lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-18889/25

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-18889/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2025-12-29
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-09-04
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-05-30
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-01-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 146 lg 1, 3Võlausaldaja teatamiskohustusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 116Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-18889/15Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja14.12.2007

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts SEB Liising10281767(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-18889

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

AS-i SEB Liising hagi Raul Rästa vastu 73 730,34 krooni saamiseks Pärnu Maakohtu 14.12.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Raul Rästa apellatsioonkaebus

liik Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2 Tallinn), esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS – Rävala pst 5 Tallinn 10143); Kostja Raul Rästa (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 14.12.2007 otsus AS-i SEB Liising hagis Raul Rästa vastu 73 730,34 krooni saamiseks muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Edasikaebe kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja Volcam Trans OÜ vahel 26.03.2003 kasutusrendileping nr L03101909, mille kohaselt kohustus viimane tasuma rendiobjekti sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport eest rendimakseid vastavalt lepingule ja sellele lisatud maksegraafikule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 128 lg 4Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 145Käendaja vastutus
VÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemine
2.Rendilepingu tagatisena sõlmisid pooled 20.12.2004 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale Volcam Trans OÜ poolt maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid Volcam Trans OÜ rahalisi kohustusi hageja ees. Volcam Trans OÜ ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil 28.08.2005 28.10.2005 ning seetõttu lõpetas hageja kasutusrendilepingu ühepoolselt 07.11.2005. Lepingu lõpetamisest teavitati võlgnikku kirjaliku teatisega.
3.Seisuga 04.05.2007 on kostja võlgnevuse põhisumma käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest 34 365,67 krooni. Nimetatud summa koosneb tasumata rendimaksetest summas 14 966,95 krooni, liikluskindlustuse maksest summas 287 krooni (arve A05220772), kindlustusmaksest summas 5 595,08 krooni (arve A05235495), notariaalse volikirja tasust summas 305,62 krooni (arve A052434817), sõiduki dublikaatpassi väljastamise tasust summas 236 krooni (arve A06013601) ning rendiobjekti hoolduse- ja remondikulust summas 8 025,01 krooni (arve A06034816), millele lisandub rendiobjekti müügiteenus summas 4 950,01 krooni (arve A06062476). Üldtingimuste punkti 10.5 kohaselt on põhivõlgnik võtnud kohustuse katta kõik lepingu ülesütlemisega kaasnevad kulutused.
4.Lepingu mittekohase täitmise tõttu on hagejal üldtingimuste p 5.10 alusel õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi summas 5 000 krooni. Leppetrahvinõudest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Lisaks sellele on seisuga 11.04.2007 kostja viivisevõlgnevus hageja ees 51 698,77 krooni ning ületab tasumata arvete kogusummat. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas kohtupraktikat ning TsMS-i § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, palus hageja mõista kostjalt välja viivise võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses summas 34 364,67 krooni.
5.Hageja esindaja saatis võlgnevuse sissenõudmise menetluse käigus kostja aadressile perioodil 20.03.2006-17.04.2006 kolm võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Hageja esindaja on olnud kostjaga ka telefoniühenduses 07.04.2007, kuid selle tulemusena ei ole kompromissi saavutada õnnestunud.
6.Eelneva põhjal palus hageja mõista kostjalt välja kokku 73 730,34 krooni, millest põhinõue moodustab 34 365,67 krooni, viivised 34 364,67 krooni ning leppetrahv 5 000 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistas hagi põhivõla osas, kuid vaidles vastu viiviste ja leppetrahvi nõudele.
8.Vastuväidete kohaselt ei ole hageja käendajat teavitanud sellest, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitmata. Sellega võeti kostjalt võimalus tasuda võlgnevus õigeaegselt ning vältida viiviste maksmist. Kostja teavitamise kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Volcam Trans OÜ juhatuse liikmena võib kostja kinnitada, et ka põhivõlgnikku ei ole lepingu lõpetamisest teavitatud.
9.Paljasõnalised on ka hageja väited leppetrahvi nõude esitamise kohta. Alusetud on hageja väited selle kohta nagu oleks kostja maksete tasumisega viivitanud pahatahtlikult. Hagejale on hästi teada, et kostja oli OÜ Volcam Trans omanik, juhatuse liige ja ainuke töötaja.

Põhivõlgniku pankrotistumine tõi endaga kaasa ka kostja majandusliku olukorra halvenemise ning sissetulekute kaotuse. Maakohtu otsus

10.Maakohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt on kasutusrendileping kestvusleping. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6 võib kahjustatud lepingupool kestvuslepingu üles öelda, kui seda oluliselt rikutakse. Hageja on lepingu ülesütlemise alusena märkinud asjaolu, et rentnik ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale kasutusrendilepingu objektiks oleva sõiduki kasutamise eest. See asjaolu on tuvastatud hageja esitatud teatisega (tl 13), milles märgitud kohustuse täitmata jätmist ei ole kostja vaidlustanud. Kuna põhivõlgnik ei täitnud lepingumaksete tasumise kohustust, oli hagejal õigus kasutusrendileping üles öelda. Põhivõlgniku poolt vara üleandmisega on tuvastatud, et ta on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Seega on tuvastatud, et kasutusrendileping on VÕS § 195 lg 2 alusel lõppenud.
11.VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab kehtiv lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega oli põhivõlgnik kohustatud kuni 07.11.2005 tasuma maksegraafiku järgseid makseid täies ulatuses. Hageja esitatud andmete ja viivisearvestuse kohaselt jäi rentnikul kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata osaliselt 2005.a augustikuu makse summas 3 001,35 krooni ja sama aasta septembri- ning oktoobrikuu makse, mõlemad 5 982,80 krooni. Seega on rentnik kohustatud tasuma hagejale kapitalirendilepingu alusel kokku 14 966,95 krooni.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et põhivõlgnik oli vaatamata lepingu lõpetamisele ja auto tagastamisele hagejale lepingu järgi võlgu lisaks liisingumaksetele ka liikluskindlustuse eest 287 krooni (tl 14), kindlustusmakse summas 5 595,08 krooni (tl 15), notariaalse volikirja tellimise eest 305,62 krooni (tl 16), sõiduki dublikaatpassi väljastamise eest 236 krooni (tl 17), sõiduki hoolduse ja remondi eest 8 025,01 krooni (tl 18) ja müügiteenuse eest 4 950,01 krooni (tl 19), kokku 19 398,72 krooni.
13.Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja arvestas eeltoodud maksetelt viivist vastavalt lepingule. Kostja on vaidlustanud viivise maksmise põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud asjaolust, et põhivõlgnik on jätnud oma kohustused täitmata, mistõttu võeti temalt võimalus tasuda võlg õigeaegselt ning vältida viivise maksmist.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kasutusrendilepingu p-le 6.7 kohustus rentnik ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemise korral maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,3% tähtaegselt maksmata summast. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani. Hageja viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist kuni 04.05.2007, s.t hagiavalduse koostamise kuupäevani kokku summas 87 756,03 krooni. Kuna viivis ületab tasumata arvete kogusummat, on hageja seda vähendanud, nõudes viivisena 34 364,67 krooni. Hageja väitel kandis ta rentniku võlgnevuse tõttu kaudset majanduslikku kahju ehk saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses, kuna tal jäi saamata kasu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Kohus leiab, et hageja nõue kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise 34 364.67 krooni saamiseks tuleb rahuldada. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Võlgnik ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud.
15.Ka hageja 5 000 krooni suurune leppetrahvi nõue tuleb kohtu hinnangul rahuldada. Vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste p-le 5.10 on rentnik kohustatud maksma hagejale muuhulgas lepingu punktis 10.1 (s.t hagejapoolsel lepingu ülesütlemisel

rentnikupoolsete kohustuste rikkumisel maksete mitteõigeaegsel tasumisel) toodud kohustuse rikkumisel leppetrahvi kuni 20% rendiobjekti maksumusest.

16.Hageja ja kostja 20.12.2004 sõlmitud käenduslepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale rentniku poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid rentniku rahalisi kohustusi, s.t täitma kasutusrendilepingust tulenevaid rentniku kohustusi juhul, kui viimane neid ei täida. Kostja ei ole tõendanud, et rentnik oleks oma kohustused täitnud. Seega tuleb vastavalt käenduslepingule ja VÕS § 142 lg-le 1 nimetatud summa tasuda kostjal.
17.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejapoolne kasutusrendilepingu ülesütlemine ja põhivõlgniku poolsest kohustuste täitmata jätmisest teavitamine ei ole tuvastatud. See asjaolu on tuvastatud hageja 07.11.2005 teatisega lepingu lõpetamise kohta ning asjaoluga, et liisinguese on hagejale tagastatud. Kostja oli rentniku ainus osanik, juhatuse liige ja töötaja. Kohus leiab, et kostja väited, et ta ei teadnud rentnikupoolsest lepingu rikkumisest, on paljasõnalised.
18.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
19.Kostja palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata viiviste ja leppetrahvi väljamõistmise nõuded ning menetluskulud hageja kanda.
20.Hageja esitas kostjale viivisenõude, kuid ei teavitanud kostjat, et põhivõlgnik jättis oma kohustused täitmata. Sellega võttis hageja kostjalt võimaluse tasuda võlgnevus õigeaegselt ning vältida sellega viiviste maksmist. Hageja poolt kostja teavitamine põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest ei ole tõendatud. Ka põhivõlgnikku ei teavitatud lepingu lõpetamisest.
21.Paljasõnalised on hageja väited ka leppetrahvi nõude esitamise kohta. Hageja sellist nõuet kostjale ei esitanud. Puudub alus viiviste ja leppetrahvi väljamõistmiseks.
22.Alusetud on hageja väited, et kostja viivitas maksete tasumisega pahatahtlikult. Hagejale on teada, et kostja oli OÜ Volcam Trans omanik, juhatuse liige ja ainuke töötaja. Ettevõtte pankrotistumine tõi endaga kaasa ka kostja majandusliku olukorra halvenemise ning sissetulekute kaotuse.
23.Kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt ta nõustus tasuma põhivõla. Kostja palus TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta apellatsioonkaebuse rahuldamisel menetluskulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Kostja on kohtuotsuse vaidlustanud viivise ja leppetrahvi väljamõistmise osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
27.Kaebuse põhjendustes on kostja korranud hagile esitatud vastuväidetes viivise ja leppetrahvi nõuet vaidlustades väljendatud seisukohti ning leiab endiselt, et need nõuded ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole kostjat kui käendajat põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisest teavitanud. Maakohus on kostja sellekohasele seisukohale piisava põhjalikkusega hinnangu andnud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu

seisukohaga, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendust korrata.

28.Vastuseks apellatsioonkaebusele ja maakohtu otsuse täpsustuseks märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kostjal on võlausaldaja ja käendaja vahelisest põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta käiva teabe jagamise kohustusest kujunenud ekslik ettekujutus. Vastavalt VÕS § 146 lg-le 1 on võlausaldaja kohustatud andma käendajale teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta üksnes käendaja nõudel. See tähendab, et küsimus käendaja kohustuste piiramisest (VÕS § 146 lg 3) saab kerkida vaid juhul, kui on tõendatud, et kändaja on võlausaldaja poole pöördunud, kuid põhivõlgniku poolt kohustuse täitmise kohta käivat teavet ei ole võlausaldaja käendajale andnud. Kostja on endal lasuvast teabe taotlemise tõendamiskoormisest mööda läinud ja heidab ekslikult hagejale ette viimase poolt käendaja teavitamise tõendamata jätmist. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks VÕS § 146 lg 1 alusel pöördunud käendajana teabe saamiseks hageja poole, kohtule esitatud ei ole. Ilmselt puudus sellesisulise teabe saamiseks hageja poole pöördumiseks ka vajadus, kuna olles enda kinnitusel põhivõlgniku ainuosanik, juhatuse liige ja ainuke töötaja, pidi kostjal olema selge ülevaade sellest, kas ja kuidas põhivõlgnik oma kohustusi hageja ees on täitnud.
29.Lisaks sellele tugineb kostja kaebuses ekslikult VÕS § 145 lg-le 2, ajades segi viiviste ja leppetrahvi ning samas sättes silmas peetud nõude sissenõudmise kulud. Viimati nimetatud kulutuste hüvitamise nõuet ei ole hageja esitanud ja seetõttu on kostja poolt viiviste ja leppetrahvi nõude maksmapanemisele vastu vaidlemisel VÕS § 145 lg-le 2 tuginemine asjakohatu.
30.Viiviste ja leppetrahvi arvutuse õigsust ei ole kostja kahtluse alla seadnud ega viiviste vähendamist taotlenud ning seetõttu on maakohus hagi õigesti kogu ulatuses rahuldanud.
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja