Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

50 805,82 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani 12 927,69 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 12 927,69 krooni, viivised 12 927,69 krooni, riigilõivu 2 100 krooni ja õigusabikulude katteks 1 292,77 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud lepingu sõlmimist. Kostja ei nõustunud nõude suurusega. Kostja ei kasutanud teenuseid hagis näidatud ulatuses. Hageja ei ole nõudeid tõendanud. Kostja vaidles vastu viiviste nõudele. Lepingus ei sätestatud viiviste tasumise kohustust. Lepingu sõlmimisel ei teavitatud kostjat Q GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimustest. Q GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimused kannavad kuupäeva 01.03.1998, millest saab järeldada, et kostja ei olnud teadlik viiviste nõude esitamise võimalusest. Kostja taotles hagi suhtes aegumise kohaldamist tulenevalt TsMS §-st 394, TsÜS § 142 lg-st 1, §-st 143 ja § 146 lg-st 1. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Sergei Voznessenskilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 15 720,07 krooni, millest põhivõlgnevus on 12 927,69 krooni ja viivised 2 792,38 krooni. Kohus mõistis Sergei Voznessenskilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 1 450 krooni. Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 05.09.1997 tähtajatu Q GSM lepingu nr 10008375, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 05.09.1997 pakkumise nr 003512 (T2 00461) alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 443 krooni (arve moodustas kokku 442,50 krooni), millest liitumistasu on 295 krooni ja kuumaks 147,50 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 02.03.1998 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt lõpetati leping kostjaga ühepoolselt 30.03.1998. Saldo kinnitusest nähtuvalt esitati kostjale väidetavalt 30.03.1998 lõpparve nr 120897, milles arvestati põhivõlaks telefonimaksed 4 357,48 krooni ja kõneteenused 8 570,21 krooni. Hageja ei tõendanud, et kostjale väljastati 30.03.1998 lõpparve nr 120897. Kostja arve kättesaamist ei kinnitanud. 06.12.1997-30.03.1998 arvete kordusväljatrükke ei pidanud kohus usaldusväärseteks tõenditeks. Hagiavaldusele lisatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused kehtestati alates märtsist 1998, leping kostjaga sõlmiti 05.09.1997. Kohus jättis Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku 12 927,69 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 2 792,38 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused Sergei Voznessenski palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada hagi rahuldamise ja kostjalt kohtukulude väljamõistmise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus rikkus protsessiõigusnorme. Otsuse kirjeldavas osas ei märgitud kostja vastuväiteid hagile, kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 7. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Kohus aegumise taotlust ei lahendanud ega põhjendanud, miks ta aegumise kohaldamise taotlust ei lahendanud, millega rikkus TsMS § 442 lg-d 5 ja 8. Kohus leidis õigesti, et hageja ei tõendanud kostjale 30.03.1998 lõpparvestuse esitamist ning ei pidanud õigesti usaldusväärseks hageja 06.12.1997-30.03.1998 arveid. Asja materjalides puuduvad

2(4)

hageja nõudeid tõendavad tõendid. Otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et hageja nõue on tõendamata, samas rahuldas hageja nõude osaliselt. Kuna hageja nõue on tõendamata, tuleb see jätta rahuldamata. Apellandil ei ole ka viiviste tasumise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebuse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vaidlust ei ole selles, et 05.09.1997 sõlmisid AS Ritabell ja kostja tähtajatu Q GSM lepingu nr 10008375, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Saldo kinnituse (t lk 14) kohaselt moodustas kostja võlgnevus 20.04.2005 seisuga 12 927,69 krooni, mis koosnes telefonimaksetest summas 4 357,48 krooni ja kõneteenustest summas 8 570 krooni. Leping kostjaga lõpetati ühepoolselt 27.03.1998 kostjapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu (t lk 14, 17). Nõue on loovutatud hagejale (t lk 18, 36-40, 41-42). Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. Hagi esitamise ajal kehtinud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 kohaselt kohaldatakse TsÜS-is ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele; lõike 2 kohaselt, kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Kuna TsÜS-i ja VÕS-i jõustumise ajal ei olnud hageja nõude aegumistähtaeg saabunud, hakkas alates 01.07.2002 kulgema TsÜS-is sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis lõppes 30.06.2005. Hageja esitas hagi kohtule 29.06.2005. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja nõue aegunud. Kostja võttis õigeks, et ta sõlmis AS-iga Ritabell vaidlusaluse Q-GSM lepingu ning tarbis talle lepingu alusel osutatud teenuseid. Maakohus märkis otsuses, et hageja esitatud arved on ebausaldusväärsed, kuid samas arvestas neid põhinõude tõendatuse hindamisel ning mõistis nimetatud arvete alusel kostjalt õigesti põhivõlgnevuse välja. Apellant on sellele kaebuses tähelepanu juhtinud. Kolleegiumi arvates on maakohtu otsus selles osas vastuoluline, kuid see ei ole veel aluseks otsuse tühistamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõue on põhivõlgnevuse osas on tõendatud hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega (arvete väljatrükid ja võla arvestus). Kostja vaidles põhivõlgnevuse osas hagile vastu üksnes tarbitud teenuse ulatuse osas, kuid ei näidanud ega tõendanud, millises ulatuses ta lepingu alusel osutatud teenuseid tarbis ja kas ning kui palju on ta tarbitu eest tasunud. Samuti ei ole kostja väitnud, et talle ei oleks arveid kätte toimetatud. Seega on kostja vastuväited tõendamata ja paljasõnalised ega saa olla kostja kohustusest vabanemise aluseks. Seega on põhivõlg välja mõistetud õigesti. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et apellant ei pea võlgnevuselt viiviseid tasuma. Õige on see,

3(4)

et lepingus ei olnud kokku lepitud viiviste kohaldamises, kuid maakohtu on viivise väljamõistmisel lähtunud mitte lepingust, vaid seadusest. Pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal sätestas rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikul viiviste tasumise kohustuse TsK § 231 lg 1 ning maakohus mõistis kostjalt õigesti TsK § 231 lg 1 alusel viivised välja. Viivise arvutamist ei ole apellant kaebuses vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jääb muutmata ka kohtukulude jaotust käsitlev osa, sest kohtukulud on jaotatud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud jäävad apellandi enda kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.