Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2007. a, Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-42796
Kohtuasi
OÜ Cavaldus pankrotimenetluse väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: COÜ (reg.kood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja DT (isikukood XXX XXX ). Ajutine pankrotihaldur: KM (ik XXX, XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalejad
04.12.2007 Võlgnik: esindaja DT Ajutine pankrotihaldur: KM
Lõpetada OÜ C(reg. kood XX, asukoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise- ja nõudmise võimalus. Anda OÜ C(reg. kood XXX, asukoht XXX) dokumendid hoiule juhatuse liikmele DT , ile (isikukood XXX XXX ) Kohustada ajutist haldurit KM kustutama 2 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist OÜ C(reg. kood XXX, asukoht XXX) registrist. Vabastada KM pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist.
Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ C pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankroti raugemise tõttu. Määrata halduri tasuks 15 600 krooni. Hüvitada ajutisele haldurile tema poolt tehtud kulutused 1435 krooni.
Ajutise halduri tasu 15 600 krooni ja kulutuste hüvitis 1435 krooni välja mõista OÜ C juhatuse liikmelt DTilt (ik. XXX XXX ). Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 12.10.2007. a esitas võlgnik OÜ C Harju Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot. 23.10.2007. a määrusega leidis kohus, et esitatud avaldus on puudustega. 08.11.2007. a. kõrvaldas võlgnik pankrotiavalduses puudused. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. COÜ alustas oma tööd 5.12.2006. a ilusalongina „C de la c “. Võlgniku tegevusalaks oli iluteenuste pakkumine. Võlgnik ei suutnud kanda rendikulusid ega võita juurde piisavalt kliente. Samuti püüdis võlgnik salongi müüa, kuid ostjaid ei leidunud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgade suurus 594 931 krooni ning vara on 33 6000 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pankrotimenetlus algatati 20.11.2007.a.kohtumäärusega võlgniku 12.10.2007.a. avalduse alusel. Eelnimetatud määrusega määrati ajutiseks pankrotihalduriks KM. Võlgnik palub välja kuulutada COÜ pankrot. Kohus, kuulanud ära, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri arvamuse, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus. Pankrotiseaduse § 29 lg.2 sätete kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandes märgitust selgub, et võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud 30.11.2007.a. bilansi kohaselt on võlgnikul vara ainult 43 600 krooni eest. Põhivara võlgnikul puudub. Käibevara koosneb 10 000 krooni ulatuses nõuetest ostjate vastu ja ülejäänud osas varudest. Viimane moodustub mitmesugustest kasutatud töövahenditest, spetsiifilisest mööblist, arvutikomplektist, jne. Raha pangakontodel ega kassas bilansi kohaselt ei ole. Lühiajalisi kohustusi on aga 1 077 926 krooni eest, millest ligikaudu poole ehk 500 000 krooni moodustavad võlakohustused ja 412 003 krooni võlad hankijatele, jne. Taoline olukord, kus võlad ületavad ligikaudu kahekümne viie kordselt ehk enam kui miljoni krooni võrra käibevahendeid, viitab ilmsele maksejõuetusele. Samas tuleb märkida, et kasutatud kontoritehnikat ja mööblit ei õnnestu reeglina nende bilansilise väärtusega müüa, vaid nende turuväärtus on oluliselt madalam - antud juhul ca 10 000.- krooni. Võlgnikul on konto Hansapangas, kus aga rahalised vahendid puuduvad. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kassas raha puudub. Ka ei oma võlgnik käesoleval ajal Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kinnisvara ega Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, ARK andmeil
transpordivahendeid ja võlgniku enda andmeil väärtpabereid. Debitoorseid võlgnevusi on 10 000.krooni. Võlgnikul on tema enda andmeil võlgasid kokku 580 540,68 krooni, s h maksuvõlad 25 833 krooni. Siin aga ei ole arvestatud osanikele tagastamata laenu summas 460 000.- krooni. Maksuvõlad moodustasid Maksu- ja Tolliameti andmeil 29.11.2007.a. seisuga 25 819 krooni, millest põhivõlg moodustas 23 219 krooni ja intressid 2600 krooni. Seega moodustavad teadaolevad võlgniku võlad vähemalt 1 040 540 krooni, kuid arvestades, et võlgniku raamatupidamine ei kajasta lepingulisi viiviseid ja töötajate puhul saamatajäänud puhkuserahasid ning töölepingu lõpetamisel tööandja süül ettenähtud hüvitisi, siis tegelik võlgnevus võib käesoleval ajal olla ca 1 100 000 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad ca 1,1 miljonit krooni, samal ajal kui reaalset vara on ainult ca 20 000.- krooni väärtuses. Samas puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ja võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Osanikud rohkem võlgniku tegevusse investeerida ei soovi. 30.11.2007.a. bilansi andmete alusel arvutatud maksevõime näitajad on kõik äärmiselt nõrgad või mitterahuldavad. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik omab reaalset vara ainult ca 20 000 krooni eest. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Seega ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, sest olemasoleva vara eest saadav raha koos võimaliku tagasisaadava debitoorse nõudega kulub suures osas ära juba ajutise halduri kulutuste hüvitiseks, töötasuks ja sellelt makstavaks sotsiaalmaksuks. Seega tuleb pankrotimenetlus kooskõlas PankS § 29 lg 1 pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige võlgniku ebarealistlikku äriplaani, mis ei arvestanud olukorda tööjõuturul ega prognoosinud piisava täpsusega võimalikku klientide arvu. Seetõttu renditi ülemäära suured ruumid, millede igakuine kulu oli üle 70 000 krooni (rent 53100.- krooni + kommunaalkulud) ja samas ei õnnestunud tööle värvata piisaval arvul tegutsevaid teenindajaid, kes oleksid kaasa toonud ka oma püsikliendid. Samuti ei täitunud võlgniku juhtkonna lootus, et õnnestub koostöö lähedalasuva Olümpia hotelli juuksuritöökojaga ja sealt kaudu oma klientuuri turistide näol oluliselt laiendada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule juhatuse liikmele DTile. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste
arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutise pankrotihalduri KMu tasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule ning halduri poolt taotletule (13 töötundi x 1200 krooni) määrata 15 600 krooni ja kulutuste katteks 1435 krooni, kokku 17 035 krooni. Äriseadustiku § 180 lg5` kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. OÜ C juhatuse liikmed ei ole esitanud pankrotiavaldust viivitamatult, mistõttu OÜ-l puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud so 17 035 krooni tuleb välja mõista OÜ C juhatuse liikmetelt DTilt kooskõlas Äriseadustiku § 187 lg.1.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.