Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud KT esitas 16.03.2006.a Tartu Maakohtule hagiavalduse RTi vastu. Tartu Maakohus andis 23.03.2006.a määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja omandab hageja abil kasutusõiguse sõidukile XXX, kasutades selleks hagejaga seotud OÜA teenuseid. Tehingu sooritamiseks sõlmis OÜA ASH liisinglepingu. Liisinguesemeks oli XXX. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli OÜA jaoks 29.04.2004.a ning selle suuruseks oli 153 453,10 krooni. 03.05.2004.a sõlmiti OÜA ja kostja vahel kasutusrendileping. Lepingu objektiks oli samuti XXX. Kostjal puudus võimalus tasuda OÜA viimase poolt ASH tasumisele kuuluv summa 153 453,10 krooni. Seetõttu leppisid pooled kokku, et hageja tasub kostja eest liisinguesemeks oleva sõiduki esimese osamakse ning 12.05.2004.a sõlmisid pooled laenulepingu kostjale laenu summas 160 000 krooni andmise kohta. Hageja tasus 15.05.2004.a. OÜA ja kostja eest esimese osamakse summas 153 453,10 krooni. Seega on pooltevaheline laenuleping hageja poolt täidetud. Laenu tagastamise tähtaeg oli 12.06.2004.a. Kostja ei ole laenu tagastanud. Kui selgub, et pooltevaheline laenuleping ei ole realiseerunud, siis kuulub hageja kantud kulu hüvitamisele lepinguväliste kohustuste sätete alusel. Hageja on tasunud ASHi liisinguesemeks oleva sõiduki esimese osamakse summas 153 453,10 krooni. Seega on kostja alusetult rikastunud hageja arvel 153 453,10 krooni võrra. Lisaks põhivõlale võlgneb kostja hagejale võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel 12.02.2007.a seisuga viiviseid 36 828,80 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 153 453,10 krooni ja viivised 36 828,80 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 9 % aastas alates 13.02.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Laenulepingu kohaselt jõustub leping laenusumma või selle osa laenusaaja kontole ülekandmise hetkest. Hageja ei ole kostjale laenu andnud. Hageja püüab kunstlikult siduda kahte erinevat õigussuhet. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja sõiduki suhtes sõlmitud kasutusrendilepingu vahel ei ole seost. Samuti puudub alus rääkida kahjust ja selle tekitamisest kostja poolt. Pärast kasutusõiguse lõppemist sõidukile tagastas kostja sõiduki, olles kasutamise perioodi jooksul tasunud liisingumaksed. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on OÜA liisinguvõtjana ja ASH liisinguandjana sõlminud liisinglepingu, mille esemeks oli sõiduk XXX (tehasetähis XXX). Liisinglepingu maksegraafiku kohaselt oli esimese sissemakse suuruseks 153 453,10 krooni. 03.05.2004.a on OÜA rendileandjana ja kostja rentnikuna sõlminud kasutusrendilepingu, mille esemeks oli samuti XXX (tehasetähis XXX). 12.05.2004.a on pooled sõlminud laenulepingu, mille punkti 1.1 kohaselt annab hageja kostjale laenu 160 000 krooni. Vastavalt laenulepingu punktile 1.4 oli laenu tagastamise

kuupäev 12.06.2004.a. Laenulepingu punkti 13.1 kohaselt jõustub leping selle mõlema poole poolt allakirjutamise ja punktis 1.1 nimetatud summa või selle osa laenusaaja kontole ülekandmise hetkest. Hageja konto väljavõttest nähtub, et ta on 15.05.2004.a tasunud ASH 153 453,10 krooni. KTi poolt vande all antud seletuse kohaselt pöördus kostja 2004.a tema poole, et liisida sõiduk hagejale kuuluva äriühingu kaudu, mille tegevusalaks on ka liisingute vahendamine. Kuna kostjal esimese sissemakse raha ei olnud, siis leppisid nad kokku, et selle maksab alguses hageja ning kuu aja pärast maksab kostja selle summa tagasi. Kokkuleppe fikseerimiseks vormistasid nad laenulepingu. Laenusummaks leppisid nad kokku 160 000 krooni, kuna arvestasid sinna sisse ka kulud ja intressi. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ning OÜA vahelisest kasutusrendi lepingust ei nähtu, et nad oleksid kokku leppinud selles, et kostja tasub esimese sissemaksena OÜA153 453,10 krooni. Samuti ei ole tõendatud, et kostja ning OÜA vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja tasub OÜA eest esimese sissemakse ASH. Seetõttu puudub alus väita, et hageja tasus vaidlusaluse summa kostja eest. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada hageja poolt ASH 153 453,10 krooni tasumist kostjale laenu andmiseks. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja oleks kostjale laenulepingu alusel raha üle andnud. Seetõttu puudub hagejal alus nõuda ka laenu tagastamist. Samuti ei saa kohus nõustuda hagejaga selles osas, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja ning OÜA vahelisest lepingust tulenevalt puudus kostjal kohustus tasuda esimese sissemaksena 153 453,10 krooni. Samuti ei ole tõendatud, et kostja võttis endale kohustuse tasuda ASH OÜA eest 154 453,10 krooni. Seega ei ole tõendatud, et hageja täitis kostja kohustuse, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta hagi rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.