krooni /arve A06062476 – t.l. 19/- kokku 19 398.72 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja arvestas eeltoodud maksetelt viivist vastavalt lepingule. Kostja on vaidlustanud viivise maksmise põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud asjaolust, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitmata, mistõttu võeti temalt võimalus tasuda võlg õigeaegselt ning vältida viivise maksmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kasutusrendilepingule (punkt 6.7) kohustus rentnik ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemise korral, maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,3% tähtaegselt maksmata summast. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). Hageja viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist kuni 04.05.2007.a. so hagiavalduse koostamise kuupäevani järgmiselt:

2-07-18889 majanduslikku kahju ehk saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses, kuna tal jäi saamata kasu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Kohus leiab, et hageja nõue kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise 34 364.67 krooni saamiseks tuleb rahuldada. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Võlgnik ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud. Ka hageja 5000 kr leppetrahvi nõue tuleb kohtu hinnangul rahuldada. Vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste p-le 5.10 on rentnik kohustatud maksma hagejale muuhulgas lepingu punktis 10.1. (so hageja poolse lepingu ülesütlemisel rentniku poolsete kohustuste rikkumisel maksete mitteõigeaegsel tasumisel) toodud kohustuse rikkumisel leppetrahvi kuni 20% rendiobjekti maksumusest. Eeltoodust tulenevalt on rentnik kohustatud tasuma hagejale liisingumakseid 14 966.95 krooni, lepingu ülesütlemisest tekkinud kulud summas 19 398.72 krooni, viivist 34 364.67 krooni ja leppetrahvi 5000 krooni. Hageja ja kostja 20.12.2004. a sõlmitud käenduslepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale rentniku poolt kohustulikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid rentniku rahalisi kohustusi st täitma kasutusrendilepingust tulenevaid rentniku kohustusi juhul, kui viimane neid ei täida. Kostja ei ole tõendanud, et rentnik oleks tasunud oma kohustuse täitmiseks hagejale 73 730.34 krooni (14 966.95 + 19 398.72 + 34 364.67 + 5000). Seega tuleb vastavalt käenduslepingule ja VÕS § 142 lg-le 1 nimetatud summa tasuda kostjal. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja poolne kasutusrendilepingu ülesütlemine ja põhivõlgniku poolsest kohustuste täitmata jätmisest teavitamine ei ole tuvastatud. See asjaolu on tuvastatud hageja 7.11.2005. a teatisega lepingu lõpetamise kohta ning asjaoluga, et liisinguese on hagejale tagastatud. Kostja oli rentniku ainus osanik, juhatuse liige ja töötaja. Kohus leiab, et kostja väited, et ta ei teadnud rentniku poolsest lepingu rikkumisest on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 2500 krooni. Kostja ei ole menetluskulude osas oma seisukohta avaldanud. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. 6(7)