Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 07. detsember 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-04-1681 (kuni 01.01.2006.a nr 2-1332/04)
Tsiviilasi
KÜ Rahu tn 14 hagi G S vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja Korteriühistu RAHU tn 14 xxx Hageja seaduslik esindaja juhatuse esimees A O Kostja G S xxx
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
08.11.2007.a. Hageja seaduslik esindaja A O Hageja nõustaja A J Kostja G S Hagi rahuldada. Välja mõista G S Korteriühistu Rahu tn 14 kasuks viivis summas 5639 (viis tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) krooni ja kohtukulud 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) krooni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 07. detsembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule 24.11.2004.a esitatud hagiavalduse (vt tlk 1-3) kohaselt korteriühistu asutati märtsis 1997.a, alustas iseseisvat majandustegevust alates 01.05.1997.a, registrisse kanti 18.09.1997.a. Alustades majandustegevust, kasutas korteriühistu Elamuvalduse poolt kehtestatud teenindamise tariifi - 2,96 krooni/ruutmeeter -1,2 korruse puhul (arvestusega, et nimetatud korrused lifti ei kasuta) ja 3,90 krooni/m2 - 3-9 korrused. Eraldumise ajal antud tariifi keegi korteriühistu liikmetest ei vaidlustanud.
Arvestades, et nimetatud tariifi ei kinnitatud KÜ üldkoosolekuga, siis 04.05.2003.a oli KÜ üldkoosolekul häälteenamusega heakskiidetud teenindamise tariif Elamuvaldusest eraldumise ajahetke seisuga, s.t. alates 01.05.1997 kuni 01.08.1999.a. 2,96 krooni -1,2 korrused (arvestusega, et nimetatud korrused lifti ei kasuta) ja 3,90 - 3-9 korrused. Alates 01.08.1999 01.11.1999 - 3.50 krooni/m2 ja alates 01.11.99 - 3.20 krooni/m2. (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 alusel) 05.05.1998.a üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks, et korteritasu tuleb maksta kuni maksekuule järgneva kuu 20. kuupäevani, pärast 20. kuupäeva möödumist sisse nõuda viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Võlgnevusel kuni 2 kuud - välja lülitada elektrienergiavarustus, üle 3 kuu - anda võla sissenõudmise asi kohtusse. KÜS § 7 lg 4 järgi „majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates". Juhatuse esimees tegi 0l.12.2003.a käskkirja, millega määrati kindlaks alates 01.03.1999.a viivise suuruseks mitteõigeaegse tasumise eest 0,07%. Üldkoosoleku otsusega oli alates 01.11.1999.a kindlaks määratud tariif 3,20 krooni/m2. 27.07.1999 üldkoosoleku otsusega oli kindlaks määratud lifti kasutamise arvestus alates 01.08.1999.a - 8 krooni/ l inimese kohta, kes elab korteriühistus. 30.03.1999.a üldkoosoleku otsusega otsustati: KÜ maksab iga kuu soojussõlmede eest 28 052,00 krooni. Maksetähtaeg lõpeb 10.09.1999. Otsustati maksta suveperioodil soojussõlmede eest 1,95 krooni/m2 kohta. 08.05.2002 oli korduva üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud teenuste tariif 3,80 krooni/m2 alates 01.06.2002.a. Seoses sellega, et korteriühistu asutamise päevast ei olnud kindlaks määratud ega kokku kogutud osamakse, oli üldkoosoleku otsusega 27.10.2002.a. kindlaks määratud osamaksu suurus summas 10 krooni/iga korteri m2 kohta. Juhatuse liikmete koosoleku otsusega 09.11.2002.a oli kindlaks määratud KÜ osamaksu kogumise tähtaeg - alates 01.12.2002.a kuni 01.12.2003.a. Kostja on korteri aadressil xxx, Narva, ja xxx, Narva, omanik. Kostja maksab korteri nr.53 kommunaalmakseid ja hooldust, kuid osaliselt tasub ka makseid Rahu 14-206, Narva, korteri eest. Käesoleval ajal moodustab xxx, korteri eest maksevõlgnevus 5822,27 krooni. Viivised arvestusest 0,07% on 01.10.2004 seisuga - 1 335,65 krooni, alates detsembrist 1999.a arvestades hagejapoolseid mittetäielikke makseid. 31.05.2004.a üldkoosoleku otsusega otsustati: alates l. maist 2004.a teenindamise tariif moodustab 3,00 krooni/m2, kehtestatud on remondifond - 2,40 krooni/m2 (maist - kuni oktoobrini 2,40 krooni/m2, novembrist kuni aprillini 1,40 kr/m2), samas kehtestati välisukse tasu - 50 krooni kuus. Kostja võlgnevus tekkis sellest, et ta ei tasu korteriarveid täies mahus ilma mõjuvate põhjusteta. Käesoleva ajani ei ole kostja tasunud osamaksu, ei täida täies mahus teenindusmakseid. Teostab arvestust iseseisvalt. Põhikirja, korteriühistu seaduse, üldkoosolekute otsuste alusel on kostja kohustatud tasuma kommunaalmakseid ja teenindusmakseid. 08.09.1997 aastal sõlmis kostja korteriühistuga lepingu erastatud eluruumi teenindamiseks, mis kuulub elumaja mõttelise osa eluruumi juurde. Nimetatud lepingu punktis 5 on sätestatud korteriühistu liikme kohustused ja kostja on antud lepingule alla kirjutanud. Järelikult võttis endale kohustuse maksete tasumise osas. "5. Ühistu vastutus:
- korteriühistu xxx põhikirja punkti 4.2, - erastatud eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva eluruumi nr 206 mõttelise osa teenindamise lepingu, sõlmitud 08.09.1997, punkti 4.7, - korteriühistu xxx üldkoosoleku allpool toodud otsuseid, - korteriühistuseaduse §151 lg 1, ei tasu kostja täies mahus majanduskulusid ja tarbitud kommunaalteenuseid ning tal on võlgnevus hageja ees. Hagiavaldus kostja vastu oli esitatud kohtule 01.11.2004.a ning kostjalt pidi välja mõistma võlgnevus majanduskulude ja tarbitud kommunaalteenuste eest, mis tekkis hagiavalduse esitamise kuupäevaks. Eelmise kolme aasta jooksul, nagu ka varemgi, ei tasunud kostja täies mahus hageja poolt esitatud arveid ning tema võlgnevus suurenes oluliselt. Hageja on sunnitud suurendama haginõuded. Võlgnevuse täiendava summa õiguslikuks põhjendamiseks esitab hageja korteriühistu üldkoosoleku vastavad otsused, mis oli vastu võetud eelneval perioodil, ning põhivõlgnevuse ja viivise uue arvutuse.
Hooldustasu edasist kasvu kinnitavad alljärgnevad dokumendid: - Hooldustasu 3,20 kr/m2, alates 01.11.1999.a, seda kinnitab 27.10.1999.a üldkoosoleku protokolli väljavõte. - Kuni 2002.a juunini ei muutunud hooldustasu ning oli 3,20 kr/m2, seda kinnitab 29.04.2001 üldkoosoleku otsus. - 2002.a juunist oli hooldustasu 3,80 kr/m2, seda kinnitab 08.05.2002.a üldkoosoleku protokolli väljavõte. - Kuni 2004.a maini ei muutunud hooldustasu ning oli 3,80 kr/m2, seda kinnitab 03.09.2003.a üldkoosoleku otsus. - 2004.a maist oli hooldustasu 4.20 kr/m2, seda kinnitab 31.05.2004.a üldkoosoleku protokolli väljavõte. - 2005.a juunist oli hooldustasu 5,45 kr/m2, seda kinnitab 31.05.2005.a üldkoosoleku protokolli väljavõte. - 2006.a juulist oli hooldustasu 6.80 kr/m2, seda kinnitab 05.07.2006.a üldkoosoleku protokolli väljavõte. - 2007..a jaanuarist oli hooldustasu 7.00 kr/m2, seda kinnitab 20.12.2006 üldkoosoleku protokolli väljavõte. See tariif on kehtiv siiani. Täiendavalt on kohtule esitatud üldkoosoleku protokollide väljavõtted, mis kinnitavad korteriühistu muid sihtmakseid: - 27.10.2002 üldkoosoleku protokolli väljavõte, mis kinnitab osamakse suurust – 10 kr/m2, - 27.07.1999 üldkoosoleku protokolli väljavõte, mis kinnitab liftihooldusmakse suurust – 8 krooni ühe korterielaniku eest. - 30.03.1999 üldkoosoleku protokolli väljavõte, mis kinnitab soojussõlme sihtmakse suurust – 1,95 kr/m2.
Kostja vastus haginõuete suurendamise avaldusele Kostja 29.10.2007.a kohtule esitatud vastuses (vt tlk 124-125) ei nõustu hagi summaga 8 336,15 krooni ega viivisega 5 639 krooni, kuna hageja ei esitanud hagi summa arvestust ega põhjendanud oma nõudeid. Hageja peamised dokumendid on arvestused ajavahemiku 1998.a aprillist 2007.a oktoobrini eest ning protokollide väljavõtted mõttelise osa hooldustariifide kohta. Kostja õigeaegselt, nagu on märgitud põhikirja punktis 4.2 ja hoolduslepingu punktis 4.7, vastavalt korteriühistuseaduse § 151 teostab makseid vajalikele mõttelise osa hoolduskuludele ning tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt hoolduslepingu punktile 3.10. Korteriomandi seaduse § 22 lg 2 kohaselt omanikud teostavad makseid majandustegevuse plaani alusel. Vastavalt sama seaduse § 13 lg 3 korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kostja ei ole nõus ja ei maksa kahjusid, põhjendamata ja teadmata kulusid, mida korteriühistu juhatus pettuse teel paneb tariifide juurde. Samuti ei maksa juhatuse poolt omavoliliselt suurendatud soojuse-ja energia tariife. Tariifide suurendamise asjaolu tunnistab ka hageja ise vastuses korteriomanike avalikule 17.11.2001.a kirjale ajalehes „Narvskaja gazeta". Seda asjaolud kinnitavad ka revisjoniaktid 2000.a ja 2006.aasta eest. Vaatamata mitmekordsetele suulistele ja kirjalikele pöördumistele KÜ juhatuse poole vajaliku informatsiooni esitamiseks, juhatus ei anna sisulisi vastuseid. Käesoleva ajani juhatus ei lubanud kostjal (erinevatel põhjustel) tutvuda protokollidega ning võttis temalt võimaluse õigeaegselt vaidlustada otsuste õigusvastasust. Kohtusse on esitatud 26.11.2002.a hagi korteriühistu juhatuse vastu vajaliku informatsiooni esitamise nõudes, asi nr 2-2206/2. Kostjal ei ole teist võimalust saada korteriühistu juhatuselt täielikku ja usaldusväärset informatsiooni tema ja ühistu raha kasutamise otstarbekuse kohta. Kostja on veendunud, et hageja on tahtlikult venitanud nõudega võla väljamõistmisest. 16.oktoobril 2007 kostja tasus juhatuse poolt põhjendamata võla. Eeltoodu alusel palub kostja:
Ei ole selge, milliseid arvutusi ja põhjendusi tahab kostja veel. Hageja arvates ja vastavalt kohtupraktika heale tavale taolistes asjades on kohtule esitatud kõik kohtuotsuse tegemiseks vajalikud ja hageja nõudeid kinnitavad tõendid. Kostja nimetab paljasõnaliselt üldkoosoleku poolt kinnitatud majandamiskulusid maja hooldamiseks ja remondiks ning muid otstarbelisi makseid põhjendamatuteks ja tundmatuteks kuludeks, mida korteriühistu lisab pettusega tariifidele juurde. See on emotsioon. Kostjal oli õigus vaidlustada seaduslikus korras korteriühistu otsuseid tariifide ja majandamistegevuse aastaplaani kinnitamise kohta. Üldkoosoleku otsused ei ole kostja poolt vaidlustatud, nad jõustusid ja kuulusid täitmisele kõigi korteriühistu liikmete poolt, kaasa arvatud kostja. Kostja väide, et tal puudus võimalus vaidlustada õigeaegselt üldkoosoleku õigustamata otsuseid, sest hageja juhatus ei lubanud tal tutvuda vastavate protokollidega, on kostja järjekordne põhjendamata väide. Esiteks on kostja osalenud kummalgi üldkoosolekul, kus arutati majandamiskulusid ja toimus hääletamine ning seega pidi teadma majandamiskulude ja nende koostisosade kinnitatud määrasid. Veelgi enam, selleks et väita, et üldkoosoleku poolt kinnitatud kulud on põhjendamata ja ületavad maja plaanipärase hooldamise kulusid, tuleb vähemalt teada nende kulude määra. Ei saa vaielda selle puhul, mida ei tea, nii et tõenäoline on see et kostjal olid teada üldkoosoleku protokollides nimetatud kinnitatud maksete määrad maja hooldamisele. Teiseks ei olnud vastavate üldkoosolekute otsuseid sisaldavate protokollide puudumine kostjal takistuseks otsuste vaidlustamisele, sest neid protokolle võis välja nõuda kohtu kaudu. Lähtudes sellest, et kostja leiab, et antud asjas ei leia aset kostja põhjendamata ning seadussätete ja matemaatikaarvutustega kinnitatud seisukoht, vaid kostja emotsionaalne soov maksta korteriühistu kõrgeima juhtorgani – üldkoosoleku – otsustega kinnitatust vähem. Hageja arvates ei ole ühelgi kostja vastusele lisatud dokumendil mingit pistmist antud vaidlusega ega õigustust kostja kohusetundetusele. Pärast viimast kohtuistungit antud asjas kohtus hageja kohtu soovitusi järgides kahel korral kostjaga, püüdes saavutada kompromissi. Paraku keeldus kostja kokku leppimast, kuid tasus 16.10.2007 osaliselt oma võlgnevust hageja ees ning kandis hageja arvele üle 8 997,45 Eesti krooni. Hageja arvab õiglane olevat arvestada seda summat otsuse tegemisel kohtu poolt. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista viivised summas 5539 krooni ja kohtukulud (riigilõiv, õigusabikulud). Põhivõla 8336,15 krooni tasus kostja hagejale 16.10.2007.a. Maksekorralduses on kirjutatud: alusetult arvestatud summade tasumine ja põhjendamata võla tasumine. Kaks korda proovis hageja sõlmida kostjaga kompromissi, kuid see ei õnnestunud. Kostjale selgitati õiguslikku ja praktilist olukorda, kuid kostja leiab, et hooldustariif ei ole põhjendatud. Miks ja mis osas, kostja ei selgitanud. Mingit survet kostja suhtes kasutatud ei ole. Kostja tahab ennast kohtu ees õigustada. Tariif 1,95 krooni soojussõlme eest oli kinnitatud üldkoosoleku otsusega, millega oli otsustatud maksta suveperioodil soojussõlme eest 1,95 krooni, mil ei ole kohustatud maksma kütte eest. Elektri ampritasu tuleneb KÜ ja Elektrivõrgu lepingust. Vee andmeid andis kostja halvasti. Üldkoosolek otsustas distsiplineerida neid inimesi, kes andsid halvasti näite. Neile kes kolme kuu jooksul ei andnud
andmeid, määrati maksed ilma veemõõturi näitudeta. Arvestamisel lähtuti normidest, mis on Linnavolikogu poolt kinnitatud nendele korteritele, kellel puuduvad veemõõturid. Kostja sõnul maksis ta võlgnevuse surve all. Kostja leiab, et võlg ei ole tõendatud ja hagisummad on põhjendamata. Kostja oli nõus kompromissi sõlmima, kuid kostja põhjendusi hageja läbi rääkida ei soovinud. Kostja ei ole nõus arvetega, mis esitati 1998.a. maikuust kuni septembrini, tariif 1,95 krooni. See on täiendav maks soojussõlme eest, kokku selle perioodi eest 1042 krooni. 1999.a. juunist kuni septembrini tariif 1,95 krooni moodustas 834 krooni. Täiendav summa soojussõlme eest ei ole põhjendatud. Kostja tahtis saada hagejalt arvestust. Revisjoniaktid kinnitavad et üldkoosoleku protokolle ei riputata tahvlile ja on rikutud finantsmeetmeid. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et G S on korteriomandi xxx omanik (vt tlk 117). xxx on ka korteriomandi xxx omanik (vt tlk 116), mille eest tasumisega probleeme ei ole. Korteriomand asub Narva linnas xxx elamus, kus elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks on asutatud Korteriühistu xxx (edaspidi KÜ) (vt tlk 6). KÜ on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 18.09.1997.a. (vt tlk 6). Hageja ja kostja vahel on 08.09.1997.a. sõlmitud leping erastatud eluruumi, mis asub xxx ja eluruumi juurde kuuluva eluruumi mõttelise osa teenindamise kohta (vt tlk 12, tõlge tlk 11). Lepingu p 4.7 kohaselt kohustub korteri omanik tasuma täieliku teenindamise eest, kuhu kuulub põhiteenindustasu, küttetasu, tasuma külma ja sooja vee eest ja muud , arvelduskuule järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Põhivõla ja viivise arvestus ajavahemiku 1998.a. aprill kuni 01. oktoober 2007.a. moodustab hageja koostatud arvestuse (vt tlk 17-18, 71-73), mis on koostatud kostjale esitatud makseteatiste(vt tlk 29-42, 74- 109) alusel, kohaselt 13975,15 krooni, millest põhivõlg 8336,15 krooni ja viivis 5639 krooni. Kostja võlgnevus on tekkinud KÜ esitatud arvete mittetäieliku tasumise tõttu kostja poolt. Võla ja viivise arvutuse kohta kostja vastuväiteid ei esitanud. Arve väljavõtte (vt tlk 144) kohaselt tasus kostja hagejale 16.10.2007.a. 8997,45 krooni. Ülekande selgituseks on märgitud: alusetult arvestatud summade tasumine ja põhjendamata võla tasumine korter 53- 661,30 krooni, korter 206- 8336,15 krooni. Seega on kostja hagejale põhivõla korteri nr 206 xxx eest summas 8336,15 krooni 16.10.2007.a.tasunud. Kostja väited selle kohta, et maksis võlgnevuse hageja poolse surve all, kohtus tõendamist ei leidnud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik- õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning vastavate kulutuste kandmise osas on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samase põhimõtte kehtestavad ka korteriomandiseaduse (KOS) § 8, 13, 15, 19. KÜS § 15-1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 15-1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist ja ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 15 lg 1 kohaselt kinnitab korteriomandite mõtteliste osade majandamise eeldatavad tulud ja kulud ning korteriühistu liikmete kohustused sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel korteriühistu liikmete üldkoosolek igal aastal korteriühistu majandustegevuse aastakavaga. Majandamiskulude määrad on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Kohtule on veenvalt põhjendatud KÜ 04.05.2004.a. üldkoosoleku otsusega (vt tlk 27), et üldkoosolek kinnitas, et perioodil 01.05.1997 kuni 01.08.1999 oli hooldustariif 3,90 kr/m2 pealt (alates 3. korrusest) perioodil 01.08.1999 kuni 01.11.1999 oli hooldamise tariif 3.50 kr/m2 , alates 01.11.1999 oli hooldamise tariif 3,20 kr/m2. Sama, 04.05.2004.a. otsusega kehtestas üldkoosolek tehnokadude tariifi 10 krooni korteri pealt; kuuma vee ringlustariifi 38,40 krooni korteri pealt, mida suurendati 2005 jaanuaris kuni 49,50 krooni soojusenergia hinnatõusu arvel. Hooldustasu 3,20 kr/m2, alates 01.11.1999.a, kinnitab 27.10.1999.a üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 23). Kuni 2002.a juunini ei muutunud hooldustasu ning oli 3,20 kr/m2, mida kinnitab 29.04.2001 üldkoosoleku otsus (vt tlk 110). 2002.a juunist oli hooldustasu 3,80 kr/m2, mida kinnitab 08.05.2002.a üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 24). Kuni 2004.a maini ei muutunud hooldustasu ning oli 3,80 kr/m2, mida kinnitab 03.09.2003.a üldkoosoleku otsus (vt tlk 111). 2004.a maist oli hooldustasu 4.20 kr/m2, mida kinnitab 31.05.2004.a üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 112). 2005.a juunist oli hooldustasu 5,45 kr/m2, mida kinnitab 31.05.2005.a üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 113). 2006.a juulist oli hooldustasu 6.80 kr/m2, mida kinnitab 05.07.2006.a üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 114).2007..a jaanuarist oli hooldustasu 7.00 kr/m2, mida kinnitab 20.12.2006 üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 115). 27.10.2002 üldkoosoleku protokolli väljavõte kinnitab osamakse suurust – 10 kr/m2 (vt tlk 25); 27.07.1999 üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 22) kinnitab liftihooldusmakse suurust – 8 krooni ühe korterielaniku eest; 30.03.1999 üldkoosoleku protokolli väljavõte (vt tlk 21) kinnitab soojussõlme sihtmakse suurust – 1,95 kr/m2. KÜS § 4 lg 2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord kindlaks põhikirjaga. KÜ põhikirja punktis 4 (vt tlk 7-10) on sätestatud ühistu liikme kohustused.
Kostja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendanud kohtule, et tal ei ole kohustust maksta KÜ makseteatistes arvestatud majandamiskulusid. Kostja poolt kohtule esitatud revisjoniaktid (vt tlk 128-132) ei muuda korteriühistu poolt kehtestatud tasusid kehtetuks. Korteriomanikuna on kostja kohustatud täitma kohustusi korteriühistu ees. Kohus loeb õiguspäraseks ja põhjendatuks hageja nõuet viivise väljamõistmise osas. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei tasunud täielikult alates 1999.a. aprillikuust KÜ-le talle esitatud arveid. Kostja tasus võlgnevuse alles 16.10.2007.a. Seega on kostja kohustust rikkunud. KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Ühistu liikme viivise tasumise kohustus maksetega hilinemisel tuleneb KÜ põhikirja punktist 4.2.9.(vt tlk 8), KÜ 05.05.1998.a. üldkoosoleku otsusest( vt tlk 19), KÜ juhatuse esimehe 01.12.2003.a. käskkirjast (vt tlk 20). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist ja on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 01.10.2007.a. seisuga summas 5639 krooni. Viivise arvestuse kohta kostja vastuväiteid ei esitanud. Toimiku lk 126, 127, 133, 134, 135, 136, 137, 138 tõendeid kohus ei loe asjasse puutuvateks. Menetluskulud 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks tasutud riigilõivu katteks 1010 krooni ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulude katteks 700 krooni.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.