Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.12.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-16050
Tsiviilasi
OÜ M hagi OÜ V ja AKvastu 792 577.35 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜM (registrikood XXX ,asukoht XXX) Kostja OÜ V (registrikood XXX,asukoht XXX) Kostja AK(ik XX,elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
23.10.2007 a. avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja OÜ M juhatuse liige AH Hageja esindaja vandeadvokaat Martin Tamme Kostja OÜ V juhatuse liige AK Kostjate esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik
Jätta rahuldamata OÜ M hagi OÜ V ja AKvastu 792 577.35 krooni saamiseks .
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta hageja OÜ M kanda
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik 28.06.2006 a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS P ja OÜ V 17.12.2003 a. kirjaliku laenulepingu,mille kohaselt andis AS P OÜ-le V laenu summas 1 000 000 krooni.OÜ V kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.03.2005 a. Laen on tagastamata. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas kostja AK. Seoses AS P sundlõpetamisega lepiti 03.12.2004 a. kokku ,et OÜ V tagastab laenu AH.27.06.2006 a. loovutas AH nõude OÜ-le M. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 100 000 krooni. 06.02.2007 a. täpsustas hageja oma nõude suurust ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 400 000 krooni. 23.10.2007 a.täiendas hageja hagi ,esitades viivise ja intressinõude summas 392 575.35 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 792 575.35 krooni ja menetluskulud panna kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista.03.12.2004 sõlmitud laenulepingu lisa nr.1 ei ole käsitletav nõudeõiguse loovutamisena vaid sellega anti üle AHõigus vastu võtta kohustuse täitmine,seega vastavalt VÕS § 80 lg.1 on tegemist kohustuse täitmisega kolmandale isikule.Nõude loovutamise lepingust ei nähtu loovutatava nõude suurus.AS P ja OÜ V vahel puudub kokkulepe nõudeõiguse ülemineku kohta kolmandale isikule.Nõudeõigust üle ei ole antud.Tegemist on tühise tehinguga.Tehing on likvideerija poolt tehtud iseendaga AS P nõukogu nõusolekuta.Laenulepingus näidatud ulatuses ei ole kostja laenu saanud,seega ei ole AS P täitnud oma lepingulisi kohustusi.Hageja ei väida,et nõude suurus oleks olnud 1 miljon krooni ,seega ei olnud ka võimalik nõuet selles ulatuses loovutada A H ega hagejale. 17.12.2003 a. sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg.2 tulenevalt tühine,kuna ei nähtu käendaja vastutuse maksimumsumma. Hagi esemeks olnud rahaülekanded ,mis on tehtud pärast käenduslepingu allkirjastamist ,ei laienda kostjast käendaja vastutust ega kuulu hüvitamisele käendaja poolt. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis ,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles,et teade AS P sundlõpetamisest ilmus 20.10.2003 a.ja Tallinna Linnakohtu 5.03.2004 a. otsusega määrati äriühingu likvideerijaks alates 08.04.2004 a. AHega selles,et AS P ja V OÜ vahel on 17.12.2003 a. sõlmitud laenu –ja käendusleping.
Vaidlus on selles,kas 03.12.2004 a. poolte poolt allkirjastatud laenulepingu lisa on käsitletav nõudeõiguse loovutamisena AH.Kostja leiab,et AHei saanud loovutada hagejale nõuet ,mille suhtes tal nõudeõigus puudus. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud laenulepingu lisast tulenevalt ”V OÜ kui laenuvõtja maksab vastavalt Laenulepingu p.7.1 tingimustele laenu tagasi AH.” Kohus leiab,et lepingu tekstist tulenevalt on pooled 03.12.2004 a. sõlmitud lepingu lisas kokku leppinud lepingust tuleneva kohustuse täitmise kolmandale isikule VÕS § 80 lg.1 mõttes.Seega ei ole lepingu lisa käsitletav nõudeõiguse loovutamisena, vaid lepiti kokku V OÜ kohustuse täitmises AH. VÕS § 80 lg.1 sätestab,et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda ,et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule(leping kolmanda isiku kasuks) .Sama paragrahvi lg.2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist,kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohus ei pea tõendina usaldusväärseks hageja poolt menetluse käigus 06.02.2007 a esitatud väidetavalt 03.12.2004 a. koostatud nõude loovutamise lepingut,mille kohaselt AS P ,keda esindas AHloovutas 17.12.2003 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude AH,kuna on vastuolus hagiavalduses esitatu ja teiste tõenditega.Hagiavalduse p.3 kohaselt käsitleb hageja nõude loovutamisena 03.12.2004 a. OÜ V ja AS P kokkulepet laenu tagastamiseks AH,mingi muu kokkuleppe olemasolule ei ole viidatud ega tõendatud.Väidetava nõude loovutamise lepingu esitas hageja kohtule menetluse käigus 7 kuud hiljem. VÕS § 170 kohaselt ,kui võlausaldaja teatab võlgnikule,et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale ,loetakse,et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud,isegi ,kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostja kinnitusel ei ole teda teavitatud nõude loovutamisest AH,vaid on kokku lepitud nõude täitmises AH.Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles,et isegi juhul,kui nõude loovutamise aluseks oleks olnud väidetavalt 03.12.2004 a.nõude loovutamise leping ,tuleb arvestda ,et tegemist on tühise tehinguga. AHoli juhatuse liikmena äriühingu likvideerija alates 08.04.2004 a. ÄS § 372 lg.1 sätestab,et likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused,mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.Likvideerimine ei mõjuta aktsionäride omavahelisi õigussuhteid ja aktsionäride suhteid aktsiaseltsiga ega nõukogu õigusi,kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. ÄS § 307 lg.3 kohaselt on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine,kui tehinguga ei nõustunud nõukogu.See ei kehti tehingu suhtes,mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Hageja ei ole tõendanud ,et AH oli, AS P juhatuse liikmest likvideerijana, tehingu tegemiseks iseendaga , äriühingu nõukogu nõusolek.AS P nõukogu tegutses kuni 31.01.2005 a.
Eeltoodu alusel leiab kohus,et AS P ei ole AS P ja OÜ V vahel 17.12.2003 a. sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet AH loovutanud,mistõttu ei saanud ta seda loovutada ka hagejale .Hageja nõudeõigus kostja vastu ei ole tõendatud,mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu,siis puudub vajadus käenduslepingu kehtivuse lahendamiseks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.