lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-03-196/13

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-03-196/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Küllike Johannson

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn

Tsiviilasja number

2-03-196 (endine nr 2/28-26565/04)

Tsiviilasi

AS-i E hagi OÜ V (likvideerimisel) vastu valduse rikkumise tuvastamiseks ja tekitatud kahju 1 722 412.04 krooni hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja – AS E (registrikood XX asukoht XXX) Hageja esindaja – vandeadvokaadi abi Indrek Lillo (Advokaadibüroo XXX) Kostja – OÜ V (likvideerimisel / registrikood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja – vandeadvokaat Meelis Pirn (Advokaadibüroo XXX) Kolmandad isikud BI(isikukood XXX) ja MF (isikukood XXX) – esindaja vandeadvokaadi vanemabi Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo XXX)

esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

03.10.2007.a., avalik istung

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Lillo Kostja esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Kolmandate isikute esindaja vandeadvokaadi vanemabi OlaviJüri Luik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt V (likvideerimisel) AS-i E kasuks 1 370 719.26 (üks miljon kolmsada seitsekümmend tuhat krooni ja 26 senti) krooni, millest allrentnikelt saamata jäänud rendimaksed on 1 272 191.77 (üks miljon kakssada seitsekümmend kaks tuhat ükssada üheksakümmend üks krooni ja 77 senti) krooni, bürooruumide rent 26 550.00 (kakskümmend kuus tuhat viissada viiskümmend) krooni ning valveja hooldusteenused allrentnikele 71 977.54 (seitsekümmend üks tuhat üheksasada seitsekümmend seitse krooni ja 54 senti) krooni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue 21.08.2002.a. esitas AS E Tallinna Linnakohtule hagi OÜ V (likvideerimisel) vastu, mille lõplike nõuete kohaselt on hageja palunud kohtul tuvastada, et kostja rikkus perioodil 16.08.2002.a. kuni XXXõigusvastaselt hageja valdust kinnisasjale ning palus ka kostjalt välja mõista valduse õigusvastase rikkumisega hagejale tekitatud kahju summas 1 722 412.04 krooni. Nimetatud vaidluses on olemas jõustunud kohtulahend järgmiste nõuete ja asjaolude suhtes: (1) jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kostja rikkus 16.08.2002.a. kuni XXXhageja valdust vaidlusalusele kinnisasjale (Riigikohtu otsuse 3-2-1-123-05 p 16); (2) osaliselt on jõustunud kohtuotsusega lahendatud ka hageja kahjunõue ning seda järgmises ulatuses – 2.1. kostja poolt tekitatud kahjuna mõisteti kostjalt välja S AS-ile tasutud 93 774.60 krooni; 2.2. rahuldamata jäeti hageja nõue töötajatele töötasuna makstud 108 028.09 krooni hüvitamiseks; 2.3. rahuldamata jäeti hageja nõue Tallinna Kesklinna Valitsusele tasutud 3572.50 krooni väljamõistmiseks (Riigikohtu otsuse 3-2-1-123-05 p 17). Seega on täielikult lahendatud hageja tuvastusnõue, osaliselt on lahendamata aga hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue. Hageja kahjunõue on lahendamata ning tuleks lahendada järgmiste kahjude osas:

1.hageja kahju, mis seisneb allrentnikelt saamata jäänud 1 272 191.77 kroonis;
2.hageja kahju, mis seisneb OÜ-le Advokaadibüroo tasutud õigusabitasus summas 74 340.00 krooni;
3.hageja kahju, mis seisneb allrendile antud ruumide valve- ja hooldusteenuste eest allrentnike poolt tasumata jäänud 71 977.64 kroonis ning
4.hageja kahju, mis seisneb OÜ-le B bürooruumide rendi eest tasutud 26 550.00 kroonis. Nimetatud kahjunõudeid selgitab hageja järgnevalt:
1.hageja kahju, mis seisneb õigusabitasus summas 74 340.00 krooni – kostja tegevusest tulenevalt vajas hageja õigusalast nõu ning hageja on seisukohal, et tema nõue õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud ning tõendatud arvetega nr 85, 96 ja 76 ning ka õigusabilepinguga. Seda, et nimetatud arved olid seotud just vaidlusaluse valduse rikkumisega, näitab ka kohtule esitatud arvete spetsifikatsioon (II köide, tlk 83). AdvS ega ükski teine seadus ei sätesta, millises vormis peab arvele lisatud spetsifikatsioon olema.
2.hageja nõue bürooruumide rendi tasumiseks – VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata säästetud kulud. Kostja ei ole vastavat mahaarvatavat summat hagejale esitanud, mistõttu hageja nõue bürooruumide üürimiseks OÜ-le B tasutud 26 500.00 krooni hüvitamiseks on põhjendatud ning sellest ei saa teha mingeid mahaarvamisi, kuna see ei oleks kooskõlas VÕS § 127 lg 5 eesmärgiga ning ei ole vastavat mahaarvatavat summat ega selle põhjendust kostja poolt esitatud.
3.allrentnikelt saamata jäänud rendimaksed – kuni 04.10.2002.a. jäi hagejal allrentnikelt saamata 1 272 191.77 krooni. Arvestada tuleb sedagi, et nimetatud summast 228 994.05 krooni moodustab riigile rendiarvelt tasutud käibemaks, mis on hageja otseseks varaliseks kahjuks. Nimetatud käibemaks sisaldub allrentnike esitatud rendiarvetes, mis jäid aga kostja tegevuse tõttu tasumata. Saamatajäänud tulu osas poolte vahel vaidlust ei 2(5)

ole, sest kostja ei vaidlustanud apellatsioonikohtu 19.04.2005.a. otsust.

4.hageja nõue valve- ja hooldusteenuste eest – hageja oli perioodil kuni 04.10.2002.a. tasunud valve- ja hooldusteenuste eest allrendilepingu alusel allrendile antud ruumide eest kokku 71 977.54 krooni. Nimetatud summa on hageja poolt kokku arvestatud ja kajastatud tegevusaruande lisas (II köide, tlk 52). Kahjuna on nimetatud summa käsitletav seetõttu, et kui kostja õigusvastast tegevust ei oleks esinenud, oleksid hageja ja tema allrentnike rendisuhted normaalselt jätkunud ning allrentnikud oleks ruumide valvele ja hooldusele kulunud summad hagejale hüvitanud. Seoses kostja õigusvastase tegevusega allrentnikud neid summasid hagejale ei hüvitanud ning järelikult on tegemist kahjuga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista 1 445 059.31 krooni, millest allrentnikelt saamata tasu on 1 272 191.77 krooni, õigusabitasu 74 340.00 krooni, valveja hooldusteenuste tasu 71 977.54 krooni ning bürooruumide rent 26 550.00 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväited on järgmised:

1.allrentnikelt saamata jäänud rendimaksete kohta – ringkonnakohus on oma 19.04.2005.a. otsuses leidnud, et kuna hageja rendilepingu lõpetamist ei vaidlustanud, siis ei ole allrent käsitletav saamata jäänud tuluna ega VÕS § 128 lg 2 tähenduses hageja kahjuna. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Seega nimetatud kahjust tuleb maha arvata hageja poolt säästetu – tema enda poolt kinnisasja omanikule (Eesti Kunstimuuseumi Sihtasutusele) selle perioodi eest tasumata rent. Et kinnistu ostja ja müüja olid kokku leppinud, et õigus rendituludele läheb ostjale ehk kostjale üle kohe pärast lepingu sõlmimist, siis on selle summa näol tegemist otseselt kostja saamata tuluga. Kahju tõendamiseks viitab hageja tegevusaruandele, kuid kostja arvates ei kajasta viidatud tegevusaruanne ainult vaidlusaluse kinnistuga seotud arvandmeid. Samuti ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on ebatõenäoliste laekumistega, mis tekkisid ajavahemikul, mil kostja väidetavalt rikkus õigusvastaselt hageja valdust või on tegemist 6 kuu jooksul tasumata arvetega, mida hageja nimetab ebatõenäoliselt laekuvateks.
2.õigusabikulude kohta – õigusteeninduslepingus on märgitud töö sisuks esindamine kõigis juriidilistes toimingutes, mis tulenevad AS-i E ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud rendilepingust. Vastavalt p-le 4.4. hõlmab nimetatud leping ka AS-i E esindamist vahekohtus. Teadaolevalt esindas advokaadibüroo sama hagejat sama eseme üle toimuvas vaidluses ka vahekohtus, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud arved kindlasti seotud mitte ainult käesoleva vaidlusega, vaid ka vahekohtu menetluses oleva vaidlusega. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud arved oleksid otseses seoses käesoleva tsiviilasjaga.
3.bürooruumide rendi kohta – hageja väidab, et seoses kostja tegevusega oli ta sunnitud üürima bürooruume ja tasuma selle eest 26 550.00 krooni. Juhul kui hageja ei oleks pidanud üürima bürooruume kolmandalt isikult, kui tema üürisuhe kostjaga oleks jätkunud, siis oleks hagejal tulnud tasuda üüri kostjale. Seega on hageja nõue vastuolus VÕS § 127 lg-ga 5, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata säästetud kulud.
4.valve- ja hooldusteenuste kohta – hageja väidab, et seoses kostja tegevusega on ta tasunud allrentnikele osutatud valve- ja hooldusteenuste eest 71 977.54 krooni, mida allrentnikud ei ole talle hüvitanud. Kostja on seisukohal, et hageja märgitud väide ei ole millegagi tõendatud, tõendiks ei saa pidada tegevusaruande alajaotust „Valve, hooldus perioodil kuni 04.10.2002.a.“. Tegemist on alajaotusega, mis kajastab ebatõenäolisi laekumisi, puudub tõend selle kohta, et hageja on need maksed tasunud. Lisaks puudub igasugune alus nõuda nende maksete tasumist kostjalt. Juhul, kui hageja tõesti tasus osutatud teenuste eest ja need teenused jäid talle allrentnike poolt hüvitamata, siis seeläbi 3(5)

rikastusid allrentnikud, mitte kostja. Valdav osa allrentnike lõpetas hagejaga allrendilepingu ja sõlmis selle kostjaga. Hagejal puudus igasugune õigus nõuda allrentnikelt valve- ja hooldusteenuste eest tasu pärast nendega lepingute lõpetamist. Lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kolmandate isikute MF`i ja BI`i seisukohta Kolmandad isikud nõustuvad kostja väljatoodud seisukohtadega, leides et hagi on tõendamata ja ei kuulu seega rahuldamisele.

Kohtuotsuse põhjenduse Kohus, arutanud tsiviilasja kohtuistungil ning võtnud arvesse kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab et AS-i E hagi OÜ V (likvideerimisel) vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. AS E kasutas Eesti Vabariigiga 23.09.1991.a. sõlmitud rendilepingu alusel kinnistut Tallinnas XXX. 26.06.2002.a. sõlmiti Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja OÜ V (likvideerimisel) vahel nimetatud kinnistu ostu-müügi leping ja asjaõigusleping. Kinnistusraamatusse kanti OÜ V (likvideerimisel) kinnistu omanikuna XXX Kuni kinnistusraamatus kande tegemiseni oli kinnistu omanik Eesti Vabariik ning 29.09.2001.a. sõlmitud rendilepingu järgi kinnistu seaduslik valdaja

AS E.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. 26.07.2002.a. esitas OÜ V hagejale rendilepingu ülesütlemise teate ning hageja avalduse kohaselt takistas temal renditud kinnistu kasutamise alates 16.08.2002.a. Antud vaidlus käsitleb perioodi, millal oli kehtetu Eesti Vabariigi rendiseadus ning lähtuvalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse sätted. Seega on kostja vastuväide, et temal kui tiitlipärasel kinnistu valdajal oli õigus rendilepingu lõpetamiseks ka pärast 01.juulit 2002 ning selletõttu ei olnud hageja valduse rikkumine omavoliline, asjakohatu, kuna see tugineb kehtetule rendiseadusele. Ostu-müügi lepingu p 2.4 tulenevalt läks OÜ-le V (likvideerimisel) üle alates 01.07.2002.a. ainult õigus lepingu esemest saadavatele viljadele, mis antud juhul tähendas õigust renditasule. Hageja seletuse kohaselt oli temal renditud kinnistu kasutamine alates 16.08.2002.a. takistatud kostja poolt, mida tõendavad vastavad avaldused politseile ning kriminaalasjade algatamine politsei poolt. Asjaolule, et hagejal oli kostja tegevuse tõttu alates 16.08.2002.a. vaidlusalusel kinnistul renditud ruumide kasutamine takistatud, ei vaidle ka kostja ise vastu. AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Kuni 30.06.2003.a. kehtinud AÕS § 44 lg 1 kohaselt oli valdajal lisaks õigus nõuda ka kahju hüvitamist. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja valduse rikkumine kostja poolt ajavahemikul 16.08.2002.a. kuni 05.10.2002.a., mil poolte vahel puudus rendisuhe, oli omavoliline, ilma seadusliku aluseta, seega on põhjendatud ka hageja kahjunõue kostjalt. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omavoli või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Valduse rikkumine seisnes selles, et kostja takistas 4(5)

hagejal teostada rendilepingust tulenevat õigust vallata kinnistul asuvaid ruume, mis pärssis hageja majandustegevuse ning millega tekitas hagejale otsest varalist kahju. Paralleelselt on valdaja kaitstud ka VÕS § 1045 lg 1 8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumise vastu. Seega võib valdaja esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõude valduse rikkuja vastu ka siis, kui tema valdus on õigusliku aluseta. Valdus on kaitstud ka VÕS § 1037 lg 1 järgi, mis võimaldab valdajal nõuda valduse rikkujalt rikkumisega saadu väärtuse hüvitamist, sõltumata rikkumise süülisusest. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejale tekitatud kahju on tõendatud ja põhjendatud osaliselt. Tõendatuks loeb kohus kahju, milline tekkis hagejale allrentnikelt saamata jäänud rendimaksetest summas 1 272 191.77 krooni, bürooruumide rendist summas 26 550.00 krooni ning valve- ja hooldusteenustest allrentnikele summas 71 977.54 krooni – kokku 1 370 719.26 krooni. Kohus leiab, et OÜ Advokaadibüroo õigusabi teenuse kasutamine seoses valduse rikkumisega summas 74 340.00 krooni ei ole tõendatud: (1) Arve nr XXX (I köide, tlk 172) on esitatud erikaebuse koostamise eest. Tegemist on ilmselt kohtuasjaga, milles kohtukulu kuulub väljamõistmisele menetlusseadustiku sätete järgi; (2) Arve nr XXX (I köide, tlk 173), mis on esitatud 14.10.2002.a. ei tõenda, millisel perioodil on advokaadibüroo osutanud juriidilist teenust hagejale 25 tunni ulatuses. Kohtule ei ole esitatud ka muidu tõendeid, millest nähtuks, et nimetatud arve oleks esitatud juriidilise teenindamise eest, mis toimus ajavahemikul 16.08.2002.a. kuni XXX ning ei ole seotud kohtuasjadega; (3) Arve nr XXX (I köide, tlk 174) on esitatud õigusabi teenuse eest rendilepingu ülesütlemisega seotud vaidlustes. Arvel märgitu viitab vaidlustele, so kohtuasjadele, mille puhul on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist konkreetses asjas. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda..

Küllike Johannson Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja