Muud › Muud hagiasjad

Reichi vahel kokkulepe, mille kohaselt Edith-Wanda Reich kui omanik andis AS-le Pro Invest õiguse esindada teda x hoonega seotud küsimustes. 01.07.1994 sõlmiti Edith-Wanda Reichi ja Dolores OÜ vahel rendileping, mille kohaselt pidi AS Dolores rentnikuna tasuma lepingu p 3.2 kohaselt renti AS Pro Invest pangaarvele. Nii esitaski AS Pro Invest Dolores OÜ-le arveid ja viimane tasus neid. Rendilepingut muudeti 05.06.1995 ning rendileping lõpetati 01.10.1999.a. Rendilepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 leppisid pooled kokku, et kokkulepe lepingu lõpetamiseks ei vabasta pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist. Hageja palus välja mõista Dolores OÜ-lt 49 833 kr., mis on tasumata rendiarved 1999.a. augusti- ja septembrikuu eest. Sellisteks enne 01.10.1999 tekkinud kohustuseks oli Dolores OÜ rendivõlg augusti ja septembri kuude eest kokku 49 833 kr. Kostja vaidles hagile vastu. Dolores OÜ oli seisukohal, et poolte vahel puudus leping millest tulenevalt oleks hagejal õigus kostjalt nõuda 49 833 krooni tasumist. Hageja poolt esitatud rendileping 01.07.1994.a. on sõlmitud Edith-Wanda Reichi ja kostja vahel ning ei ole sõlmitud hageja kasuks. Lepingu p 3.2 reguleeris vaid kohustise täitmise viisi, millest ei tulene veel hageja õigust nõuda kostjalt lepingujärgse rendi tasumist. Asjaolu, et kostja hageja esitatud arvete alusel renti tasus tõendab kostja poolt rendilepingus kokkulepitud kohustise täitmist, mitte aga hageja õigust raha nõuda. Lisaks leidis kostja, et hagejal on lõppenud lepingust tulenev õigus nõuda kostjalt rendisummade maksmist. Nimetatut tõendab Edith-Wanda Reichi pärija H. K. R ja kostja vahel 24.09.2004 sõlmitud kokkulepe, mille p 3 kohaselt loobus H. K. R kõigist nõuetest kostja vastu, mis tulenevad Tallinnas x kinnistul asuva hoone ruumide kasutamisest. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 07.11.2006 otsusega hagi rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et materiaalõigusliku alusena kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele vaidlusaluse õigussuhte ajal kehtinud rendiseaduse ja tsiviilkoodeksi sätted. Kohus oli seisukohal, et rendileping on kestvusleping. RenS § 25 kohaselt kannavad rendilepingu pooled aga omale lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses või lepingus ettenähtud vastutust. Ka kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 sätestasid, et kohustised tuleb täita vastavalt lepingule ning ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ei ole lubatud. 31.08.1993 sõlmiti AS Pro Invest ja Edith-Wanda Reichi vahel kokkulepe, mille kohaselt Edith-Wanda Reich andis AS-le Pro Invest õiguse esindada teda x hoonega seotud küsimustes, s.o. leidma hoonesse rentnikud, arveldama rentnikega ja sõlmima nendega teenus- ja hoolduslepingud. 01.07.1994 sõlmiti Edith-Wanda Reichi kui x, Tallinnas kinnistu omaniku ja Dolores OÜ vahel rendileping, mille kohaselt pidi Dolores OÜ rentnikuna tasuma lepingu p 3.2 kohaselt renti AS Pro Invest pangaarvele, millest tulenevalt esitaski AS Pro Invest AS-le Dolores arveid ja viimane tasus neid, v.a. 2 vaidlusalust rendiarvet 1999.a. augustikuu ja septembrikuu eest. Kohus leidis, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita õigussuhte olemasolu poolte vahel, sest nii AS Pro Invest ja Edith-Wanda Reichi vahel 31.08.1993 sõlmitud kokkuleppe p 3.1 kui ka 01.07.1994.a. Edith-Wanda Reichi ja Dolores OÜ vahel sõlmitud rendilepingu p 3.2. on 2(4)

lepingupooled kokku leppinud, et rent tuleb tasuda üks kord kuus rendileandjale, kelleks oli aga Edith-Wanda Reich ja mitte hageja. Asjaolu, et hageja oli kogu 1999.a esitanud arveid Dolores OÜ-le ja kostja väidetavalt neid ka tasunud, ei tee veel hagejat rendilepingu pooleks ega õigustatud isikuks, kes võiks kostjalt rendi tasumist nõuda. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et arve iseenesest ei ole kohustist tekitav ega ka tõendav dokument ning asjaolu, et kostja hageja esitatud arvete alusel renti tasus, tõendab kostja poolt rendilepingus kokkulepitud kohustise täitmist, mitte aga hageja õigust raha nõuda. Kohus pidas vajalikuks märkida ka seda, et kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest kinnitab vaid rendilepingu lõpetamise kokkulepe 01.10.1999, et AS Pro Invest on esindanud rendileandjat nimetatud õigustoimingu tegemisel. Rendilepingu sõlmimisel oli Edith-Wanda Reichi esindajaks füüsiline isik Andres Bergman. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et poolte vahel puudus rendileping, mille täitmist hageja hagi esitamisega kostjalt nõuda saaks. Lisaks eeltoodule nõustus kohus ka kostja väitega sellest, et hagejal on lepingust tulenev õigus nõuda kostjalt rendisummade maksmist lõppenud. Nimetatut tõendab Edith-Wanda Reichi pärija H. K. R ja kostja vahel 24.09.2004 sõlmitud kokkulepe, mille p 3 kohaselt loobus H. K. R kõigist nõuetest kostja vastu, mis tulenevad x kinnistul asuva hoone ruumide kasutamisest. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 07.11.2007.a otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et OÜ Dolores küll tasus ruumide ja kommunaalteenuste kasutamise eest hagejale, kuid hagejal ei tekkinud õigust OÜ-lt Dolores raha nõuda. Apellant arvab, et selline kohtu seisukoht on vastuoluline ja meelevaldne. Kostja on ise oma tegudega tunnustanud seda, et ruumide kasutuse ja kommunaalteenuste eest tasu saamise õigus on hagejal. Alles pärast hageja pankrotistumist muutis kostja oma seisukohta, ilma, et ta oleks oma seisukohtade muutumist põhjendanud pooltevahelise kokkuleppe muutmisega. Pankrotihaldur saab tugineda ainult talle teadaolevatele kokkulepetele ning nende kokkulepete olemasolu käitumise kaudu tõendada. Antud juhul näitab poolte käitumine, et OÜ Dolores ja AS Pro Invest vahel oli kokkulepe selle kohta, et OÜ Dolores peab renti ja komunaalmakseid tasuma hagejale. Vastupidine seisukoht on meelevaldne ega põhine poolte endi käitumisel. Kohus on jätnud hindamata väite, et hageja, Edith-Wanda Reichi ja kostja käitumine näitab seda, et poolte vahel oli sõlmitud nõude loovutuse kokkulepe, mille kohaselt x ruumide rendi ja kommunaalmaksete tasumine pidi toimuma hagejale. Sellise kokkuleppe olemasolus ei saa olla kahtlust, sest aastate jooksul esitas arveid kostjale just hageja ja kostja tasus need hagejale va viimased kaks arvet. Kostja ei ole ka väitnud, et ta tasus need Edith-Wanda Reich ́ile.

Vastus apellatsioonkaebusele 3(4)

Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium peab vajalikus märkida, et kinnistu aadressil Tallinn, x avati ja kanti kinnistu nr. xxx, praegune nr. xxxxx) omanikuna kinnistusraamatusse Edith Wanda Reich 05.09.1995. Omaniku ja tollase Dolores AS vahel 01.07.1994 sõlmitud rendilepingu esemeks oli hoone aadressil Tallinn, x. Äriregistri andmetel kujundati Dolores AS ümber osaühinguks ja registreeriti see äriregistris 06.11.2003. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et Edith-Wanda Reici ja Dolores OÜ vaheline rendileping ei sisaldanud tingimust, et rentnik peab omapoolsed kohustused, s.o. rendi tasuma AS-le Pro Invest. Sellist tingimust ei sisalda ka 05.06.1995 samade poolte vahel sõlmitud kokkulepe rendi tasumise korra kohta. Asjaolu, et rendilepingu 3.2 kohaselt tuli rent tasuda arvele, mis kuulus AS-le Pro Invest, kes oli Edith-Wanda Reichi esindaja, ei tähenda, et tegemist oli TsK §-i 172 lg.1 kohase lepinguga kolmanda isiku kasuks, mille täitmist saab nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. Tegemist ei olnud lepinguga kolmanda isiku kasuks, vaid lepinguga täitmisega kolmandale isikule. Viimasel juhul puudub kolmandal isikul õigus nõuda kohustuse täitmist. Alusetu on kaebuse väide, et rendileandja Edith-Wanda Reich loovutas rendinõude hagejale. Hageja oli tema esindajaks, kes esitas kostjale rendiarveid ja võttis oma kontole kostjalt laekunud rendi. Käsundi täitmine ei saa tähendada nõude loovutamist. Lisaks sellele sätestas TsK § 221, et nõude loovutamine, mis põhineb kirjalikult teostatud tehingul, peab olema teostatud samuti kirjalikus vormis.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.