2 – 05 – 1853
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„14“detsembril 2007.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 05 – 1853
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi N O (endine – U) vastu 3 303.82 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx , asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr. xxx Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: P P (isikukood: xxx ); Kostja: N O (endine – U) (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: R G (isikukood: xxx , asukoht: xxx); Iseseisva nõudeta III – isik: V T (isikukood: xxx , elukoht: xxx); Iseseisva nõudeta III – isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub.
Kohtuistungi toimumise aeg:
„17“oktoober 2007.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk Vaike Hanni, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P ning iseseisva nõudeta III – isik, V T;
RESOLUTSIOON: Jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi N O (endine – U) vastu 3 303.82 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes rahuldamata seoses kogu võla tasumisega Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus L T poolt (Sampo panga maksekorraldus nr.1. 29.detsembrist 2005.a.). Kohtukulude jaotus: Kõik käesolevas menetluses kantud kohtukulud jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda.
Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse N Oo (endine – U) vastu 3 303.82 krooni soojavõla ja 544.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et N O (endine – U) olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xxx ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata N O (endine – U) poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud N O (endine – U) igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub N O (endine – U) võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 3 303.82 krooni, mis on N O (endine – U) poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. N O (endine – U) seda teinud ei ole ning N O (endine – U) on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 3 303.82 krooni. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.15-16) kostja, N O (endine – U) hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kirjaliku vastuse kohaselt müüs N O (endine – U) korteriomandi, asukohaga: xxx, V T notariaalselt sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr. xxx / 2002 03.septembrist 2002.a. alusel. Nimetatud lepingu p.1.5.1. kohaselt kohustus V T ostjana tasuma tema poolt ostetud korteriomandil lasuvad võlad kokku summas 4 000.- krooni. Palus hagi jätta rahuldamata.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P taotles kohtuistungil kohtuistungi edasilükkamist, kuna kostja, N O (endine – U), ei ole ilmunud kohtuistungile ja sõitis ära Soome. N O (endine – Uh) aadress Soomes Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus teadmata. Käesolevale kohtuistungile ilmumiseks on N O (endine – U) kirjaliku kohtukutse allkirja vastu kätte saanud. Samuti soovis Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P kohtuistungi edasilükkamist, kuna iseseisva nõudeta III – isik, V T esitas kohtule kohtuistungil kirjalikud tõendid N O (endine – U) võla täieliku tasumise kohta. Kohus jättis Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepingulise esindaja P P taotluse rahuldamata, kuna kohtuistungi edasilükkamise korral on ilmselt raskendatud N O (endine – U) uuesti kirjaliku kohtukutse kätteandmine, mille tõttu venitab kohtuistungi edasilükkamine käesolevat protsessi teadmata ajaks. Kohtuistungil palus Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P P hagi rahuldada ja N O (endine – U) välja mõista 3 303.82 krooni soojavõlga ja 544.20 krooni kohtukulusid. Kostja, N O (endine – U), kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu „16“juunil 2007.a.. Kohtule laekus N O (endine – U), lepinguliselt esindajalt, R G kirjalik avaldus kohtuistungi edasilükkamise kohta, kuna N O (endine – U) sõitis Soome elama, N O (endine – U) aadressi Soomes ei ole R G teada, siiski arvab R G tema poolt esitatud kirjalikus taotluses, et N O (endine – U) soovib osaleda isiklikult kohtuistungil. Kohus jättis N O (endine – U) lepingulise esindaja, R G taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata, kuna R G kui esindaja tegevus venitab tahtlikult protsessi, millise R G tegevuse peab kohus tõkestama. Samuti on N O (endine – U) isiklikult vande all kohtu poolt ära kuulatud 28.mail 2007.a. toimunud kohtuistungil (tl.38-40). Kostja, N O (endine – U), 28.mail 2007.a. toimunud ja kohtuistungil avaldatud vande all antud seletuse kohaselt tunnistas oma võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees, kuid selgitas, et võlg kirjutati tema nimele selle tõttu, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei olnud korteri, asukohaga: xxx , uut omanikku V T soojusenergia tarbijaks vormistatud. N O (endine – U) esitas Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus klienditeenindajale korteriomandi ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning Aktsiaseltsist Kohtla – Järve Soojus kinnitati, et võlanõue esitatakse V T kui korteri ostjale. Iseseisva nõudeta III – isik, V T, taotles kohtuistungil tsiviilasja siulist arutamist ilma N O (endine – U) osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. Iseseisva nõudeta III – isik, V T, palus kohtuistungil hagi N O (endine – U) vastu jätta rahuldamata, kuna V T ise on kohtuistungi ajaks juba N O (endine – U) kogu soojavõla tasunud. V T selgitas kohtule, et tasus võla natukene hiljem, kuna oli korteri ostmise hetkel töötu. V T esitas kohtule notariaalse
korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr. xxx / 2002 03.septembrist 2002.a. ning Sampo panga maksekorralduse nr.1 29.detsembrist 2005.a., mille kohaselt maksis L T Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kogus võla. Maksekorralduse selgituste lahtrisse kirjutati „korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping nr. xxx / 2002 soojuse võlg 04.detsember 2003 – 3 303.82 krooni, arve nr xxx, nr xxx, nr xxx – 322.30 krooni“.
Kohus luges tõendatuks, et hagi on esitatud põhjendamatult ja ei kuulu rahuldamisele, järgmiste tõenditega: Maksekorraldusega nr.39 (tl.4) riigilõivu maksmise kohta. Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xxx ärakirjaga (tl.7). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud N O (endine – U) võlaarvestusega (tl.8-9). Väljavõttega N O (endine – U) isikukontost nr. xxx (viitenumber xxx) (tl.10-11), mille kohaselt võlgneb N O (endine – U) Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus seisuga „30“oktoober 2002.a. tarbitud soojusenergia eest 3 851.77 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). N O (endine – U) kirjaliku vastusega kohtule (tl.15-16). Jõhvi notar A K poolt tõestatud korteriomandi müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga nr. xxx / 2002 03.septembrist 2002.a. (tl.17-22; 59-64). AS T M tõendiga (tl.23) korteriomandil, asukohaga: xxx, võlgnevuse puudumise kohta. AS E G tõendiga (tl.24) võla puudumise kohta. AS E E arvega nr. xxx ja tõendiga viimase makse tegemise kohta (tl.25-26). Fotoärakirjaga N O (endine – U) abielutunnistusest (tl.27). N O (endine – U) kirjaliku taotlusega V T III – isikuna menetlusse kaasamise kohta (tl.35). 28.mail 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.36-40). R G taotlusega kohtuistungi edasilükkamise kohta (tl.47-53). Kohtuistungi protokolliga (tl.5769). Sampo panga maksekorraldusega nr.1 29.detsembrist 2005.a. (tl.67), millega L T tasus N O (endine – U) võla summas 3 626.12 krooni.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda
saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi N O (endine – U) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist kohtuistungil uuritud tõenditega (eriti aga Sampo panga maksekorraldusega nr.1), et L T on tasunud Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus N O (endine – U) võla peale korteromandi, asukohaga: xxx, omanikuks saamist. Võla maksmist ei soovi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja P P kohtule arusaamatutel põhjustel tunnistada. Eeltoodu alusel jõudis kohus seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus enda kanda tuleb jätta kõik kohtukulud.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.