lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-23149/29

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-23149/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Urmas Reinola, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

Vaidlustatud kohtulahend

2-05-23149 Aino Rimmeli hagi Elbrus Magomedkerimovi vastu 190 000 krooni saamiseks Harju Maakohtu 19.07.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elbrus Magomedkerimovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20.novembril 2007, avalik kohtuistung Hageja Aino Rimmel, esindaja adv. Eve Selberg Kostja Elbrus Magomedkerimov, esindaja adv. Oleg Nišajev

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.07.2007 otsus ja saata asi täies ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.Aino Rimmel palus Elbrus Magomedkerimovilt välja mõista 190 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja poeg Lembitu Laid hageja nimel 2002. a aprillis kostjaga sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärgiga xxx xxx) müügilepingu. Sõiduauto kuulumist kostjale tõendas 26.04.2002 väljastatud autoregistri tõend. Ajalehekuulutuses müügiks pakutud sõiduautot näitas hageja esindajale Heiti Kaio, kellelt kostja oli kaheks kuuks laenanud 160 000 krooni intressimääraga 5% kuus. Laenu tagamiseks pantis kostja eelnimetatud sõiduauto. Kostja kinnitas hageja esindajale telefoni teel H. Kaio juuresolekul, et ta on sõiduauto pantinud ja lubab seda võla katteks müüa. Müügihinnaks lepiti kokku 190 000 krooni ning hagejapoolne müügilepingust tulenev maksekohustus tuli kostja asemel täita H. Kaiole. Kostjaga lepiti suuliselt kokku sõiduauto omandi üleminekus ja H. Kaio andis sõiduki valduse hagejale üle. Hageja maksis H. Kaiole 180 000 krooni sularahas ning 10 000 krooni pangaülekande teel. Hageja valduses oli sõiduk kuni 11.06.2003, mil politsei teostas

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

sõiduki võetuse. Kriminaalasja menetluse käigus tuvastati, et kostja soetas sõiduauto 06.03.2002 avariilisena ning turustas selle tuttava H. Kaio kaudu hagejale. Turustamise ajal oli auto avariitunnusteta. Politsei teatas 22.08.2003 hagejale, et temalt äravõetud sõiduauto kuulub Ühisliisingu AS-ile ja hagejal kui heausksel valdajal soovitati esitada hagi automüüja vastu. Kostja on lepingu rikkumisega tekitanud hagejale kahju 190 000 krooni. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna kostjal ei ole mingit õigussuhet hagejaga. Kostja ei ole sõlminud hagejaga suulist ega kirjalikku müügilepingut ega palunud maksta raha H. Kaiole. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et käesolevas asjas kuuluvad rakendamisele võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, kuna hageja sai 11.06.2003 teada asjaolust, et ostetud sõiduauto on varastatud. Sõiduki ostu-müügi (omaniku vahetuse) lepingust nähtub, et sõiduauto MB E280 müüjaks on kostja ja ostjaks hageja. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli võlaõiguslik suhe ning sõlmiti kirjalik auto ostu-müügileping. VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt ei vasta ostjale üleantav asi lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Tallinna Politseiprefektuuri 16.10.2003 võetuse protokolliga ja Tallinna Politseiprefektuuri komissari kirjaga hagejale kriminaalasjas nr 02231606467 on tõendatud, et hageja poolt ostetud sõiduauto on varastatud. Seega ei vastanud hagejale üleantud sõiduauto lepingutingimustele. On ilmselge, et hageja ei oleks ostnud sõiduautot, mis kuulub kellelegi kolmandale isikule.
4.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja omandatud sõiduauto on hagejalt ära võetud ning ta ei ole saanud seda kasutada. Seega on tekkinud hagejale kahju, mis on võrdne sõiduauto väärtusega ehk 190 000 krooniga. On ilmselge, et hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja varasema käitumisega. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et hageja tasus H. Kaiole sõiduauto eest 190 000 krooni. Hageja tasus ostuhinna H. Kaiole seepärast, et kostja oli viimaselt laenanud raha ning hageja poolt tasutud summa oli mõeldud võlgnevuse kustutamiseks. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et H. Kaio sai raha endale. Antud tsiviilasjas on ikkagi kostjaks Elbrus Magomedkerimov, kes oli sõiduauto omanik. See, et H. Kaio ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, ei muuda hageja ja kostja vahelisi suhteid.
5.Tõendamist leidis, et hagejale on tekkinud 190 000 krooni ulatuses kahju, mille põhjustas kostja tahtlik käitumine. Kostja oli teadlik sellest, et auto on varastatud ning ei vasta lepingutingimustele. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist asjaolu, et hageja oli teadlik auto seisukorrast ning sellest, et see on varastatud. Seega on kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ei sõlminud hagejaga suulist ostumüügilepingut. Sellega on ümber lükatud hageja paljasõnalised väited suulise müügilepingu sõlmimise kohta. Hageja esimene lepinguline esindaja esitas kohtule ostu-müügilepingu koopia, mille väidetavalt kostja allkirjastas. Kostja esitas taotluse grafoloogilise ekspertiisi määramiseks, tõendamaks, et lepingul olev allkiri ei ole

kirjutatud kostja poolt. Kohus jättis vastava taotluse lahendamata, kuna hageja teine lepinguline esindaja loobus nimetatud müügilepingu koopiast kui tõendist ja kinnitas, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu. Kostjale arusaamatutel põhjustel asus kohus seisukohale, et müügilepingu sõlmimine poolte vahel leidis tõendamist just kirjaliku müügilepinguga, mida hageja ei ole tõendina kasutanud. Seega kohus väljus hagi piiridest ja hakkas sisuliselt koguma tõendeid omal algatusel, mis on vastuolus hagimenetluse põhimõtetega. Seejuures jättis kohus tähelepanuta kostja taotluse ekspertiisi määramiseks. Kostja hinnangul ei ole sõiduauto müügilepingu sõlmimine leidnud tõendamist hageja paljasõnaliste väidetega olukorras, kus kostja eitab lepingu sõlmimist ja selgitab selle võimatust, kuna ta väidetava lepingu sõlmimise ajal viibis Venemaal ja ei saanud rääkida hagejaga telefoni teel. Samuti ei saanud kostja sõlmida müügilepingut abikaasa nõusolekuta. Hageja ei ole tõendanud väidetava telefonikõne tegemist kostjale. Vastus apellatsioonkaebusele

7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 436 lg 3 sätestab, et kohus võib otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel nimetatud sätteid.
10.Tsiviilasja materjali kohaselt muutis hageja menetluse kestel oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui esialgses hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et pooled sõlmisid sõiduauto kirjaliku ostu-müügilepingu ja ta soovis seda tõendada kirjalikult vormistatud sõiduki ostu-müügi (omaniku vahetuse) lepinguga (t/lk 8), siis 27.02.2007 hagiavalduses (t/lk 97-99) tugines hageja sellele, et pooled sõlmisid suulise ostumüügilepingu kolmanda isiku, H. Kaio kasuks, kellele tuli täita hagejapoolne müügilepingust tulenev maksekohustus. 09.04.2007 kohtuistungil (t/lk 104) loobus hageja ka kirjaliku müügilepingu sõlmimist kinnitavast tõendist (t/lk 8). Kostja oli seisukohal, et ta ei ole hagejaga suulist ega kirjalikku müügilepingut sõlminud, samuti ei ole ta volitanud kedagi enda nimel lepingut sõlmima. Seega ei tuginenud kumbki pooltest kirjalikule müügilepingule, kuid maakohus rajas ebaõigesti oma otsuse nimelt sellise lepingu olemasolule.
11.Samas jättis maakohus otsuse tegemisel sisulise hinnangu andmata hagi aluseks olnud asjaolule, et pooled sõlmisid sõiduauto suulise ostu-müügilepingu ja kuna hiljem selgus, et auto oli varastatud (kuulus Ühisliisingu AS-le) ja see võeti politsei poolt ära, tekkis hagejal kahju 190 000 krooni. Sellega jättis maakohus sisuliselt hagi lahendamata. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt teha kindlaks, kas pooled on sõlminud hageja väidetud suulise sõiduauto ostu-müügilepingu. Alles seejärel on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas kostja on vastutav hagejale tekkinud kahju eest.
12.Kuna kohus ei ole vaidlustatud otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ega asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
13.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

T. Kollom

U. Reinola

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja