Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviiltoimik 2-07-31932 Jätta menetluskulud kostja xxx kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik 30.08.2007. a esitas AS EMT 14.06.2004 sõlmitud liitumislepingu alusel kohtule hagi xxx vastu põhivõla 4 868,31 krooni ja viivise 4 867,31 krooni, kokku 9 735,62 krooni nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud 22.10.2007. a, mille kohta on toimikus kostja allkiri. Kostja on hagile kirjalikult vastanud. Kohtuistungil 13.12.2007 võttis kostja hagi õigeks põhivõla osas, kuid ei olnud nõus viivise suurusega. Hageja esindaja vähendas hea tahte avaldusena lepinguga kindlaksmääratud ja seadusest tulenevat viivist poole võrra ning esitas viivise nõudeks 2433 krooni suuruse summa, millega kostja nõustus. Kokku palus hageja esindaja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 7 301,31 krooni. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas saab teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, kuna kostja on võtnud hagi õigeks ulatuses, milline oli hageja viimane (so kohtuistungil esitatud) nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa, põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

Tsiviiltoimik 2-07-31932 Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.12. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.13. kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.10. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja hageja poolt nõutav viivis. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kuid on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kannab kõik menetluskulud kostja. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hagi esitamiseks andis alust kostja käitumine, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja pidanuks hagejat teavitama tema ja hageja vahel 14.06.2004 sõlmitud lepingu täitmise võimatusest seoses vangistuses viibimisega. Hageja esindaja kinnitas, et kuni märtsikuuni 2005 (incl) laekusid hagejale viimase poolt arvete järgi nõutavad summad korrektselt. Seega oli kohtu arvates kostjal piisavalt aega andmaks hagejale teada, et lepingut ei saa täita. Vaieldamatu on, et lepingule alla kirjutades võttis kostja endale vastutuse lepingu tähtaegse ja nõuetekohase täitmise eest. Seda kostja isiklikult kohtuistungil ka kinnitas, avaldades vaid, et vanglas ei ole tal sissetulekuid, mistõttu ei saa ta garanteerida kohtuotsusega välja mõistetava summa tasumist hagejale koheselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse

Tsiviiltoimik 2-07-31932 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.